Kristjan Lind: Toome välisriikide maksumaksja raha Eestisse!｜Teataja 5/2022

Sisukord

4 Kristjan Lind: mõtle alati, kuidas saad kasulik olla!

8 Viis nõuannet töötajate kontorisse tagasi meelitamiseks

9 Lühidalt

10 Selgusid atraktiivseimad tööandjad

14 Aitame Ukrainat üles ehitada

15 Küsime ettevõtjalt: milline on meeldejäävaim ärikingitus?

16 Tulumaksuseaduse õnnestumised ja ebaõnnestumised

17 Kütuseaktsiisi teemal nii head kui ka halba

18 Uuendused turvavaldkonnas mõjutavad ettevõtlust laiemalt

20 Uus liige: Feelingstream teeb klientide kuulamisest kunsti

22 Personalijuhid Barcelonas inspiratsiooni otsimas

24 Välisekspert aitab uutele turgudele siseneda

25 Gruusia – palju võimalusi ettevõtjatele

26 Galerii: vaata 13. oktoobril toimunud ettevõtlusauhindade galat!

28 Ettevõtluskonkursside säravaimad tähed

30 Kolmveerand tööandjatest on tänavu põhipalku tõstnud

32 Koda kutsub osalema!

33 Kolm enamlevinud viga juhatuse liikme lepingu sõlmimisel

34 Andmestunud ühiskond ja andmepõhine otsustamine

36 Vaimse tervise häired on levinumad, kui arvatakse

38 Ekspordidokumentide kirev maailm

Konjunktuur: mis mõjutab Eesti ettevõtteid?

Küberturve – kriitilisem kui kunagi varem

Krüptovarade maht ja tähtsus kasvab

Palju õnne!

Enterprise Europe Network

KAANEFOTO Mikk Jürisson

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA

Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn

Tel: 604 0060

Faks: 604 0061

E-post ja veeb: koda@koda.ee, www.koda.ee

TEATAJA TOIMETUS

Evelin Vahtra

Tel: 604 0065

E-post: evelin.vahtra@koda.ee

MAKETT JA KUJUNDUS Menu Meedia

Reklaam: Küllike Ormus

Tel: 528 7418

E-post: kyllike@menuk.ee

TRÜKK Kroonpress

EDU KASVATAB EDU

Eestis pole noortest ja edukatest ettevõtjatest puudust. Meie väga head haridusasutused kindlus tavad talentide juurdekasvu ja avalikku tähelepanu saavad ettevõtete edulood on pidevaks inspirat siooniallikaks ettevõtlusega alustamiseks. Eesti on paljude läbimurdeliste äride kasvulava – nende seas on eriti silmapaistvad ükssarvikud. Nende edulood ei tundu meile võimatud või ebatõenäolised, need on julgustavad.

Edu kasvatab edu. Eesti edukate iduettevõtete kultuur jätkab kasvamist. Meie ettevõtluskeskkond võimaldab ettevõtjatel luua ja uuendada. See on miski, mida ma näen enda ümber iga päev: on palju noori inimesi, kes teevad väga nutikaid asju, jättes seejuures mulje, nagu oleks see väga lihtne. Aga see ei ole lihtne ja see läheb veel raskemaks.

Eestis on haridusasutused ja ettevõtluskeskkond, mis võimaldavad edulugusid. Samas on välised tegurid, mis muudavad õnnestumise keerulisemaks nii meil kui ka mujal maailmas. Inflatsioon, kasvavad intressimäärad, tarneahela nõrkused – need ja veel teised tegurid viivad selleni, et järjest vähem alustavaid ettevõtteid õnnestuvad. Rahastus pole enam nii kättesaadav kui varem.

Mida teha? Jah, odav raha on otsa saanud. Aga samas, odava raha eest saabki ainult lihtsaid asju. Keerulisemal majandusperioodil on ettevõtetel võimalik maailma muuta. Loodav väärtus ei seisne kiires rahalises võidus, vaid läbi murretes, mis aitavad lahendada neid probleeme, millega me iga päev silmitsi seisame. Sellisel ajal väärtustatakse tõelisi, pikaajalise väärtuse ja tähtsusega töid. Just nüüd on ettevõtetel hea aeg fokusseerida keskkondlikule, majanduslikule ja sotsiaalsele jätkusuutlikkusele.

MARTIN VARES

Mõtle alati, kuidas saad kasulik olla!

Tänavu noore ettevõtja tiitliga pärjatud Kristjan Lind juhib nutikaid jalgrattaparklaid ja kergelektrisõidukite laadimislahendusi tootvat ettevõtet Bikeep, mis tähistab tänavu kümnendat tegutsemisaastat.

Praeguseks on Bikeepi tooted jõudnud 28 riiki.

Ettevõtte peamised eks porditurud on Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Uus-Meremaa, kuid ka koduses Eestis kasutatakse Bikeepi nutikaid jalgrattaparklaid. Bikeepi peamised kliendid on kinnis varaarendajad, kaubanduskeskused, kinod, büroohooned, pangad, omavalit sused ja hotellid. Kristjan Lind rääkis Teatajale Bikeepi töödest-tegemistest.

Kuidas sündis Bikeep?

Bikeep sai alguse 2013. aastal, kui võtsime osa Eesti suurimast äriideede konkursist Ajujaht. Mina liitusin ettevõttega pärast Ajujahti. Sain aru, et kogu seltskonnal oli omavahel hea klapp ja kõik olid ettevõtja loomuga. Minul oli tugev usk Bikeepi ja kuigi alguses tegelesin turundusega, võtsin 2015. aastal ettevõtte juhtimise üle. Äriliselt olen osanud mõelda juba noorena ning olen veendunud, et ette võtlus ja ettevõtjaks olemine on minu jaoks õige tee.

Milline on Bikeepi ärimudel?

Me pakume vargakindlat elektroo nilist jalgratta parkimise, laadimise ja lukustamise lahendust, kasutades QR-põhist rakendust. Bikeepi vaada takse kui innovatsiooni rattaparkimi ses, aga tegelikult on meil ka innovaa tiline ärimudel. Kõik eeldavad, et see on linna pakutav teenus, aga üle 90% kogu Bikeepi võrgustikust on näiteks Tallinnas eraettevõtete rahastatud. Me läheme Tallinna ettevõtete juurde ja selgitame, miks nad võiksid investee rida linna infrastruktuuri, kusjuures kasutaja saab teenust tarbida tasuta. See ongi üks ärimudeli innovatsiooni osa, kuidas kasutaja saab kogu

Huvitavat Bikeepi kohta

h Töötajad võistlevad jalgrattasõidus – kes sõidab iga päev rattaga minimaalselt 20 minutit, saab selle eest tasu.

h Töötajatele antakse toetust jalgratta ostmiseks, suunates sel moel autokasutajad jalgrattasadulasse.

h Kristjan Lind, kes on elanud Ameerikas Silicon Valleys, sai sealt kaasa mõtteviisi „Mõtle alati, kuidas saad kellelegi kasulik olla“.

Kas teadsid?

Noore ettevõtja konkurssi korraldavad kaubandus-töös tuskoda ja LHV, et tunnustada noort ja tegusat kuni 35-aastast firmaomanikku või -juhti, kelle tegevus on olnud silmapaistev ja innovaatiline. Tänavune kon kurss oli järjekorras kaheksas ja seda toetab Eesti Vabariigi president.

võrgustiku tasuta kasutamiseks, sealjuures linn rahastab natuke ja era ettevõtja ülejäänu, saades sellest nii otsest ärilist kasu kui ka kasvatades brändi tuntust. Kokkuvõttes ehitame linna ju iseendale ja saame öelda, et Tallinna kogukond on selle võrgustiku rahastanud.

Kuidas hindad linnaplaneerimist Tallinnas?

Mingites valdkondades on eestlased hästi innovaatilised ja uutele asja dele orienteeritud, aga praegu oleme ühiskonnas justkui heale tasemele jõudnud, peatuma jäänud ning muu maailm jookseb eest ära. See on hämmastav, kui palju anname Eesti linnades autodele ruumi. Kui vaadata Barcelonat, Pariisi või teisi suurlinnu, siis seal panustatakse väga palju jalakäijatele ja jalgratastele, et mikromobiilsust edendada. Tallinn on praegu väga autokeskne. Siiski, linnavalitsus on hakanud aru saama, et midagi peab tegema, meil on jalgrattureid tänaval rohkem kui varem. Punaseid rattateid küll kiruti, aga mina nägin seda küll positiivse märgina.

Läheb mõni aasta, et jõuaksime kauge male, aga vähemalt on aru saadud jalg rattaliikluse edendamise vajalikkusest.

Miks on jalgrattaga liiklemine positiivne?

Siiani pole keegi suutnud näidata selle negatiivset mõju. Näiteks on jalgrattasõidul positiivne mõju nii kasutaja füüsilisele kui ka vaimsele tervisele. See on ka majandusele kasulik, sest jalgratturid käivad tihemini poodides ja rohkem just väikestes poodides ning uutes kohtades. Nad on linnale väiksem kulu, sest autoteede ehitus ja

EVELIN VAHTRA kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

Kristjan Lind on Bikeepi nutikad jalgrattaparklad suutnud viia maailma suurlinnadesse, näiteks Londonisse, San Franciscosse ja Vancouverisse. Foto: Mikk Jürisson

EESTI

Sihikindel ja motiveeritud ettevõtja

HANNA TRIIN SIPOS Äripartner

Kristjan on ettevõtja, kes paistab silma sihikindlusega ja töötab väsimatult keskkonnasäästliku tulevikuvisiooni nimel. Kristjan suudab igapäevatöös oma motiveeritusega positiivselt mõjutada inimesi enda ümber, kaasates neid diskussiooni ja kuulates nende ideid. Kristjan peab oluliseks kollektiivset püüet muuta meie linnaruum ja ühiskond kohaks, mis oleks jätkusuutlik ja roheline. Tema käe all on Bikeep edukalt laienenud 28 riiki ning globaalselt tähele panu pälvinud olulise osana linnaruumi mikromobiilsusest ja infrastruktuurist.

hooldus maksavad vähemalt 20 korda rohkem. Jalgrattaga sõites ei teki reos tust ega müra, kokkuvõttes on see hea nii linnale, kasutajale, keskkonnale, majandusele kui ka kogu planeedile.

Keda pead enda konkurentideks?

Autokeskne mõtteviis on see, millega konkureerime. Ma lausa ootan nii-öelda konkurente, nimetan neid hoopis kaas võitlejateks, kes autokeskset linnapilti muudavad. Konkurents ei ole mitte jalgrattamaailmas, vaid pigem vaatame koos, kuidas autodelt turgu võita.

Milline on Eesti maine ja kui lihtne on minna oma tootega teise riiki?

Eestil on hea maine, arvestades meie suurust, aga lõppude lõpuks peame silmas pidama, et meid on 1,3 miljo nit. Isegi kui oleksime kümme korda suuremad, siis maailma mastaabis ei ole see midagi. Eesti maine pole

ka selline, et saaks jalaga uksi lahti lüüa. Meie ärisüsteemis on oluline näidata, mida teinud oleme, kuidas meie klientidel läinud on. Maine tuleb edust, mida oleme klientidele toonud. Me ei ole sektoris, kus otsitakse odavat, me oleme sektoris, kus otsitakse head, kvaliteetset ja toimivat toodet.

Kuidas koroonaaeg teid mõjutas?

Sel ajal pandi tänavaid kinni ja hakati vähem autodega sõitma. Kodukontoris töötamine näitas, et võib-olla polegi kahte autot vaja ja saab ka teistmoodi. Koroonakriisi ajal müüdi maailmas kõik jalgrattad ära ja tootjad on siiani hädas tootmismahtudega.

Koroonakriisi alguses sai meile selgeks, et kolm aastat on keeruline, aga pärast läheb selle võrra paremaks. Meie nutikate jalgrattaparklate kasuta jate hulk kasvab, aga arvestades meie müügitsüklit, siis võtab see lihtsalt aega. Bikeepi seisukohast ütlen, et pikas perspektiivis oli koroonal positiivne mõju. Elasime koroonakriisi üle, sest meil on globaalselt hajutatud turgude valik, saime lööki tasakaalustada.

Kuidas näeb välja Bikeepi tootmistsükkel?

Meie toote kõige tähtsam osa on tarkvara. Me ei konkureeri metalli

Meile meeldib mõtteviis, et teeme maailmale head, luues rattaliiklejale sõbralikku ruumi.

Bikeepi meeskond 2021. aastal Männiku karjääris jalgrattamatkal. Foto: erakogu

painutamises, vaid tarkvaralahenduste arendamises. Nutikas seade aga paratamatult maksab rohkem.

Ekspordime üle maailma, leiame edasimüüjad ja kohalikud koostööpart nerid. Teatud tootekategooriates teeme eksporditurgudel äripartneritega koos tööd. Näiteks jalgrattagaraažid teeb kohalik tootja, meie anname lukud, elektroonika ja tarkvara. Koostöös sündinud väärtuspakkumist esitleme koos kohaliku partneriga kliendile.

Millised on olnud suuremad raskused, õppetunnid?

Toon välja kaks asja: pika müügitsükli rahastamine ja idee mahamüümine. Kuna meil kulub tootearendusest toote müügini kaua aega, siis peame mõtlema, kuidas rahastada toote arendusprotsesse. Munitsipaalsektori ostuprotsess võib vahel kesta aastaid.

Teine proovikivi on see, kuidas nutika jalgrattaparkla idee ettevõtetele maha müüa. Peame neile näitama, kuidas see on majanduslikult kasulik ja seega asi, millesse tasub investeerida.

Aga õnnestumised?

Oleme innovaatilise tootega sisse murdnud suurtesse ja aeglastesse munitsipaalettevõtetesse, näiteks San

Francisco ja Vancouveri metroo ning Londoni raudteesüsteem. Nad hakka vad oma rattaparkimislahendusi meie tehnoloogiale ümber ehitama ning seda infrastruktuuri ehitatakse 10–15 aastat. Suuremad võidud tulevad meile viie kuni kaheksa aasta pärast. Edu lugu seisnebki selles, et oleme nende tulemusteni jõudnud, seda saame juba uutele klientidele näidata. Kindlate ja pikkade edulugude ehitamine on see, mille üle oleme uhked.

Kes kuuluvad Bikeepi meeskonda?

Meie meeskonnas on 25 inimest, lisaks mõned projektipõhised töötajad. Tootmine on Tallinnas, allhankijad asuvad Maardus, Paides ja Saaremaal. Meeskond on tugeva missioonitundega ja uhke, et oleme täielikult eksportiv ettevõte ning toome välisriikide maksumaksja raha Eestisse. Meile meeldib mõtteviis, et teeme maailmale head, luues rattaliiklejale sõbralikku ruumi. Oleme Eesti ettevõte, eestlased, kes teevad Eesti asja.

Kuidas kõlavad Bikeepi tulevikuplaanid?

2027. aastaks võiks meil olla rohkem kui 20 linna, mis on tihedalt Bikeepi infrastruktuuri võrgustikuga kaetud.

Muljetavaldav müügi- ja ekspordivõimekus

KUSTAS KÕIV

Snabbi (endine Barking) asutaja ja tegevjuht

Töötan Kristjaniga samas kontoris. Ta paistab väga eredalt silma oma pühendumusega ja fookusega ekspordile. Lisaks tooksin välja tema juhtimisel välja töötatud ärimudelid, mis võimaldavad Eestis toodetud riistvara eksportimist üle maailma (k.a Uus-Meremaale, Ameerika Ühendriikidesse jne). Selleks on muu hulgas vaja leida edasimüüjad, teha nendega tehingud ning pakkuda tuge.

Kristjan on suutnud moti veerida ja kaasata Bikeepi töötajate ridadesse Eestist ja välisriikidest tipptegijaid ning samas tegeleb ta endiselt ka isiklikult müügiga. Näiteks 2019. aastal viibis ta väljaspool Eestit tööreisidel enam kui kuus kuud.

Ta on elanud USA-s ja suut nud müüa Bikeepi tooteid näi teks California ja Washington D.C. transpordiametitele, kus välismaisel tegijal on keeruline oma toodetega valituks osu tuda. Seega on Kristjan viinud Tallinnas ja Paides valmistatud rauast tooted USA suurlinnade tänavatele kasutamiseks. Ma ei tea ühtegi nii pühendunud ja järjepidevat ettevõtjat.

Kasutajatel peaks olema teadmine, et rattalukku pole vaja, sest Bikeepi rakendus on olemas. Linnad, mis tahavad panustada oma inimeste heaolusse, on kindlasti meie sihtrühmad.

Missugust tagasisidet annavad kasutajad ja kliendid? Peamiselt positiivset. Kogume aktiivselt tagasisidet ja selle põhjal näeme, mida väärtustatakse ja mida saaks paremaks teha. Hea näide –saime tagasisidet lapsevanemalt, kes tahaks lapse ratast ka oma telefo niga parkida. Meie jaoks oli see uus ülesanne, kuidas saaks ühe telefoniga mitu ratast parkima panna. Ja me lahendasime selle!

Kristjan Lind 13. oktoobril toimunud Eesti parimate ettevõtete auhinnagalal.

Foto: Erlend Štaub

EESTI

5

NÕUANNET, KUIDAS MEELITADA TÖÖTAJAD TAGASI KONTORISSE

Viiruskriisi aastatel töötasime välja leidlikke lahendusi tööülesannete distantsilt täitmiseks. Kaugtöö tehnilised oskused-võimalused tegid arenguhüppe ja on meile ka tulevikus kasuks. Aga kuidas tuua inimesed taas kokku ja panna grupidünaamika viljakalt toimima? CV.ee tiim annab mõned nipid.

1. Paku osalist kodus töötamist

Hübriidne töökorraldus aitab töötajal oma töiseid tegemisi isikliku elu vajadustega, olgu selleks siis lapsel lasteaias järel käimine või lõunane jooksuring, paremini sobitada.

2. Luba paindlikku töögraafikut

Olenevalt töö iseloomust saab lubada kas tööpäeva nihutamist varasemakshilisemaks või töötundide ebavõrdset jagamist nädalapäevade peale. Nii saavad inimesed nautida mõnel päeval nädalas pikemat vaba õhtut või autoga tulijad vältida ummikusse sattumist.

3. Kuula oma töötajaid

Nii palju kui on inimesi, nii palju on ka

eri eelistusi. Küsi töötajatelt, millist töökeskkonda nad soovivad ning muuda see neile mugavamaks ja meelepärasemaks. Püüa meeskonda sellesse protsessi kaasata – enda loodud keskkond tundub eriti mõnus ja annab lisamotivatsiooni just kontorisse tööle tulla. Näiteks tegime CV-Online’i töötajate seas uuringu, kus küsisime, mida töötajad soovik sid töökeskkonnas muuta. Võtame ettepanekud arvesse ja teeme jooksvad muudatused, et pakkuda töötajatele võimalikult mugavat töökeskkonda.

4. Tee vahvaid ühisüritusi

Pea silmas, et võimalus sotsiaal seks suhtluseks on ekstravertidele motivaatoriks, ent introvertidele koormaks. Kuid vahetu suhtle mine aitab kõigil omavahel taas

KAIRE KLEESMENT CV-Online Estonia värbamisjuht

lähedasemaks saada. Üritus peaks andma väärtust, mida distantsilt ei saa. Ühiste tähtpäevade ja saavu tuste tähistamisel mõtle läbi, kuidas üldkoosolekud, infotunnid jms paeluvaks muuta. Näiteks tervitame CV-Online’is uusi liikmeid kogu tiimiga. Teeme ühise lõuna ja õpime uut töötajat tundma.

Lisaks oleme kontorisse kutsunud spetsialiste rääkima mitmesugustel teemadel. Näiteks kuidas kodukonto ris enda füüsilist tervist hoida. Valime rääkima põnevad isiksused, kes paku vad lõbusat ja asjakohast sisu.

5. Kaalu transpordikulude hüvitamist

Inimestel on vahepealsel ajal jäänud tööletulekule mõeldud raha alles. Töölesõidu kulude katmine aitab kõr valdada ühe põhjuse, miks kontoris käia ei soovita.

VÄÄRT MÕTE!

Kui töötegemine ja isikliku elu kohustused mahuvad inimese ellu kenasti ära, siis tullakse ka kontorisse rõõmuga ja töötatakse himukalt. Sina juhina saad välja mõelda, kuidas seda protsessi pehmelt suunata.

Kontoris käimine on meeldiv vaheldus, kui seda saab kombineerida kodutööpäevadega. Illustratsioon: Shutterstock

Koda soovib haigushüvitise maksmise süsteemi mõjuanalüüsi

Praegune ajutine haigushüvitise maksmise süsteem näeb ette, et töötaja omavastutus haiguspäevade hüvitamisel on üks päev, tööandja maksab haigushüvitist teise kuni viienda päeva eest ning haigekassa alates kuuendast haigestumise päevast. Sotsiaalministeerium on välja tulnud seaduse muutmise eelnõuga, mille kohaselt jätkub praegune ajutine haigushüvitise süsteem alates 2023. aastast tähtajatult.

Koda ei toeta ettepanekut, sest seletuskirjas sisalduv mõjuanalüüs on väga oluliste puudustega ja selle alusel ei ole võimalik teha kaalutletud otsust, kas muuta ajutine erisus tähtajatuks või mitte.

Ilma haigushüvitiste statistikata (enne ajutise erisuse kehtestamist ja pärast tähtajalise erisuse kehtestamist) on keeruline öelda, kas ja milline on planeeritava muudatuse mõju ning kas muudatus täidab oma eesmärki. Näiteks jääb ebaselgeks, kas inimesed hakkasid ajutise muudatuse tulemusena rohkem haiguspäevi võtma. Kuna eelnõu jõustumisega kaasneb oluline, sh rahaline mõju, mis ulatub kümnetesse miljonitesse eurodesse aastas, siis leiab koda, et sotsiaalministeeriumil tuleb esimese sammuna teha täiendav mõjuanalüüs. Alles seejärel on võimalik hinnata, kas ja milliseid haigushüvitistega seonduvaid muudatusi tuleks õigusaktides teha.

Haigena peab püsima kodus, küll on aga küsimus, kes ja millise aja jooksul hüvitab töötaja haiguspäevad.

Foto: Shutterstock

Koda väljendas muret taastuvenergia eesmärkide järsu suurendamise üle

Kaubanduskoda edastas septembri lõpus riigikogu majanduskomisjonile pöördumise, milles väljendas seisukohta, et Eestil puudub põhjus ja vajadus suurendada aastaks 2030 taastu velektri osakaalu praeguste eesmärkidega võrreldes kaks ja pool korda. Riigikogu menetluses oleva energi amajanduse korralduse seaduse muutmise eelnõu kohaselt tõstetakse taastuvelektri osakaalu eesmärki aastaks 2030 seniselt 40%-lt 100% peale, mis sisu liselt tähendab seda, et Eesti peab taastuvelektrit tootma vähemalt sama palju, kui ise elektri tarbib. Seejuures peab taastuvenergia moodustama kogu tarbitavast energiast vähemalt 65%, samas kui praegu on selles vallas seatud eesmärgiks 42%.

Koda tõi pöördumises välja, et toetab taastuvenergiaga seotud eesmärkide tõstmist, kuid ei näe põhjust ega vajadust teha seda niivõrd ulatuslikult.

Kaubanduskoja peadirektor Mait Palts rõhutab, et ka suuremad ettevõtted peaks saama elektri universaalteenust kasutada.

Universaalteenus ei ole kättesaadav piisavalt paljudele

Riigikogu majanduskomisjonis on arutlusel elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis annab mikro- ja väikeettevõtetele võimaluse osta kuni 2023. aasta lõpuni elektrienergiat universaalteenusena sarnaselt kodutarbijatega.

Koda kirjutas oma vastuses komis jonile, et reaalsuses on võimalik vähem kui pooltel mikro- ja väikeettevõtetel üle minna universaalteenusele. Peamine põhjus on asjaolu, et paljud mikro- ja väikeettevõtted üürivad kinnisvara ning sellisel juhul on elektrilepingu sõlmi nud üürileandja. Teisisõnu, kui üürileandja ei ole mikro- või väikeettevõte, siis ei saa ka üürnikud eelnõu kohaselt üle minna universaalteenusele.

Kaubanduskoda toob välja, et eelnõus ja seletuskirjas ei ole piisavalt täpselt kirjeldatud, kuidas toimub mikro- või väikeettevõtte kriteeriumite hindamine. Ebaselgused võivad teki tada vaidlusi, kas ettevõttel on õigus kasutada äritarbijale mõeldud elektri universaalteenust või mitte.

Koda leiab, et kui eelnõuga plaani tavaid muudatusi laiendada keskmise suurusega ettevõtetele, siis oleks võimalik universaalteenust kasutada väga suurel osal Eesti äriühingutest. Selline lahendus järgiks rohkem võrdse konkurentsi põhimõtet ning aitaks paremini leevendada kõrge elektri hinna probleemi ning seeläbi tagada ka Eesti ettevõtete konkurentsivõimet, seda eriti olukorras, kui teised liikmes riigid pakuvad keskmise suurusega ettevõtetele toetusmeetmeid. „Sageli on just keskmise suurusega ettevõtted ja suurettevõtted tootmisahela tipus ning kui suurematel ei lähe hästi, siis avaldab see negatiivset mõju kohe ka väiksematele,“ ütles kaubandustööstuskoja peadirektor Mait Palts.

EESTI

Miks ma peaks soovima teie juures töötada?

See küsimus tundus 30 aasta taguses „Miks me peaks sind tööle võtma?“-maailmas võõras. Tänapäeval aga peaks mitte ainult tegevjuht, vaid iga teie töötaja oskama sellele vastata. Tööturul on pooled vahetunud ja dialoogi ei alusta ammu enam tööandja, vaid töötaja, kel on igal aastal järjest rohkem võimalusi, kus töötada.

Mida rohkem valikuid, seda keerulisem on valida ja siin tuleb mängu süsteemne teadlik selgi tustöö oma eeliste kohta. Kui vaadata B2C-turule ja võtta näiteks ketšupitootjad, siis tarbijana teadvus tame, et Felix või Heinz pole kümne eri ketšupibrändi hulgast meie eelis tatuimaks valikuks kujunenud mitte suurepärase maitse ja tooteomaduste poolest, kuna väga vähesed tarbijad on nii suured ketšupifännid, et on kõik 10–20 ketšupit ära maitsnud. Meie vali kut on mõjutanud toote lugu ja lubadus, mida see bränd kannab ja järjepidavalt

edastab. Oma loo jutustamisega saab meile kui tarbijale selgemaks ka toote sisu ja meil on lihtsam valida.

Miks me tööandjana eeldame, et tööotsijad on selgeltnägijad ja suudavad saja sarnase sisuga tööpakkumise puhul otsustada, milline on neile sobivaim valik? Nad ei jõua kõiki töökohti järele proovida ja peavad otsustama kätte saadava info ja lubaduste põhjal. Miks me tööandjana ei soovi oma olemust avada, lugu rääkida, brändi luua, kui teame, et see mõjutab meie võimekust õigetele inimestele silma jääda ja nende valikuks osutuda? Miks me üllatume, kui katseajal selgub, et töötaja ootused ja

KERSTI VANNAS Instar EBC tegevjuht

Tööandja bränd algab organisatsiooni seest ja selle parim katalüsaator on oma töötajad.

Pipedrive saavutas tänavuses Instari uuringus 2. koha tudengite eelistatuimate tööandjate seas ja pälvis veel kolmes kategoorias kõrge koha. Fotografiskas toimunud üritusel poseerivad Pipedrive’i tehnoloogiajuht Agur Jõgi, tööandja brändingu juht Kristiina Kuuskmäe ja tööandja brändingu spetsialist Helis Hämarsalu. Foto: Andres Raudjalg

meie pakkumine ei klapi, kuna kandidaat oli meie pakutud piiratud info põhjal kujundanud veidi vildakad ootused?

Töötajate hea kogemus on parim soovitus

Mida teha, et ülimalt paindlikul ja globaal selt konkurentsitihedal tööturul tagada organisatsioonile strateegiliselt vajalik töötajate arv täna, homme ja 20 aasta pärast?

1. Oluline on läbi mõelda, milline on teie tööjõu vajadus ning millised on planeeritavad kulud töötajate leidmi seks ja hoidmiseks. Lisaks tasub välja arvutada organisatsiooni saamata jäänud tulu või tekkiv lisakulu, mis realiseerub siis, kui organisatsioonil pole vajalikku arvu töötajaid võtta.

2. Kuidas tagada konkurentsieelis ja jätkusuutlikkus tööandjana? Kuidas juhtida strateegiliselt inimeste leid mise ja hoidmise protsesse? Tööand jal aitab väärtuspakkumine, tööandja bränd ja selle juhtimine leida ja hoida sobivaid inimesi ning säilitada või suurendada organisatsiooni konku rentsivõimet ja maandada tööjõuga seotud riske.

3. Millist väärtust me pakume oma praegustele ja tulevastele töötajatele? Väga paljud organisatsioonid ei tea seda. Sageli räägitakse palgast, kuid töötasu on hügieenitegur, millega saab küll kandidaadi tähelepanu, kuid mis inimesi üldjuhul pikka aega kinni ei hoia. Tööandja brändingule spetsialiseerunud ettevõtte Univer sum üleilmse uuringu kohaselt on edukamad organisatsioonid 2022. aasta üheks strateegiliseks priori teediks seadnud tööandja brändi loomise või olemasoleva brändi ja väärtuspakkumise uuendamise.

4. Kuidas alustada ja mis on väärtus pakkumine? Väärtuspakkumine on tööandja brändi tuum, mis peab vastama tegelikkusele töötajate seisu kohast, olema atraktiivne tulevastele sihtrühmadele ja eristuma konkuren tidest. Seega on esimene samm oma sisemise ilu või valu kaardistamine. Tuleb teada, mis hoiab teie praegu seid töötajaid teie juures. Tööandja bränd algab organisatsiooni seest ning selle parim katalüsaator on oma töötajad, nende töötamise kogemus ja soovitusindeks. Neid aspekte saab omakorda süsteemselt väljapoole kom munikeerida, et ka teistes huvirühmades huvi tekitada.

Teadlikult tööandja kuvandit juhtima

Sõltumata sellest, kas olete oma organi satsiooniga selle teekonna alguses või tegelnud sellega pikalt, on tähtis mõõta

tulemusi ja mõista, kuivõrd atraktiivne olete oma sihtrühmas. 2022. aastal toimunud tööootuste uuring kaardis tas 254 Eesti tööandja atraktiivsuse. Vastajatele oli küsimustikus ette antud tegevusvaldkonna alusel järjestatud tööandjate nimekiri.

Atraktiivse tööandja kvaliteedimär giga tunnustati tööandjaid 6. septembril Fotografiska galeriis toimunud Instari ja kaubandus-tööstuskoja korraldatud atraktiivsete tööandjate päeval. 2022. aastal hindasid Eesti tudengid atrak tiivseimaks tööandjaks Bolt Technology OÜ. Üle-eestilise kõrgkooliõpilaste uuringu järgi soovis seal töötada 73% tudengitest. Kogenud töötajate eelis tatuim tööandja on LHV Pank, kus soovib töötada 70% vastajatest. Eesti kutsekoolide õpilaste hinnangul on kõige atraktiivsem tööandja politsei- ja piirivalveamet, kus soovib töötada 50% kõigist kutsekoolide õpilastest.

Atraktiivsete tööandjate päeval tunnustati tööandjaid üheksas kategoo rias, millest olulisimad olid kõrgkoolide, kutsekoolide õpilaste ja tööealise elanikkonna atraktiivseimad tööandjad. Lisaks tunnustati tudengite sihtrühma atraktiivsemad tööandjad majanduse,

Meil on tõelise tundega töö

JANNE PIKMA politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektori asetäitja varade alal

Atraktiivseimad tööandjad 2022

h Majandustudengite eelistatuim tööandja on LHV Pank.

h IT-tudengitele meeldis töötada Pipedrive’is.

h Õigustudengite eelistus on riigikohus.

h Tehnikatudengid sooviksid töötada Eesti Energias.

h Meditsiinitudengid näevad oma tulevast töökohta Tartu ülikooli kliinikumis

h Humanitaartudengitele on atraktiivne ERR.

Hinnatud organisatsioonide koondtabel on Instari kodulehel http://www.instar.ee/#survey.

infotehnoloogia, tehnika, õiguse, meditsiini ja humanitaarvaldkonnas. Organisatsioonidel on tavaliselt nende tegevusspetsiifikast välja kujunenud sihtrühmad, keda nad haridustausta poolest värbavad. See on põhjus, miks tunnustati ka kitsamate sihtrühmade atraktiivsemaid tööandjaid.

Politseis saab teha sada eri tööd maal, veel, õhus ja küberruumis. Seda on oluliselt rohkem, kui oleme suutnud tööotsijatele teadvustada, olgu nad veel koolipingis eriala valimas või juba tööturul kogenenud spetsialistid. Nii oleme viimastel aastatel oma tegevusi teadlikult suunanud selliselt, et rääkida inimestele väljaspool PPA-d, mida me tööand jana endast kujutame, milline on väärtus, mida oma tööga loome, ning kui laiad on meie arenguvõimalused.

Selles, et oleme pälvinud atraktiivse tööandja tunnustuse, mängivadki suurt rolli meie inimesed. Tööandja turunduse eestvedajad, brändisaadikud ja veel enam kõik meie kolleegid, kes juhendavad kadette, toetavad meie uusi inimesi sisseelamisel, räägivad oma tööst südamega ning teevad tööd sellise pühendumisega, et see paistab kaugele. Tänavusel PPA strateegia konverentsil „Piir peab“ olid laval meie piirivalvurid. Küsimusele, mis teeb ühe tööpäeva heaks, vastas kolleeg Andrus Narva piiripunktist nii: „Siin on lihtne vastus. See, et ma saan seda tööd teha. Teha seda kolleegidega, kes on iseseisvad, nutikad ja eesmärgile pühendunud. Nad tulevad alati rõõmuga tööle ja kui ma selles meeskonnas olen, tunnen uhkust, et teen seda tööd.“

Väga uhke tunne oli selliste gigantide seas nagu Bolt, Microsoft, Pipedrive esindada politseid ning võtta vastu suur aplaus. Minu hinnangul oli see aplaus kõikidele PPA inimestele, kes on nii raskel ajal olnud Eesti inimeste jaoks olemas. Vaatamata kriisidele ja muudele muredele, mis meid kimbu tavad, teeme me oma tööd südamega ega anna alla. Sest meil on tõelise tundega töö.

Bolt Technology OÜ pälvis tänavuses Instari uuringus

auhinna, sh

tööandja

septembril Fotografiskas toimunud

tööandja brändingu

sõbraga. Foto: Andres

tudengite

võttis

Kuidas leida tulevasi töötajaid?

Konkurentsis parimate töötajate nimel ei pea meeldima kõigile, vaid ikka oma sihtrühmadele. Te peate teadma, mis kõnetab teie tulevast töötajat ja mis mitte.

S ee on ka põhjus, miks Instar on viimased 13 aastat uurinud Eesti inimeste tööootusi ja ühtlasi selgitanud välja Eesti atraktiivsemad tööandjad. 2022. aastal vastas uuringule üle 7000 tudengi, kutsekooliõpilase ja töökogemusega inimese majanduse, infotehnoloogia, ehituse, humanitaaria, inseneeria, logistika jm valdkonnast.

Nende uuringute alusel toomegi välja olulisemad töötajate ootuste muu tused 2022. aastal. Teades tööootusi, saate tööandjana muuta oma väärtus pakkumise täpsemaks ja tõhusamaks. See teadmine aitab tööturu nõudlust ja pakkumist ühildada. Mida me uuringu test teada saime ja mida te tööandjatena võiksite oma tööandja väärtuspakkumi ses arvesse võtta?

Paindlikkus

Paindlikkus nii tööaja kui ka -koha suhtes on tulnud, et jääda. Tööaja tegelikkuse ja ootuste vahet näitab fakt,

et kuigi 63% Eesti tudengitest töötab kooli kõrvalt täisajaga, sooviks või maluse korral täisajaga töötada vaid 19%. Peaaegu pooled (45%) tudengi test eelistaks osalise ajaga ja kindlat töösuhet.

Teiseks väärtustavad noored rohkem ka paindlikkust töösuhetes. Aasta-aastalt kasvab noorte hulk, kes soovivad olla iseenda tööandjad. 2022. aasta uuringu tulemuste põhjal soovib 18% tudengitest töötada erasektoris, olles iseendale tööandja. See trend ei tähenda ainult seda, et soovitakse klassikalises mõttes ettevõtjaks

2008 eurot kuus on noorte netopalgaootus aastal 2022.

hakata. Tahetakse realiseerida oma oskusi ja teadmisi lepingulistel alustel eri organisatsioonides. Samuti on idufirmade eeskujul kasvanud soov saada osa oma tööandja edust kas osaluse või muu uudse lahenduse kaudu. Näiteks Soome IT-firma Luoto Company rakendab ärimudelit, kus iga töötaja on osanik. See on neil võimaldanud meelitada tööle tippeksperte ja seeläbi ka äriliselt väga edukas olla.

Paindlikkuse olulisus tuleb välja kompensatsioonipaketi tegureid vaadates. Noored ootavad, et tööandja pakuks neile n-ö menüüd, kust nad saaks valida just neile sobivamad tegurid. Menüüs peaks olema võrdselt nii tasu kui ka paindlikkuse ja töökeskkonna komponente. Uuringu kohaselt on võrdselt tähtsad kesk misest kõrgem töötasu ja paindlik tööaeg. Järgmised kompensatsioonipaketi olulisemad tegurid, nagu lisapuhkuse võimalus või võimalus

töötada kodus, on samuti seotud paindlikkusega.

Võrdne ja aus kohtlemine

Sellest tegurist sõltub, kas valitakse teie või konkurendi pakkumine. Tudengid on viimase 13 aasta jooksul igal aastal hinnanud ligi 45 töökoha valikut mõjutavat tegurit. Alates 2020. aastast on kaalukaim tegur töötajate võrdne ja aus kohtle mine ning seda toetab infoliikumise avatumaks muutumine, sealhulgas on tähtis sotsiaalmeedia roll. Kui varem ei jõudnud näiteks väikese organisatsiooni siseprobleemid suure publiku ette, siis tänapäeval võib ka ebaõiglaselt tõstatatud teema jõuda sotsiaalmeedia kaudu suurte massideni. Seega on seda olulisem võrdne ja aus suhtumine töötajatesse ning eriti tähtis on, et töötajad ise ka seda tunnetaks, et neid koheldakse võrdselt ja ausalt.

Töötasu

See on võrdse ja ausa kohtlemise lakmuspaber. Viimase 13 aasta jook sul, mil uuring on toimunud, on Eesti tudengite netopalga ootus kasvanud kaks korda. Aastaga on tõusnud kooli kõrvalt töötavate tudengite netotöötasu, mis oli 2021. aastal 1053 eurot kuus ja 2022. aastal 1170 eurot. Sealjuures on noorte netopalgaootus tõusnud aastaga 206 euro võrra 2008 euroni kuus. 2021. aastal oli noorte netopalgaootus 1802 eurot kuus.

Tähenduslik töö ja mõju

Miks teie organisatsioon eksistee rib? Mida te annate ühiskonnale? Need on teemad, millele mitte ainult noored, vaid ka kogenud töötajad järjest rohkem mõtlevad, kui valivad töökohta. Noorte jaoks on valiku tegemisel saanud määravamaks väärtuste ja tõekspidamiste sobivus tööandjatega, mistõttu muutub üha tähtsamaks organisatsiooni väärtus pakkumine, mille alusel väärtuste sobivust hinnatakse.

Sisekliima, juhid, kogukond tööl

Töökoht pole ammu enam ainult rahateenimise koht, vaid see on järjest enam kuuluvustunnet pakkuv kogukond, kus end professionaal selt realiseerida. Inimeste pärast liitutakse ja lahkutakse. See on ka põhjus, miks tasub organisatsioonikultuuri kui inimesi ühendavasse liimi investeerida. Ikka selleks, et hoida oma suurepärased inimesed enda juures.

Töötajad on tööandja peegel

KADI POLL Bolti tööandja brändingu juht

Töötajad aitavad tööandja brändingule märksa rohkem kaasa kui ükskõik milline reklaamikampaania. Jutustame peamiselt oma inimeste lugusid ja seda, mis neid ettevõtte puhul enim võlub. Kasu tame selleks eri platvorme, näiteks karjäärileht, blogi ja sotsiaalmeedia, lisaks loome palju videosisu ning korraldame üle maailma oma kontorites üritusi, kus meie inime sed jagavad väliskülalistele kogemusi ja teadmisi.  Olukorras, kus paljud ettevõtted on sunnitud tööjõudu vähendama, oleme meie hoopis kasvamas ja panustame tööandja brändi tugevamalt kui kunagi varem.

Peame oluliseks küsida inimestelt otse, mida nad tööandja puhul tähtsaks peavad, mis neid sütitab ja kuidas saab tööandja toetada töötajat eesmärkide saavutamisel. Me teeme töötajate rahulolu hindamiseks igas kvartalis uuringu ja selle põhjal saab väita, et Bolti töötajate rahulolu on Euroopa tippude seas. Meie tööandja soovitusindeks ehk eNPS skoor on 66 – sama kõrge skoor on ainult 5% Euroopa tehnoloogiaettevõtetel.

Boltis töötavaid inimesi köidab ettevõtte missioon – eranditult igaüks saab oma töös aidata kaasa maailma parandamisele ja panustada rohelisse tulevikku. Paljud peavad oluliseks ka personaalset ja kiiret kasvu, sest Boltis saab kasvada rahvusvaheliselt ja professionaalide keskel ning sealjuures omada piisavalt autonoomsust tööülesannete täitmiseks.

Oleme väga tänulikud auhindade eest, mis näitab, et tehtud töö on kandnud vilja. Uhke on olla tudengite seas märgatud, sest just neile saame pakkuda kiiret rahvusvahelist kasvulava oma valdkonna professionaalide keskel. Bolt ei otsi endaga liituma ideaalse CV-ga inimesi, pigem tahame enda juurde meelitada neid, kellel on suur missioonitunne ära teha midagi suurt ja maailma muutvat. Seega julgustame ka äsja ülikooli lõpetanud noori meie karjäärilehele pilku heitma.

Inimene peab LHV-sse päriselt tahtma

LIISA PÕLDMA LHV Panga personalijuht

Usun, et tööandja mainet kujundab eelkõige ettevõte ise oma igapäevase töö ja tegemistega. LHV ei ole lihtsalt üks finantssektori ettevõte ja tööandja, vaid me tahame teha parimate inimestega parimat panka ja see paistab ka väljapoole. Sageli on inimesed, kes meile tööle kandideerivad, juba LHV toodete ja teenuste kasutajad ehk teisisõnu LHV fännid. Meil ei ole siin sellist ametikohta, mida me peame lihtsalt täitma. Otsime LHV-sse parimaid inimesi, oleme nõus neisse rohkem panustama ja tahame näha, et nad ka on parimad. Inimene peab LHV-sse päriselt tahtma. Mitte siia tööle, vaid LHVsse. Ja seda ongi rõõmustav näha, et kui uued inimesed meie juurde tulevad, siis nende soov ongi olla osa LHV-st ja meie perest. Kui koos on parimad inimesed, siis sünnivad ka parimad ideed ja teod ning see paistab järelikult välja.

LHV-l on alati olnud väga tugev organisatsioonikultuur. Igasugune koosolemine ja -tegemine, suhtlemine, ühiste eesmärkide nimel pingutamine ning ka võitude väärikalt tähistamine on meile omane. LHV on väga ambitsioonikas ettevõte, meil on suured sihid ja kõrged eesmärgid ning see innustab meid. Teadmine, et mul on võimalus kasvada koos LHV-ga ja tunda ühiste eesmärkide saavutamisest eduelamust, loob missioonitunnet.

Meile LHV-s meeldib asju teisiti teha. Vastutuult purjetamine ja julgus eristuda on meil DNA-s. Tahame oma toodetega olla konkurentidest alati kaks sammu ees, teha teistmoodi turundust, anda oma inimestele palju teostusvabadust, aga ka vastutust ja võimaluse teha parimat panka.

Tunnustuse pälvimine teeb alati rõõmu, sest meie pingutame ju iga päev selle nimel, et teha asju enda arvates õigesti – valida välja LHV jaoks parimad inimesed, teha parimaid pangatooteid ja pakkuda parimat teenindust, olla oma töötajatele parim tööandja ning pakkuda neile parimaid elamusi.

Luhõnõs toimunud foorumil keskenduti eesseisvatele ülesannetele ja Eesti ettevõtete esindajana sai sõna kaubanduskoja juhatuse liige ja Mateki tegevdirektor Sven Mats (fotol suurel ekraanil paremal).

Aitame Ukrainat üles ehitada

Kaubanduskoda oli taas EAS-i koostööpartner majandus- ja taristuminister Riina Sikkuti septembri lõpus toimunud Ukraina visiidi korraldamisel, kus ministrit saatis äridelegatsioon.

LIISI KIRSCHENBERG kaubanduskoja eksporditeenuste koordinaator

Visiidi eesmärk oli aidata kaasa Ukraina ülesehita misele ja selleks vajalike kontaktide loomisele. Riina Sikkut külastas koos äridelegatsiooniga Kiievit, kus kohtuti kohaliku kaubanduskoja liikmetega. Edasi liiguti Žõtomõri oblastisse. Luhõnõs toimus Ukraina ülesehitamise teemaline foorum, mille üks korraldaja oli Eesti saat kond Kiievis.

Visiit andis Eesti ettevõtjatele ülevaate sõjakahjustuste mahust, Ukraina vajadustest ja esmatähtsa test valdkondadest ning tegevustest, millele ülesehitamisel keskenduma hakatakse. Selle tulemusel saavad ettevõtted plaanida oma edasisi tegevusi ja koostööd Ukraina partne ritega.

Äridelegatsiooni kuulusid 12

Eesti ettevõtte esindajad: Atea, Better Medicine, DefSEcIntel, FinEst-Hall Factory, Global Vir tual Solutions, Miltton, Grun dar Saeveski, ITW Construction

Products, Matek, Nordecon, Sirkel & Mall, Seve Ehitus ja Inseneribüroo STEIGER. Samuti osalesid välisministeeriumi äridiplomaatia büroo, Eesti kaubandus-tööstuskoja ja Eesti puitmajaliidu esindajad.

Eesti delegatsiooni liikmed Žõtomõri oblastis. Fotod: kaubanduskoda

Eesti

Liit

Regionaalarengu Fond

MIS ON OLNUD MEELDEJÄÄVAIM KOOSTÖÖPARTNERI VÕI KLIENDI KINGITUS, MILLE OLETE SAANUD?

MARINA GUTEL-REILE Stillabunt OÜ tegevjuht

O len tegutsenud ärikingituste valdkonnas juba 17 aastat ja seetõttu on mind tõesti keeruline üllatada. Küll aga proovin ise alati luua selliseid projekte, kus kingisaaja saab meeldiva üllatuse osaliseks. Kingituse loomise protsessis on oluline arvestada, et kingitus moodustaks terviku. Peab arvestama nii kingituse saajat kui ka kingitust ennast, sellele kantavat sümboolikat, millist sõnumit see kannab ja loomulikult millises pakendis see üle antakse. Kindlasti peab kingitus olema kvaliteetne, jätkusuutlik, innovaatiline ja praktiline, leides rakendust ka igapäevaelus. Natuke huumorit lisab oma võlu. Minu meeldejäävaim kingitus oli puidust kinkekarbis üle antud visiitkaart, mille juurde oli lisatud tabava sõnumiga ajuväänaja. See oli äärmiselt andekas teostus.

LAURA KULDKEPP Tradehouse OÜ tegevjuht

Meeldejääv kink on see, mis tuleb ülla tusena ja toob kaasa ka tugeva emot siooni. Üllatusmomendile aitab palju kaasa, kui kingitus tuleb ajal, mil sa seda oodatagi ei oska. Jõuluperioodil saadetakse ikka juustuvaagnaid ja šokolaadikarpe, kuid need ei tekita ilmtingimata tunnet, et mõeldud on just sinule ja täpselt teie koostööle.

Kõige toredamad on need kingitused, mis on mõeldud ja loodud kindlat saajat silmas pidades. Positiivselt ja väga eredalt on mul meeles üks aastatetagune natukene kiiksuga kingitus, mil koostööpartner saatis sünnipäeva puhul kulleriga umbes meetri-pooleteise suuruse kenasti kujunda tud kapa-plaadi koos QR-koodiga, mis viis sünni päevalauluni. Selline personaalne ja originaalne kingitus tekitas väga kihvti emotsiooni!

Mis puutub kingitustesse üldiselt, siis hindan väga neid, mis sisaldavad ka praktilist väärtust, tuues nõnda rõõmu veel pikaks ajaks.

Natuke huumorit lisab kingitusele oma võlu.

EESTI

Üks õnnestumine ja üks ebaõnnestumine

TULUMAKSUSEADUSE

MUUTMISEL

MARKO UDRAS kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

Kaubanduskoda saatis septembris rahandusministeeriumile kaks ettepanekut tulumaksuseaduse muutmiseks. Üks ettepanek jõudis tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõusse ja jõustub suure tõenäosusega 2023. aasta alguses. Teine ettepanek ei leidnud kohe rahandusministeeriumi heakskiitu.

Ukraina abistamiseks tehtud annetused on ka uuel aastal tulumaksuvabad Aprillis 2022 jõustus tulumaksuseaduse muudatus, mille kohaselt ei pea juriidiline isik maksma tulumaksu Ukraina abistamiseks tehtud annetustelt ja kingitustelt, kui need on tehtud 2022. aasta 24. veebruarist kuni 31. detsembrini järgmistele organisatsioonidele: MTÜ Eesti Pagulasabi, MTÜ Mondo, Ukraina Kultuurikeskus, Riigikaitse Edenda mise Sihtasutus, Eesti Punane Rist, Päästeliit ja Rotary Klubi Tallinn Vanalinn MTÜ.

Kaubanduskoja hinnangul on see erisus hästi toiminud ja julgustanud Eesti ettevõtjaid tegema annetusi Ukraina abistamiseks. Kuna sõjategevus Ukrainas ei ole lõppenud ja Ukraina vajab jätkuvalt oma toetajate abi, siis ei ole mõistlik seda erisust kaotada. Seetõttu tegime rahandusministee riumile ettepaneku pikendada Ukraina aitamiseks mõeldud tulumaksuvabastuse erandit vähemalt ühe aasta võrra ehk 2023. aasta lõpuni.

Rahandusministeerium võttis ettepanekut arvesse ja septembri lõpus jõudis riigikogusse tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, kus sisaldub ka ettepanek piken dada Ukraina abistamiseks tehtud annetuste tulumaksuvabastuse erisust 2023. aasta lõpuni. Suure tõenäosusega võtab riigikogu selle eelnõu lähiajal ka vastu.

Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise maksuvaba piirmäära esialgu ei tõsteta Lisaks tegime rahandusministeeriumile ettepaneku tõsta isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise maksuvaba piirmäära praeguselt 335 eurolt 479 euroni ühes kuus. Praegune maksu vaba piirmäär kehtib alates 2014. aasta 1. septembrist ja see ei võimalda enam hüvitada töösõite varasemas mahus, võttes arvesse viimase aja väga kõrget inflatsiooni, sh kütusehindade ning sõiduautode ja nende hooldamisega seotud kulude kasvu.

Rahandusministeerium saatis meile vastuse, kus nõustub, et isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise maksuvaba piirmäära tuleks muuta. Samas tõi ministeerium välja, et eelnevalt on vaja teha põhjalik analüüs, et leida võimalusi vastava muudatuse tegemiseks. Seega ei ole rahandusministeeriumi hinnangul praegu ilma eelneva analüüsita võimalik muudatust sisse viia.

Koda tegi rahandusministeeriumile ettepaneku tõsta isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise maksuvaba piirmäära praeguselt 335 eurolt 479 euroni ühes kuus.

Kütuseaktsiisi teemal nii head kui ka halba

Kaubanduskoda tegi koos nelja erialaliiduga suve lõpus valitsusele ettepaneku lubada ajutiselt kasutada erimärgistatud diislikütust nii kütmiseks kui ka tootmises. Praeguseks ei ole valitsus andnud positiivseid signaale, et see ettepanek jõuab peagi seadusesse. Samas on positiivne, et valitsus otsustas aasta võrra edasi lükata 2023. aasta 1. maile kavandatud kütuste aktsiisitõusu.

Erimärgistatud diislikütuse kasutusala võiks laiendada

Kaubandus-tööstuskoda, ehitusmaterjalide tootjate liit, põllumajandus-kaubanduskoda, toiduainetööstuse liit ning õliühing tegid augusti lõpus valitsusele ettepaneku muuta vedelkütuse erimärgistamise seadust selliselt, et erimärgistatud diislikütust oleks lubatud kasutada küt miseks ja paikses mootoris kaks järgmist kütteperioodi ehk kuni 2024. aasta 1. maini. Ettepaneku elluviimisel väheneks kütmiseks ja paikses mootoris kasutatava diislikütuse aktsiis praeguselt 37,2 sendilt 2,1 sendini liitri kohta.

Erimärgistatud diislikütuse kasutusala laiendamine motiveeriks ettevõtteid looma lahendust olukorraks, kus gaasi ei jagu kõikidele tarbijatele või selle hind on väga kõrge. Muudatus avaldaks positiivset mõju eelkõige nendele ettevõtetele, kel on juba praegu olemas vedelkütusekatel. Samas annaks ettepaneku elluviimine ettevõtetele suurema investeerimiskindluse võtta kasvõi ajutiselt alternatiivse lahendusena kasutu sele vedelkütusekatel.

Praegu ei ole valitsus teada andnud, kas nad plaa nivad erimärgistatud diislikütuse kasutusala lähiajal laiendada.

2023. aastaks planeeritud aktsiisitõus lükkub edasi

Positiivne on aga see, et rahandusministeerium tuli välja eelnõuga, mis pikendab kuni 2024. aasta 30. aprillini COVID-19 pandeemia ajal teatud aktsiisimääradele kehtestatud ajutist madalamat aktsiisimäära. Muudatus puudutab diislikütust, kütteõlisid, maagaasi nii kütteainena kui ka mootorikütusena, vedelgaasi kütteainena ja elektrienergiat. Kehtiva seaduse kohaselt oleks kütuste ja elektrienergia aktsiisitõus toimunud 1. mail 2023.

Lisaks näeb eelnõu ette, et põllumajandussektor ja põlev kivikaevandused saavad kasutada eriotstarbelist diislikütust kuni 2024. aasta 30. aprillini soodusmääraga 2,1 senti liitri kohta. Kehtiva seaduse kohaselt oleks selline soodustus kehti nud tänavuse aasta lõpuni.

Koda andis rahandusministeeriumile teada, et aktsiisitõusu edasilükkamine on positiivne samm. Samas rõhutasime, et 2024. aasta 1. maiks planeeritud aktsiisitõus tuleb veel kord üle vaadata. Võimalik, et kiire inflatsiooni ja energiakandjate kalli hinna püsimisel on vaja ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime tagamiseks aktsiisitõusu veelgi kaugemasse tulevikku edasi lükata või aktsiisitõusud üldse ära jätta. Samuti võib olla vaja aktsiisimäärasid vähendada või kehtestada uusi või laien dada olemasolevaid aktsiisisoodustusi.

Uuendused turvavaldkonnas AVALDAVAD MÕJU ETTEVÕTLUSELE LAIEMALT

Praegu kehtiv turvaseadus asendub tõenäoliselt paari aasta pärast uue turvategevuse seadusega ja see toob kaasa muudatusi turvavaldkonnas. Näiteks peavad kauplused juhul, kui neis töötavad valvetöötajad, hakkama kasutama lisaks valvetöötajatele vähemalt üht turvatöötajat kaupluse kohta.

Uus seadus nimetab turvamise ja valvamise teenust osutavaid inimesi turvateenistujateks. Tur vateenistujad jagunevad eelnõus omakorda turvatöötajateks ja valvetöötajateks.

Täpsemad nõuded turvatöötajatele

Valvetöötaja ei tohi enam eelnõu kohaselt avalikus kohas ise valvata, seda tohib ta teha vaid juhul, kui objektil viibib ka turvatöötaja, kes teda juhendab. Sellisel juhul laiene vad valvetöötajale ka turvatöötajate sotsiaalsed tagatised, mis muu hulgas tähendab hüvitise maksmist valvetöötaja lähedastele tema hukku mise korral tööülesannete täitmisel. Mitteavalikes kohtades valves olemi sel ei too eelnõu valvetöötajate suhtes muudatusi.

Muu hulgas tähendab see, et kaubanduskeskustes, kus töötavad valvetöötajad, peab lisaks valvetöö tajale viibima alati ka vähemalt üks turvatöötaja kutse omandanud ini mene. See turvatöötaja ei pea olema füüsiliselt kogu aeg valvetöötajate juures, kuid ta peab olema igal hetkel valvetöötajatele näiteks sidevahen dite teel kättesaadav, valmis appi minema ja vajaduse korral olukorda sekkuma. Kui kaubanduskeskus on turvaplaani kohaselt jagatud mit meks eri turvaobjektiks, on vaja üht turvatöötajat iga turvaobjekti kohta.

Võrreldes kehtiva turvaseadusega seatakse valvetöötajate kaasamine

sõltuvusse turvaplaanis ette nähtud kaitsmise ja valvamise tingimustest. See tähendab, et teatavatel juhtudel võib eelnõu kohaselt turvaplaanis ette näha, et valvetöötajaid polegi võima lik turvaobjektil kasutada. Kui aga turvaplaan võimaldab valvetöötajate kasutamist, võivad nad turvamises osaleda vaid turvatöötaja juhendami sel. Samuti on valvetöötajal kohustus kanda avalikus kohas turvates vormi riietust ja töötõendit.

Turvatöötajal on eelnõu koha selt ründe väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või käimasoleva ründe lõpetamiseks õigus esitada ini mesele suuline korraldus hoiduda rünnakust või lõpetada see ning hoiatada teda meetmete ja vajaduse korral füüsilise jõu kasutamise eest. Valvetöötajal ei ole lubatud kasutada füüsilist jõudu ja sellest tulenevalt ei saa tema antav suuline korraldus sellist hoiatust sisaldada. Praegu kehtivas turvaseaduses ei ole suulise nõude esitamise õigust sõnaselgelt kirjas.

Samas ei ole turvateenistujal õigust esitada mistahes nõuet ja eel dada selle täitmist. Turvateenistuja tegutseb turvaobjektil turvaettevõtja ja teenuse tellija nimel ning tema eesmärk on tagada objekti valve, kaitse ning vajaduse korral ka kord.

Õigus tõkestada sissepääs turvaobjektile

Turvateenistujale antakse õigus tõkestada inimese sissepääs turvaobjektile, kui inimesel puudub sise nemist õigustav dokument (luba, pilet vms) või muu õiguslik alus turvaobjektile pääsemiseks, samuti juhul, kui inimese valduses on ese või aine, mille valdamine ei ole turvaobjektil lubatud. Viimasel juhul tõkestatakse inimese sissepääs üksnes nii kauaks, kuni ta valdab keelatud eset või ainet. Oluline on välja tuua, et turvatöötajal ja turvajuhil on ka selle meetme rakendamiseks lubatud teatud juhtu del kasutada jõudu.

Uus turvategevuse seaduse eelnõu sätestab, et kaubanduskeskustes, kus töötavad valvetöötajad, peab lisaks valvetöötajale viibima alati ka vähemalt üks turvatöötaja kutse omandanud inimene.

KASPAR KEERUP kaubanduskoja jurist

Turvatöötaja on kohustatud enne füüsilise jõu kasutamist hoiatama inimest, kelle vastu või kelle omandis või valduses asja – näiteks süttinud elektrikilbi – vastu nad kavatsevad jõudu kasutada. Jõudu on võimalik kasutada ka näiteks looma vastu, kui temast lähtub oht. Sel juhul esitatakse nõue ohu tõrjumiseks või rikkumise lõpetamiseks asja või looma omani kule või valdajale, samuti hoiatatakse teda jõu kasutamise eest. Füüsilise jõu kasutamise eest hoiatamisest võib loobuda vaid kiireloomulises olukor ras, kui on vaja tõrjuda vahetut ohtu ja hoiatamiseks ei ole aega. Praegu kehtiv turvaseadus ei anna turvatööta jale õigust kasutada inimeste, loomade või asjade suhtes jõudu.

Õigus kasutada relva

Mõnele turvateenistujale on eelnõu kohaselt lubatud ka relva kasutamine. Tulirelva on siiski lubatud kasutada vaid turvatöötajal ja turvajuhil.

Lubatud relvade loetelu on esitatud relvaseaduse §-s 31, mille kohaselt

võib turvategevuseks soetada ja omada järgmisi relvi: sileraudne püss, vintraudne püss, püstol, revolver, gaasipüstol, gaasirevolver ja kumminui.

Eelnõuga täiendatakse relvade loetelu õigusega kasutada peale kumminuia ka teleskoopnuia ning peale gaasipüstoli ja -revolvri ka gaasipihustit. Praegu kehtivas turvaseaduses sellised täpsustused puuduvad.

Valvetöötaja võib kasutada relva dest vaid gaasipihustit ja seda üksnes selleks, et tõkestada enda või teise inimese vastast rünnet või tõrjuda grupiviisilist rünnet, kui sellega kaasneb oht tema enda või mõne teise inimese elule või tervisele.

Mehitatud valveks tuleb koostada turvaplaan

Turvategevuse seaduse eelnõu koha selt on mehitatud turvamise alus turvaobjekti turvaplaan. Seejuures ei pea turvaplaan olema eraldi dokument, vaid võib olla turvamiseks sõlmitava lepingu osa, samuti võib turvaplaan olla koostatud mitme objekti kohta, kui

see on turvataktikaliselt põhjendatud. Turvaobjekti turvaplaan võimaldab turvamise tellijal ja hiljem ka politseil hinnata, kas turvaettevõtja tegevus vastab nendega sõlmitud lepingule ning majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses ja turvategevuse seaduses sätestatud nõuetele. Praegu pole turvaplaani koostamine kohustuslik.

Hüvitised turvateenistuja hukkumise korral

Turvategevuse seadus näeb ette turvateenistuja tööülesannete täitmisel hukkumise korral tema lähedastele hüvitise, mille suurus on võrdne turvateenistuja kümne aasta keskmise töötasuga. See summa jaguneb eelnõu kohaselt kõigi turvateenistuja lähedaste vahel. Praegu kehtiva turvaseaduse kohaselt tuleb sellises olukorras hüvitist maksta turvateenistuja igale lähedasele tema kolme aasta keskmise töötasu ulatuses.

Praeguste plaanide kohaselt jõustub eelnõu 1. juulil 2024. Eelnõu on riigikogus teisel lugemisel.

Praegu kehtiv turvaseadus ei luba turvatöötajal ohu tõrjumiseks jõudu kasutada, uus seaduseelnõu aga annab selle õiguse. Fotol Foruse turvatöötaja Joonas Jõgi Kristiine kaubanduskeskuses 2021. aasta aprillis. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees / Scanpix

EESTI

Feelingstream teeb klientide kuulamisest kunsti

Vajadusest aru saada põhjustest, miks klient ettevõttesse helistab või kirjutab, on saanud alguse kliendivestluste analüüsimise tööriist. See pakub pilguheitu klientidega peetud vestluste maailma, mida analüüsides saab teada, kuidas rohkem müüa, kust kulusid kokku hoida ja millise kvaliteediga me kliente teenindame.

Kliendivestluste analüüsimise tööriist saab praegu hakkama 11 keeles peetud jutuajamiste või kirjavahetustega. Illustratsioon: Feelingstream

Aastal 2015 vastutas Feelingstreami asutaja Terje Ennomäe kliendi kogemuse eest Bigbank Groupis, kokku üheksas riigis. Kliendikogemuse arendamiseks oli vaja infot, kuid puudus selge arusaam selle kohta, mis põh justel kliendid ettevõttega ühendust võtsid. Polnud lahendust, mis aitaks kliendikontakte kiirelt ja täpselt kategoriseerida ning näha n-ö suurt pilti. See vajadus pani aluse Feeling streami asutamisele.

Praeguseks on Feelingstream arendanud kliendivestluste analüüsi

ANETTE LEHISMETS Feelingstreami tootejuht

mise tööriista, mis teeb palju enamat kui kliendivestluste kategoriseeri mine, millest Terje Ennomäe kunagi unistas. Teenuse alustala on auto maatne kõnetuvastus: lindistatud kõned transkribeeritakse automaat selt tekstiks.

Andmeteadlaste abil ehitame teemamudeleid, mis klassifitsee rivad kontaktide teemad. Lisaks saab luua ka teisi mudeleid, andes näiteks hinnangu kõne toonile (negatiivne, neutraalne või positiivne), müügipotentsiaalile, kliendi lahkumise riskile jne. Me mõõdame vestluseid teksti ja heli põhjal, rikastame andmestikku, muudame võimalikuks vajadusja huvipõhised tekstiotsingud.

Feelingstream pakub koos ana lüüsitööriistaga ka automatisee rimislahendusi, näiteks ettevõtte üldaadressile saabunud e-kirjade

suunamine õigesse osakonda ja automaatsete vastuste saatmine klientidele.

Kliendivestluste analüüs on justkui üks lõpmatu teadmiste allikas, mis aitab leida võimalusi müügiks, tööd automatiseerida, leida kokkuhoiuvõimalusi ning analüüsida ja parendada kliendivestluste kvaliteeti. Võimalusi on tõesti palju ja kust alustada, sõltub kliendi soovist.

Info aitab otsuseid langetada

Kliendikogemuse parendamise juures on oluline aru saada, mis kogemust mõjutab. Kliendid räägivad teenindajatele iga päev oma muredest toodetega, kodulehega, iseteenindusega jne. Meie kasutajad on näinud, et mõõtes kliendikontaktide arvu teemade lõikes, on neile selge, mis on klientide jaoks oluline või kui suured on probleemid. Selline teadmine aitab prioriseerida ja juurutada otsustusprotsessi, kus otsuseid ei tehta kõhutunde järgi, vaid otsustamise aluseks on analüüs ja andmed.

HARJUMAA

ADDICERE OÜ

Organisatsioonide töötajatele psühholoogilise nõustamise tugiteenuse pakkumine. Psühholoogiliste koolituste ja simulatsioonitreeningute loomine ja läbiviimine.

ADVOKAADIBÜROO HEDMAN PARTNERS & CO OÜ Advokaadibüroo teenused.

AHTO LOOK KINNISVARA OÜ Kinnisvaramaakler.

BRAINASSETS OÜ

Ärinõustamine ja konsultatsioonid.

BRÄNDIKULTUUR OÜ Reklaamiteenused.

CUIABLUE OÜ

Uuenduslike tööriistade väljatöötamine õppimise toetamiseks.

EURORA SOLUTIONS OÜ Programmeerimine, veebis tollimaksude deklareerimise platvormi pakkumine.

FAVORTE OÜ

Hoonestusprojektide arendus. Enda või renditud kinnisvara üürile andmine ja käitus.

GRILLSYMBOL OÜ

Metalltoodete tootmine.

HUAWEI TECHNOLOGIES EESTI OÜ

Elektroonika- ja telekommunikatsiooniseadmete ning nende osade hulgimüük.

INGAMO OÜ

Rõivaste ja rõivalisandite tootmine.

INSTFORMATION OÜ

Uudisteagentuuride tegevus.

INTER CARS EESTI OÜ

Mootorsõidukite osade ja lisaseadmete hulgimüük.

JUST COMMERCE OÜ

Jaemüük posti või Interneti teel.

KLEENOIL EESTI OÜ

VEISAR OÜ

Hoonete haldus, vee, kütte, kanalisatsiooni torustike ja rajatiste ehitus ja hooldus.

VIPCORP TRADE OÜ

Veoste ekspedeerimine.

WELDEX GROUP OÜ

Metallkonstruktsioonide valmistamine ja monteerimine. Keevitustööd.

WINWINSTAY ESTONIA OÜ Hotell.

WOOD INSPIRATION OÜ

Puidu eksport Euroopa Liidust Hiinasse.

IDA-VIRUMAA

IDATEX OÜ

Tekstiilitööstuse lisandite tootmine (metallpandlad, šabloonid).

LÄÄNEMAA

VILLA FANNYHOF OÜ

Konverentsiruumide ja majutuse pakkumine ettevõtetele.

LÄÄNE-VIRUMAA

ALGAVEOD OÜ

Küttematerjali jae- ja hulgimüük.

PÕLVAMAA

CISTA AS

Lainepapist ja paberkartongist pakendite tootmine tööstus- ja toidukaupadele.

PÄRNUMAA

POWERIM OÜ

Päikesepaneelide paigaldus ja hooldus. Tuulikute hooldus.

RAPLAMAA

SYNTHETIC GRASS INSTALLATIONS OÜ Eriehitustööd.

TARTUMAA

Feelingstreami põhiturg on Skandinaavia, kuid meie teenust saab kasutada ka eesti keeles ja Balti turgudel. Analüüsiraken duse kasutamise eeldus on suur andmekogum: meie platvorm on hea tööriist suurtele ettevõtetele, kellel on klientidega iga päev 1000 või enam kõnet.

Kaubandus-tööstuskojaga otsustasime liituda selleks, et suurendada oma nähtavust turul – see on meil ka õnnestunud. Hindame kõrgelt ka kaubandus koja pakutud koolitusi, lepinguid ja nõuandeid kogenenumatelt. Meil on hea meel olla osa kauban duskoja võrgustikust!

Nutikate pressiga prügikastide, jäätmete sorteerimise prügikastide, kiirkompostrite ja linnamööbli hulgimüük.

KOKKUHOIDEUR OÜ

Investeerimine ettevõtetesse, fondidesse ja kinnisvarasse.

MERIDEIN OÜ

Droonide hulgi- ja jaemüük ning hooldus, koolitused.

MOGOTEL DEVELOPMENT ESTONIA OÜ

Hotellindus, turism ja toitlustus.

ONUFRI OÜ

Ehituslik insener-tehniline projekteerimine ja nõustamine.

UKONTA OÜ

Plastist töötlemisseadmete müük.

PVC-kile müük.

ARB TECHNOLOGY AND TRADE CONSULTING OÜ

Arvutialased konsultatsioonid, turu-uuringud.

LANDFINANTS OÜ

Raamatupidamisteenus, dokumendihaldus.

PALMETT LUKUD OÜ

Assa Abloy volitatud partner, lukustus- ja turvatoodete müük, valmistamine ja paigaldus.

REGMAS OÜ

Raamatupidamine ja maksualane nõustamine.

Täielikku loetelu augustis ja septembris lisandunud liikmetest näeb www.koda.ee.

1000 kliendikõnet päevas peaks ettevõttel vähemalt olema, et Feelingstreami analüüsirakendusest kasu saada.

Personalijuhid BARCELONAS INSPIRATSIOONI OTSIMAS

Miks sa personalijuhid septembri lõpus Barcelonasse inspiratsioonireisile viisid?

Sellele küsimusele pidin sel sügisel mitu korda vastama. Toon välja kolm head põhjust.

Esiteks, grupiga on võimalik külastada ettevõtteid, kuhu üksi ei pääseks. Teiseks, väljasõit on suurepärane võimalus saada kahe töö päeva jooksul kiire ülevaade perso nalivaldkonna trendidest Euroopas. Kolmandaks, personalijuhtide võr gustumine ja kogemuste jagamine on märksa lihtsam silmast silma suheldes kui ekraani kaudu. Püüan kahe päeva jooksul kogetu kirja panna neile, kel ei õnnestunud kaasa tulla.

Kataloonia pealinn talentide puuduses

Barcelona on Kataloonia pealinn ja Hispaania majanduskeskus. Ühtlasi on see Hispaania start-up’ide keskus. Personalijuhtide inspiratsioonireisil saime ülevaate sealsest ärikultuurist, praeguse aja väljakutsetest ning kiiresti arenevatest start-up’idest, mis tegutsevad personalijuhtimise valdkonnas.

Olime üllatunud, et sealse tehno loogiasektori palgatase on näiteks Saksamaaga võrreldes kordi madalam. Seetõttu on selles sektoris tööjõu puudus eriti terav. Kuid terav on see sarnaselt teiste riikidega ka lihttööliste seas. Eriti hotellinduses ja turismis, sest see on üks tähtsamaid majandus harusid Barcelonas. Meil oli unikaalne võimalus kuulata viie tärni butiikho telli direktori suust sõnu, et talentidest on neil tõeline nappus ja seda on valus tunnistada. Samas, kuna külastajate arv kõigub, siis samavõrra on tegu ka töömahu kasvamise-kahanemisega. Muidugi on töötajate ootused üha kasvanud: olulised on töösuhete paind likkus, töö- ja pereelu tasakaal ning loomulikult tahetakse ka nädalalõpud perega veeta.

Hispaania tööandja brändingu ekspert Pedro Garcia-Cano ütles, et Hispaanias on suur puudus talen

PIRET POTISEPP kaubanduskoja teenuste direktor

Personalijuhid kohtusid David Roviraga (esireas vasakul), kes on Eesti aseaukonsul Barcelonas, ja Hispaania tööandja brändingu eksperdi Pedro Garcia-Canoga (seisab paremal). Garcia-Cano meelest on südantsoojendav teada, et nii Põhjakui ka Lõuna-Euroopas on personalivaldkonnas sarnased proovikivid. See näitab, et tööjõud on globaalsem ressurss kui kunagi varem.

tidest ja kuigi meediast võib jääda mulje, et riiki saabub meeletult palju immigrante, siis nii see sugugi pole. Suurim arv välismaalt saabujaid tuleb Marokost, jäädes 700 000 inimese kanti. Järgnevad Lõuna-Ameerika riigid, kellega on sõlmitud riikidevahelised kokkulepped, mis lihtsustavad

inimeste liikumist. Madal sündimus, elanikkonna vananemine ja väike hulk sisserändajaid ei suuda kahjuks täita tööjõu vajadust. Pedro GarciaCano tõi näite, et suurtel ettevõtetel on praegu umbes 2000 täitmata töökohta ja nende organisatsioonide personali juhid on suure surve all.

Üks Barcelona sümbolitest on Sagrada Familia. Eesti personalijuhtide rühm möödus sellest kuulsast kirikust reisi teise päeva hommikul, mil suunduti Veriffi Barcelona kontorit külastama. Fotod: kaubanduskoda

Paar kõrgetelpäevatuuridel

MAILIS NEPPO haridus- ja teadusministeeriumi personalijuht

Kaubandus-tööstuskoja ja Instari korraldatavad õpperei sid on väärtus omaette. Kandikul tuuakse sulle kätte eri kultuuriruumide parimad personalijuhtimise praktikad ja trendid. Ajakava on alati väga tihe ja programm põhjalik, ent korraldus alati ladus ja sõbralik. Paar päeva kõrgetel tuuridel tegutsemist ja igapäevane personalitöö saab taas positiivseid varjundeid juurde!

Eestil ja sarnasedHispaanial mured

KERSTI VANNAS

Instar EBC tegevjuht

Suurus ja soe kliima ei loe. Hispaanias on tööandjatel samad proovikivid nagu Eestiski. Põhiküsimus on, kuidas leida ja hoida inimesi. Konkurents parimate inimeste nimel on eriti praegusel kaugtööajastul globaalne ning ka tööriistad, mida kasutatakse konkurentsis püsimiseks, on samad. Näiteks tööandja brändi juurutamine ja selle süsteemne juhtimine on teemad, mis toovad pikas perspektiivis edu nii suurel kui ka väikesel turul.

Kohtumine David Roviraga, Eesti vabariigi auasekonsuliga Barcelonas, oli sümboolne, aga südantsoojendav. David Rovira on korduvalt ka ise Eestis käinud ja võtab eestlasi alati rõõ muga vastu. Hea on teada, et Barce lona kesklinnas asub kontor, kuhu eestlased on alati oodatud. Kahjuks jõuavad neist paljud sinna proosalistel põhjustel: kui inimeselt on suurlinna avarustes varastatud rahakott ja dokumendid, siis väljastab ajutised reisidokumendid just aukonsul.

Mitteformaalsed kohtumised väljaspool kontoriruume on veel üks märksõna, mis eelnevatel reisidel saanud palju positiivset vastukaja. Nii õnnestus meil selgi korral õhtusöögile meelitada kohalikud inimesed, kes rõõmuga jagasid oma mõtteid Barce lonas toimuva kohta.

Kohtumine Veriffi Barcelona kontoris Kas teadsid, et Barcelonas on kontor Eesti ühel kõige kiiremalt areneval ettevõttel? Enne reisi ettevalmistamist meie seda ei teadnud. Aga seda põnevam oli Veriffi lugu kuulda. Eestis on Veriff teada-tuntud tööandja, aga paraku on Hispaanias olukord hoopis teine. Selleks, et leida kontorisse töötajaid, tuli esmalt tööandja brändi sisu oma inimestega läbi arutada ja seejärel aktiveeriti brän disaadikud. Need on inimesed, kel on uhke organisatsioonis töötada ja sellest ka väljaspool organisatsiooni rääkida.

Nagu mitu reisil osalenut ütlesid –küll on tore, et neid reise korraldate! Kõlab nagu oma saba kergitamine, kuid olgem ausad, on ikka vahe küll, kas minna osalema suurele konve rentsile või püüda saada kalendrisse kohtumisi kiirelt arenevate start-up’ide eestvedajatega teisel pool Euroopat.

Vähetähtis pole ka võimalus oma tava pärasest keskkonnast eemal olla ning n-ö kõrvaltvaataja pilguga oma töidtegemisi hinnata. Üks on kindel –personalijuhtide väljasõit tuleb ka järgmisel aastal! Kuhu, on veel täpsus tamisel.

Olime üllatunud, et Hispaania tehnoloogiasektori palgatase on näiteks Saksamaaga võrreldes kordi madalam.

Välisekspert aitab

UUEL TURUL JALA UKSE VAHELE SAADA

Fusebox on energiasektoris tegutsev tarkvaraettevõte, kelle peamine teenus on elektri tarbimise balansseerimine, juhtides klientide masinaid automaatika abil, mis saab elektriturult infot hinna- ja balansseerimisandmete kohta.

KAS TEADSID?

Rahvusvaheliste ekspertide kaasamise teenus on toeks ettevõtetele, kes soovivad siseneda uutele turgudele või seal laieneda, arendada välja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline toode ning kes vajavad kiiremaks edasiliikumiseks valdkonnaga kursis oleva väliseksperdi abi.

Tänavu on teenust kasutanud pea poolsada ettevõtet. Populaarsemad sihtturud on Saksamaa, Araabia Ühendemiraadid ja Soome. Koostöös vastava valdkonna eksperdiga tegeleti kõige rohkem sobivate klientide otsimisega ja turule sisenemise strateegiate koostamisega, samuti saadi valitud sihtturul turundusalast nõustamist.

EAS-i ja KredExi ühendamisel loodud ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus plaanib avada häid tulemusi näidanud teenuse ka 2023. aasta kevadel. Siis on võimalik leida vajalik ekspert kuuelt sihtturult: Rootsi, Norra, Saksamaa, Jaapan, Araabia Ühendemiraadid ja Ameerika Ühendriigid. Kui ettevõttel endal on juba olemas sobiv ekspert, on võimalik väliseksperdi teenust kasutada ka oma eksperdiga –seda nii eelnimetatud kui ka teiste sihtturgude puhul.

Rohkem infot väliseksperdi kaasamise kohta EAS-i kodulehel eas.ee/rahvusvaheliste-ekspertide-kaasamine.

Nii teenitakse oma klientidele mitte ainult balansseerimis turult raha, vaid aidatakse vältida ka elektri tipuhindu. Ettevõtte tegevusest ja väliseksperdi abil uutele turgudele laienemisest rääkis Teatajale Fuseboxi turundus- ja kommunikatsioonijuht Jaan Tiiman.

Kui suurt kokkuhoidu on võimalik targalt tarbides saavutada? Meie tarkvara aitab ettevõttel keskmiselt kokku hoida umbes 20% igakuisest elektriku lust. Seda teeme mitte lihtsalt elektri tarbimist vähendades, vaid jaotades selle paremate hindadega tundide vahel ära. Tule musena säästab ettevõte elektriarvelt, teenib balans seerimisturult lisatulu ja vähendab märkimisväärselt CO2 emissiooni.

Suudame hõlpsasti integree rida mis tahes masina automa tiseerimisüksusega, olenemata sellest, kas see on pilvepõhine või mitte. See on kindlasti esimene, lihtsaim ja soodsaim samm, mida

iga ettevõte saab teha, et alustada energia säästmise ja energiaturult tulu teenimisega.

Mis turgudel Fusebox tegutseb

Oleme eestimaine ettevõte, kes tegutseb aktiiv selt üheksal turul. Kuna energeetika on praegu volatiilsete hindade ja energiaturvalisuse tõttu terav teema, siis on meil käed-jalad tööd täis. Samas on turgudel veel palju ära teha, alustades seadusandlusest ja lõpetades tarbijate teadlik kuse suurendamisega.

Miks otsustasite laieneda Saksamaale ja kuidas sai alguse koostöö Saksa

Saksa turg pakub meile huvi tänu oma suurusele ja kultuu rilisele sarnasusele Eestiga. Vajasime detailset analüüsi turu vajadustest, problee midest, hetkeolukorrast ning meie võimalustest sinna oma teenustega siseneda. Eksper diga oli meil olnud varasem kokkupuude ning kuna tal oli meie valdkonnas töökogemus, teadmised ja kontaktid, oli koostöö loogiline samm.

EVELIN VAHTRA kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

Jaan Tiiman

Väliseksperdi kaasamise teenus

Kuidas jõudsite ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutuse (EIS) väliseksperdi teenuseni?

Ekspert oli varem EIS-i teenusega kokku puutunud ja oskas seda meile tutvustada. Oleme väga tänuli kud selle võimaluse eest.

Kuidas see aitas teie ettevõttel Saksamaa turule siseneda?

Eksperdilt saime soovitusi uuele turule sisenemi seks, näiteks milliste võimalike koostööpartnerite poole pöörduda, kust leida vajaminevat taustainfot turu kohta jne. Pärast info kogumist tegime stra teegilise otsuse keskenduda lähiturgudele, enne kui siseneme Saksamaale. Eksperdi sisend ja analüüs aitas kaasa selle otsuse tegemisele. Töötoa tulemusena on meil olemas kontaktid ja info turu kohta, mida saame kasutada hetkest, kui otsustame Saksamaa turule siseneda.

Milline oli suurim õppetund, mida eksperdi tehtud töö tulemusena saite?

Kuna ekspert on sakslane, oli tal juurdepääs infole, mis meile oleks olnud raskesti kättesaadav. Näiteks kuna on tegemist üsnagi bürokraatliku maaga, on hea teada, millise ametkonna poole mingis küsimu ses peaksime pöörduma, et kogu protsessi kiiren dada. Elektrituru kohta täiesti uut infot ei tulnud, kuna olime ise varem seda turgu uurinud. Kuid eksperdi töö avas meile detaile, mis olid üliolulised.

20%

võrra väheneb ettevõtte igakuine elektrikulu Fuseboxi tarkvara kasutades. Säästetakse nii elektritarbimise vähendamisest kui ka tarbimise ajatamisest soodsamatele tundidele.

Kas teil on soovitusi teistele, kes kaaluvad väliseksperdi kaasamist?

Kindlasti muudab see tööprotsessi lihtsamaks. Samas pead tagama, et eksperdil oleks juurdepääs kogu vajalikule infole teie organisatsiooni, eesmär kide ja vajaduste kohta. Maksimaalse tulemuse saa miseks tuleks ta kaasata ettevõtte igapäevatöösse, kohtumistesse, aruteludesse.

Milliseid teenuseid või tuge veel vajaksite välisturgudele laienemisel?

Oleme sisenemas Rootsi ja Taani turgudele koostöös praeguste partneritega, kuid kindlasti hoiame silma peal nende turgudega seotud üritustel ja koostöövõi malustel.

Millised on Fuseboxi tulevikuplaanid?

Soovime maksimaalselt kaasa aidata jätkusuutlikule ja taskukohasele rohepöördele, mida saame teha kõikide elektritarbijate kaasamisega elektrisüsteemi toimimisse.

Gruusia –palju võimalusi ettevõtjatele

Gruusia naisettevõtluse arenguprojektist oleme kirjutanud juba varasemates Teatajates. Nüüd on Eesti rahvusvahelise arengukoostöö keskuse toetatav projekt lõpusirgel. Aasta on olnud täis põnevaid kohtumisi, õppimist ja uusi kontakte ning loodud on äri- ja sõprussidemeid.

LIISI KIRSCHENBERG kaubanduskoja eksporditeenuste koordinaator

Olen projekte juhtides harjunud olema konkreetne, järgima projektiplaane ja ajagraafikuid. Eestis on lihtne projekte ellu viia, oleme harjunud sellega, et arutame asjad läbi, lepime kokku ning asume tegutsema. Selle projekti puhul tuli palju kohanduda, sest Gruusias Eesti otsekohene ja kiire lähenemine ei toimi. Pigem tahetakse arutada, kaaluda ja mis kõige olulisem – ülemustega kooskõlastada. Pro jektijuhilt nõuab see väga palju diplomaatilisust, viitamist projekti nõuetele ja tingimustele ning pidevat meeldetuletuste saatmist, et kõik õigel ajal tehtud saaks. Sama kogesid projektis kaasa löönud Eesti mentorid, kes pidid olema valmis kokkulepitud kohtumisae gade muutmiseks viimasel hetkel, tähtaegu ja kokkuleppeid meelde tuletama ning kordama samu teemasid kogu projekti vältel.

Gruusia naisettevõtjate entusiasm ja tahe midagi korda saata paistis samas välja kõigis tegevustes. Soov hoole ja armastusega valmistatud tooteid müüa nii Gruusias kui ka väljaspool on väga suur. Suurem osa projektis osalenud naistest tegeleb käsitööga –toodetakse kotte, kingi, ehteid, kuid ka toiduaineid, näiteks veini, kastmeid, mett ja kuivatatud puuvilju. Üheks peamiseks takistuseks ettevõtte arengus pidasid Gruusia naised finantside puudust ja info viimist potentsiaalsete klientideni. Töö käigus selgus aga nii mõnelgi puhul, et toodete hinnastamine vajas ülevaatamist. Mentorid andsid vahel mentiidele edasi sõnumi, et tuleb julgemalt küsida kallimat hinda ja väärtustada oma tööaega, mis iga toote valmistamiseks kulus – vastasel juhul ei saagi tulla raha ei palga maksmiseks ega ettevõtte arendamiseks.

Soovitused edukaks koostööks Gruusia partneritega

h Varuge kannatust ja aega. h Minge Gruusiasse kohale, nii saate palju parema tunnetuse riigi, kommete ja mentaliteedi kohta. h Mõne asja alustamine võib kaua aega võtta, kuid kui Gruusia partnerid midagi lõpuks ette võtavad, siis olge valmis ka hilistel õhtutundidel koosolekuid pidama. h Vajaduse korral kaasake tõlk, et head ideed ei jääks keele barjääri taha.

Kui vajate nõuandeid Gruusia kohta, siis võtke kaubanduskojaga ühendust! Tänu projektile on nüüd koja võrgustikus 20 naist/ ettevõtjat/mentorit, kes on valmis oma kogemust jagama, ning lisaks 20 Gruusia naisettevõtjat, kes on huvitatud koostööst.

Aitäh ettevõtlikele inimestele!

Galaõhtul pakutud road olid valmistatudvaid taimsest toorainest.

Oktoobri 13. päeval tunnustasime Eesti suu rima ettevõtluskonkursi raames tublimaid ettevõtteid eri valdkondadest, andsime üle noore ettevõtja preemia ja kuulutasime välja „Aasta ettevõtte 2022“.

Konkursside eesmärk on tuua esile edukaimaid ettevõtteid ja tunnustada neid tehtud töö eest, lisaks pöörata tähelepanu ettevõtlusele ja ettevõtjaks olemisele. Soovime innustada noori ja tuua veelgi rohkem Eesti inimesi ettevõtlusesse. Aitäh teile, ettevõtjad, et viite Eesti majanduselu aina edasi, uute eesmärkide ja sihtideni!

Fotod: Erlend Štaub, Rene Riisalu

Baltic Workboats pälvis nii tiitli „Aasta ettevõte 2022" kui ka aasta eksportööri auhinna. Laval on ettevõtte esindajad Jüri Taal (vasakul) ja Peeter Raamat koos peaminister Kaja Kallasega.

Konkurentsivõimelisima suurettevõtte tiitli saanud Nortali tegevjuht Ats Albre ja kaubanduskoja juhatuse esimees Toomas Luman.

Konkurentsivõimelisimaks mikroettevõt teks tunnistati Dipperfox, auhinna võttis vastu ettevõtte tegevjuht Jaana Külm.

Konkurentsivõimelisim väike- ja keskettevõte on Büfa Composites Baltic, fotol juhatuse liige Kait Vahter.

Tallinna muusika- ja balletikooli MUBA õpilased (fotol) esitasid oma versiooni Nublu laulust „Kastehein“.

EESTI

Selgusid Eesti ettevõtluse säravaimad tähed

„Ettevõtjaks olemine nõuab julgust, aktiivset meelt ja valmidust kiirelt reageerida – eriti on seda näidanud viimased aastad, mis on ettevõtjaid heidutanud mitmesuguste raskustega. Muutli kus keskkonnas püsima jääda, tööd pakkuda ja majandust elavdada on iseenesest juba suur saavutus. Kiitust väärivad kõik ettevõtlikud inimesed,“ ütles kaubanduskoja juhatuse esimees Toomas Luman.

„Praegu, mil kriisid ikka veel kestavad, on hea võtta hetk ja tõsta esile ettevõtteid, kelle tegevus, saavutused ning ettevõtlikkus vää rivad tähelepanu ja tunnustust. Need on ettevõtlusmaastiku tähed, kelle lugu tuleb jagada ja kellelt on, mida õppida,“ kinnitas Luman.

Aasta ettevõte valiti EAS-i ja KredExi ühendasutuse ning tööandjate keskliidu konkursi „Ettevõtluse auhind“ ja kaubandus-tööstuskoja konkursi „Konkurentsivõime edetabel“ parimate seast.

Kahe konkursi tublimate hulgast selgitas võitja välja žürii, kuhu kuulusid: h Kristo Timberg, AS-i Chemi-Pharm tegevjuht, „Aasta ettevõte 2021“ võitja h Kristjan Järvan, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister h Madis Müller, Eesti Panga president h Lauri Lugna, EAS-i ja KredExi ühendasutuse juhatuse esimees h Mait Palts, Eesti kaubandus-tööstuskoja peadirektor h Arto Aas, Eesti tööandjate keskliidu tegevjuht h Mart Kalm, rektorite nõukogu juhatuse esimees, Eesti kunstiakadeemia rektor h Riin Savi, vastutustundliku ettevõtluse foorumi juhatuse liige ning Baltcapi kommunikatsiooni- ja kultuurijuht h Kadri Mägi-Lehtsi, Roche-Eesti OÜ tegevjuht

Eesti kaubandus-tööstuskoda, EAS-i ja KredExi ühendasutus ning Eesti tööandjate keskliit tunnustasid 13. oktoobril Tallinna muusika- ja balletikooli MUBA uues õppehoones Eesti selle aasta edukamaid ja konkurentsivõimelisimaid ettevõtteid. Aasta ettevõtte tiitli pälvis töölaevade tootja Baltic Workboats AS.

KAUR ORGUSAAR kaubanduskoja turundusjuht

Eesti edukaimate ettevõtete esindajad auhinnagalal koos ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvani (esireas vasakult teine) ja peaminister Kaja Kallasega (vasakult kolmas). Foto: Rene Riisalu

„Konkurentsivõime edetabel 2022“ võitjad

Konkurentsivõimelisim suurettevõte: AS Nortal Nortal on üks Eesti IT lipulaevadest, kes osutab koostöö partneritele teenuseid eri valdkondades: pilvelahendused, digitaalsed tervishoiusüsteemid, andmekaitse, suurandmed jne. Nortalit iseloomustab pikaajaline kogemus tulevikku vaatavate digitaalsete innovatsioonilahenduste loomisel avalikule sektorile, tervishoiuvaldkonnale ja juhtivatele erasektori organisatsioonidele üle maailma.

Konkurentsivõimelisim väike- ja keskettevõte: Büfa Composites Baltic OÜ

Büfa Composites Baltic OÜ tegeleb polüesterkemikaalide ja muude lisamaterjalide müügiga, mida tööstused iga päevatöös vajavad. Pikaajalise traditsiooniga perekonna ettevõttena ei mõtle nad mitte kvartaalsetele tulemustele, vaid põlvkondade jooksul saavutatud edusammudele. Nad reageerivad uuenduslikult, kiiresti ja paindlikult nii oma klientide vajadustele ja turul toimuvatele muutustele kui ka ökoloogilistele probleemidele.

Konkurentsivõimelisim mikroettevõte: Dipperfox OÜ Dipperfox OÜ tegeleb ekskavaatoritele lisaseadmete valmistamisega. Nende eesmärk on oma tegevusega säästa ümbritsevat keskkonda, mistõttu on ka kõik Dipperfoxi professionaalsed seadmed projekteeritud eesmärgiga olla kiired, täpsed ja võimalikult keskkonnasõbralikud.

2022. aasta konkurentsivõimelisimad ettevõtted tegevusvaldkondade kaupa: h Nortal AS, side, kommunikatsioon ja IT h Toftan AS, tööstus ja energeetika h A. Le Coq AS, toiduainetööstus h Elme Metall OÜ, hulgikaubandus h Kia Auto AS, jaekaubandus h Synlab Eesti OÜ, teenindus h Merko Ehitus AS, ehitus h Ambient Sound Investments OÜ, finantsvahendus h Estravel AS, turism ja toitlustus h Pro Kapital Grupp AS, kinnisvara h Transocean Eesti OÜ, transport ja logistika h Vestman Energia AS, põllumajandus, metsandus ja kalandus h Mite Engineering OÜ, arhitektuur ja projekteerimine

Vaata edetabeleid:

Ettevõtluse auhind 2022

Auhindu annavad välja EAS-i ja KredExi ühendasutus ning Eesti tööandjate keskliit

Esimene žürii valib kolm nominenti kuues kategoorias

Teine žürii valib kuue kategooria võitjad

„Ettevõtluse auhind 2022“ võitjad

Aasta kestlik ettevõte: Timbeco Woodhouse OÜ Timbeco tegeleb elementidest ja moodulitest puithoonete müügiga, nende projekteerimise ning tootmisega. Timbeco jaoks on oluline keskkondlik ja sotsiaalne mõju, mille ettevõte oma tegevusega jätab. Samuti pannakse suurt rõhku rohe-eesmärkide saavutamisele, et tagada jätkusuutlik tegutsemine.

Aasta innovaator: Solis Biodyne OÜ

Solis Biodyne toodab ja arendab bioloogilisi reagente: DNA polümeraase, PCR-segusid, qPCR-segusid ja CDNA sünteese. Reagendid on kasutusel nii tippteadusasutustes kui ka biotehnoloogiaettevõtetes üle maailma. Tooteid eksporditakse enam kui sajasse riiki. Ettevõtte teeb tähelepanuväärseks ka see, et aren dusse investeeritakse 11% müügitulust.

Aasta eksportöör: Baltic Workboats AS

Baltic Workboats tegutseb 2000. aastast Saaremaal Nasva sada mas ning toodab ja turustab alumiiniumist ja terasest töölaevasid. Peamised kliendid on eri riikide avaliku sektori organisatsioonid ning tänu ettevõtte projektimeeskonnale ollakse võimelised pakkuma laevaehituslikke rätsepalahendusi. Kokku on Baltic Workboats projekteerinud ja ehitanud üle 200 laeva.

Aasta pereettevõte: Peetri Puit OÜ

Peetri Puit on Eesti üks juhtivaid liimpuitkonstruktsioonide tootjaid. Ettevõte ekspordib peamiselt Euroopasse ja Skandinaa viasse, kuid nende toodetut võib leida ka Maldiividel, Islandil ja Bangladeshis. Suurimad objektid Eestis, kus on kasutatud Peetri Puidus valmistatud liimpuitkonstruktsioone, on näiteks Saue val lamaja, Saaremaa riigigümnaasium, sisekaitseakadeemia Narva õppekeskus ja Tondiraba jäähall. Ettevõttes töötab perekonna kaks põlvkonda ja kolmas põlvkond on sirgumas.

Aasta turismiedendaja: Fotografiska Tallinn OÜ

Fotografiska on rahvusvaheline fotomuuseum, kus kohtuvad maailmatasemel fotokunst, kultuuriprogrammid, maitsev toit ja avatud mõtteviis. Fotografiskas on näitusegalerii ja restoran, mis pärjati 2021. aastal Michelini rohelise tärniga. Fotografiska eripära on ka see, et külastajatest 60% on turistid.

Aasta välisinvestor: Incap Electronics Estonia OÜ Incap Estonia on elektroonikatööstusettevõte Kuressaares, mille emaettevõte on rahvusvaheline Incap Corporation. 2021. aastal jätkus Incapi Kuressaare tehases teadus- ja arendustöö NASA Artemise projekti jaoks valmistatava stereokaamera elektroonika tootmiseks. Tähelepanuväärne on ka see, et Incap tarnib 43% materjalidest Eesti ettevõtetelt, mis loob töökohti ja majandus likku kasu tervele Eestile. Viimase kolme aastaga on Eestisse investeeritud kolm miljonit eurot.

Konkurentsivõime edetabel 2022

Auhindu annab välja Eesti kaubandus-tööstuskoda

Võitjad selgitatakse välja nii ettevõtte suuruse kui ka tegevusvaldkonna järgi

Selguvad võitjad tegevusvaldkonniti

Selgub kolm võitjat: suurettevõte, väike- ja keskettevõte, mikroettevõte

2022

parimatest

Tänavu on põhipalku tõstnud kolmveerand tööandjatest

Sel aastal on töötajate põhipalku tõstnud 76% tööandjatest, vaid mõnes üksikus organisatsioonis on põhipalku ka vähendatud, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee septembris korraldatud tööandjate küsitluse tulemustest.

Kokku osales küsitluses 441 organisatsiooni esindajat, kes annavad tööd umbes 50 000 inimesele üle Eesti. Küsitlusele vastajate seas on ülekaalus suurema töötajate arvuga organisatsioonid.

Tööandjatel paluti märkida, mil listest kuudest alates põhipalkade muutused rakendusid. Üsna paljudes organisatsioonides oli põhipalku muu detud rohkem kui ühel kuul, mis viitab ilmselt sellele, et eri töötajate gruppides võisid palgatõusud rakenduda eri ajal.

40% küsitluses osalenud tööand jatest oli töötajate põhipalku tõstnud aasta esimesel kolmel kuul. Viimase kuue kuu jooksul oli töötajate põhipalku tõstnud üle poole (53%) tööandjatest, mida on veidi enam kui möödunud sügisel. Aastate võrdluses on erandiks 2020. aasta sügis, mil tervisekriis vaju tas ka palgakasvule pidurit.

Enamasti on põhipalkade tõus puu dutanud kõiki organisatsiooni töötajaid ja jäänud vahemikku 9–10%. Varase matel aastatel on põhipalk tõusnud tavaliselt 5–6% ringis. Ka statistikaameti avaldatav keskmine brutokuupalk näitas I ja II kvartalis tavapärasest kii remat kasvu – vastavalt 8,1% ja 10,1%.

Pea pooled tööandjad plaanivad palgatõusu

Järgmise kuue kuu (oktoober 2022 –märts 2023) jooksul kavatseb töötajate põhipalku tõsta 44% küsitluses osalenud tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 53% tööandjatest. Enamasti kavatsetakse palku tõsta aasta alguses. 10% tööandjatest plaanib palga tõusu järgmise aasta aprillis või mais.

Eelmise aastaga võrreldes oli uuringus rohkem neid tööandjaid, kes ei teadnud veel, kas nad muudavad tööta

jate põhipalku – kui eelmisel sügisel ei olnud palgamuutuse otsust veel teinud 17% tööandjatest, siis tänavu 31%.

Teadmatust oli rohkem ka 2017. ja 2018. aastal, mil veerandil tööandjatel ei olnud palkade muutmise plaanid sügisel veel selged.

Kavandatud palgatõus puudutab enamasti kõiki töötajaid ja jääb 9–10% piiresse. Varasematel aastatel on kavan datud palgatõus olnud tagasihoidlikum.

Töötajate puudus sunnib palku tõstma

Nagu ka varasematel aastatel, mõju tab põhipalkade muutmise otsust eelkõige tööturu olukord ja vajalike töötajate saadavus turul – seda tõi

KADRI SEEDER Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik

välja üle poole (58%) tööandjatest. Palku on tõstnud sagedamini need tööandjad, kes tunnetavad konku rentsi töötajate pärast teravamalt. Arusaadavalt peab põhipalkade muut misel arvestama ka organisatsiooni majandustulemustega.

Võrreldes varasemate aastatega oli uuringus rohkem neid tööand jaid, kelle otsust põhipalku muuta või mitte muuta mõjutavad majan duse olukord ja prognoosid, samuti hindade ja elukalliduse muutumine. Inflatsioon surub palgaootusi üles, samas kasvavad ka ettevõtete muud kulud, mis sunnib hindu tõstma, kel see võimalik on – seda oli välja too dud ka vabades vastustes.

Lisatasude tõus üle veerandis organisatsioonides

Enamikus (86%) organisatsioonides makstakse töötajatele lisatasusid. Kõige sagedamini makstakse üle tunnitöö tasu, lisatasu lisaülesannete täitmise eest ja aasta, poolaasta või muu perioodi preemiaid.

Üle veerandi (29%) tööandjatest märkis, et nende organisatsioonis on lisatasud viimase kuue kuu jooksul suurenenud. Samas lisatasude osa tähtsus töötasus nii paljudes organi satsioonides suurenenud ei ole, kuna ka põhipalgad on kasvanud.

Järgmise kuue kuu jooksul prognoosivad lisatasude kasvu üsna vähesed tööandjad, suurema osa hin nangul jäävad lisatasude suurused ja osatähtsus töötasus samaks.

Kulud soodustustele on suurenenud

Enamik organisatsioone (78%) pakub töötajatele mingeid soodustusi või hüvesid. Võimalik, et soodustusi pakub

veelgi rohkem organisatsioone, kuid neid ei käsitleta lisahüvedena. Näiteks võib kohvi, tee ja joogivee tasuta pakkumine või paindlik tööaeg olla nii enesestmõistetav, et seda ei loetagi tööandja pakutavaks soodustuseks.

Üle pooled (55%) küsitluses osalenud ja töötajatele soodustusi pakkuvad tööandjad märkisid, et nende organisatsioonis on kulud soodustustele viimase aasta jooksul suurenenud. Vabades vastustes oli ühe põhjusena nimetatud teenuste hindade kasvu. Samas on üle kol mandikus (34%) organisatsioonides suurenenud pakutavate soodustuste arv ja pea sama paljudes (32%) kas vanud töötajate valikuvõimalused soodustuste kasutamisel.

Järgmise aasta jooksul jäävad üle poolte tööandjate hinnangul pakutavate soodustuste arv ja tööta jate valikuvõimalused soodustuste kasutamisel samaks, kuid organisat sioonide kulud soodustustele võivad

Tööturu olukord ja vajalike töötajate saadavus turul

Organisatsiooni majandustulemused

Majanduse olukord ja prognoosid

Konkurentide palgatasemed ja nende muutused

Hindade ja elukalliduse muutused

Uute töötajate palgasoovid

Olemasolevate töötajate palgasoov

Emaettevõtte või omanike määratud tööjõukulude eelarve

Töömahtude ja/või intensiivsuse muutus

Regulaarne ja ootuspärane kõigi töötajate põhipalkade korrigeerimine

Olemasolevate töötajate tööalane areng

Palga alammäära (miinimumpalga) muutus

kasvada – seda ennustab üle kolman diku (38%) küsitluses osalenutest.

70% tööandjatest plaanib värvata

Nagu eelnevast nägime, mõjutab palkade muutmise otsust tööturuolu kord ja vajalike töötajate saadavus turul. Küsitluse tulemustest selgub, et 70% tööandjatest plaanib lähema kuue kuu jooksul võtta tööle uusi töötajaid. Eelmisel sügisel plaanis uusi töötajaid värvata 75% tööandjatest.

Kuna hõivemäär on kõrge ja töötuid vähe, värvatakse suure tõenäosusega uusi töötajaid hõives olevate inimeste seast, kellele tuleb töökoha vahetami sel ka parem palgapakkumine teha.

Sagedamini on värbamise põh jus ära läinud töötajate asendamise vajadus. Kolmandik (33%) tööandjatest plaanib luua ka uusi töökohti. Seega ei paista tihe konkurents töötajate pärast vaibuvat ja mõnede ettevõtete olukord võib tänu sellele üsna keeruliseks muutuda.

Suurel määral või väga suurel määral põhipalkade muutmise või muutmata jätmise otsust mõjutavad tegurid.

KODA KUTSUB OSALEMA

Maksumuudatused ja aktuaalsed maksuküsimused

4. november 2022

Ootame ettevõtete juhte, raamatupidajaid ja finantstööta jaid seminarile, kus võetakse luubi alla nii juba toimunud kui ka eesootavad maksumuudatused. Samuti räägime muudel ettevõtjate jaoks olulistel teemadel. Esineb pika ajalise kogemusega maksukonsultant Aule Kindsigo.

Sama koolitus toimub 18. novembril ka Kuressaare Ajamajas.

Koht: kaubanduskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Hind: liikmele 75 € + km, mitteliikmele 150 € + km Info: Kati Krass, kati@koda.ee, 443 0989

Juhtide Klubi: kuidas olla võimekas ja oma tervisest hooliv juht?

8. november 2022

Kes vastutab juhi tervise eest? Ikka juht ise, võiks ju öelda. Mida saab juht teha selleks, et tema tervis oleks hoitud? Sel korral tulevad Juhtide Klubisse arutlema avaliku sektori tippjuhid tervishoiu ja heaoluga seotud valdkondadest ning praktiseeriv tööpsühholoog erasek torist. Tule ja saa osa!

Koht: kaubanduskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Hind: liikmele 19 € + km, mitteliikmele 39 € + km Info: Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092

Finantskoolitus firma võtmeisikutele II

8. november 2022

Jätkame kevadel alanud finantskoolituste tsükli teise osaga, mis keskendub kuluarvestuse, eelarvestamise ja rahastamisega seotud küsimustele. Seminaridel toetutakse esimeses osas omandatud teadmistele raa matupidamisest, bilansist ja finantsanalüüsist. Tsükkel koosneb kolmest koolitusest: kuluarvestus 8. novembril, eelarvestamine 22. novembril ning rahastamine: laenud ja omakapital 6. detsembril.

Koht: Zoom

Hind: liikmele 300 € + km, mitteliikmele 600 € + km

Info: Riinu Ott, riinu@koda.ee, 744 2196

Isikupära lisamine brändi sõnumitesse

24. november 2022

Kuidas luua bränd, mis eristuks ja paistaks silma? Mida on vaja selleks teha, et kliendid mu brändi armastama hakkaks? Vastused nendele ja ka muudele brändingut puudutavatele küsimustele saad Lynne Stainthorpe’i töötoas, kus keskendu takse brändi sõnumitele ning sellele, kuidas luua inimlikud ja lihtsad sõnumid, mis inimestele korda lähevad.

Koht: kaubanduskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Hind: 39 € + km

Info: Liisi Kirschenberg, liisi@koda.ee, 604 0093

Kuidas toetada heade töötajate arengut?

8. detsember 2022

Kuidas toetada töötajaid ja tähele panna neid, kes tunnustust väärivad? Motivatsioonist ja töötajate toetamisest on kirjutatud lugematul arvul raamatuid ja räägitud paljudel seminaridel. Salaretsepti, mis kõikjal toimiks, pole leitud. Küll aga on meil mitmeid häid ja praktilisi näiteid, mida ette võtete esindajad on valmis jagama. Tule ja saa osa põnevast hommikuseminarist!

Koht: Tartu (asukoht täpsustamisel)

Hind: liikmele 49 € + km, mitteliikmele 99 € + km

Info: Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092

Vaata kõiki järgmisi sündmuseid www.koda.ee/sundmused.

Kolm levinud viga, mida tehakse juhatuse liikme lepingut sõlmides

Juhatuse liikme lepingu puhul tuleb silmas pidada mitmeid nüansse, mis sageli tähelepanuta jäävad. Järgnevalt saad lugeda, milliseid levinud vigu tasub vältida juhatuse liikme lepingut sõlmides.

Viga 1

Juhatuse liikme lepingut ja muid kokkuleppeid ei sõlmita kirjalikult

Juhatuse liikme lepingu, ent samas ka muude dokumentide kirjalik sõlmimine on oluline, sest kirja likke kokkuleppeid on hiljem lihtne tõendada. Näiteks on tähtis fiksee rida kirjalikult kõik kokkulepped juhatuse liikme töötasu või lepingu ülesütlemise suhtes, sest seaduse kohaselt peavad ettevõte ja juha tuse liige nendes asjades omavahel kokkuleppe saavutama. Kui nendes küsimustes puudub poolte vahel kirjalikult fikseeritud kokkulepe, on kokkuleppe sisu tõendada pea võimatu.

Kui kokkulepet ei õnnestu tõen dada, võib see näiteks tähendada, et juhatuse liige ei saa suusõnal kokkulepitud tasu või jääb tasust üldse ilma, sest seadus ei kohusta ettevõtet juhatuse liikmele tasu maksma, kui pooled ei suuda tõendada, et neil oli tasu maksmise suhtes kokkulepe.

Viga 2

Juhatuse liikme leping ja tööleping aetakse omavahel segi

Tihti on nii, et juhatuse liige töötab samas ettevõttes, mille juhtimises ta osaleb. Sageli on sellistes olukorda des selle töötajaga sõlmitud ainult tööleping või ainult juhatuse liikme

KASPAR KEERUP kaubanduskoja jurist

KÜSI NÕU!

Kui sul tekkis küsimusi juhatuse liikme lepingu kohta, võid alati küsida nõu kaubanduskoja juristidelt e-posti aadressil juristid@koda.ee. Kaubanduskoja liikmetele on üks tund juriidilist nõustamist igal aastal tasuta. Soovi korral saad meie e-poest (www.koda.ee/et/pood) osta ka korrektselt vormistatud juhatuse liikme lepingu põhja.

Praktikas tähendab see näiteks seda, et kui juhatuse liige töötab samas ettevõttes, siis peab temaga olema sõlmitud kaks eraldi lepingut, millest üks sisaldab tema kui töötaja õigusi ja kohustusi ning teine tema kui juhatuse liikme õigusi ja kohustusi. Näiteks kui erameditsiiniasutuses arstina tegutsev töötaja on samal ajal ka selle ettevõtte juhatuse liige, peab olema sõlmitud tööleping tema kui arstiga ja ka juhatuse liikme leping.

Kui töötaja loobub kas ettevõttes tööta misest või juhatuse liikmeks olemi sest, siis tuleb vastav leping temaga lõpetada ja teine leping jääb kehtima.

Viga 3

Juhatuse liikme tasult makstakse töötuskindlustusmakset

leping ning usutakse, et see katab ka tema õigusi ja kohustusi juhatuse liik mena. Päriselt see aga nii ei ole.

Juhatuse liikme leping ei ole ole muslikult tööleping, vaid võlaõiguslik leping. Riigikohus on lahendis 2-1611889 leidnud, et juhatuse liikme leping äriühinguga on olemuselt käsundusleping, sest sellega kohus tub juhatuse liige kui käsundisaaja vastavalt lepingule osutama äriühin gule kui käsundiandjale teenuseid, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

Palju esineb teadmatust ka maksude tasumisel. Ehkki juhatuse liikme suhe ettevõttega on sarnane käsundisaaja suhtega käsunduslepingu korral, kehtib juhatuse liikme tasult mak sude kinnipidamise osas üks erisus. Nimelt ei tule juhatuse liikme tasult kinni pidada töötuskindlustusmakset, tulenevalt tööstuskindlustuse seaduse paragrahvi 3 lõike 2 punktis 3 sätes tatust. Juhatuse liikmeks olles ei teki inimesel töötuskindlustusstaaži ja töö tuskindlustusmakse maksmine ei taga juhatuse liikmele töötuskindlustust.

Kui ettevõte on juhatuse liikme tasult töötuskindlustusmaksu tasu nud, siis maksukorralduse seaduse paragrahvi 33 kohaselt on õigus see summa kolme aasta jooksul tagasi nõuda.

EESTI

Töötukassa kasutab otsustustoe rakendust OTT, mis aitab prognoosida töötute tööle liikumise tõenäosust ja aitab andmetele tuginedes pakkuda töötule abi just tema vajadustest lähtuvalt. OTT sai 2021. aastal riigi digiteenuste konkursil andmete kasutamisel põhineva parima digiteenuse auhinna. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees / Scanpix

Andmestunud ühiskond ja andmepõhine otsustamine

Eesti digiühiskonna arengukava aastaks 2030 seab oluliseks eesmärgiks muuta avalik sektor andmepõhiseks nii otsuste tegemisel kui ka teenuste osutamisel. Andmete põhjal on võimalik näidata mineviku tagajärgi, oleviku olukorda ja märke tulevikust. Nii saame peegeldada, mis toimub eri elu- ja tegevusvaldkondades, ning kirjeldada, kuhu ja kuidas ühiskond areneb.

OTT VELSBERG majandus- ja kommunikatsioo niministeeriumi digiriigi arengu osakond

KULDAR AAS majandus- ja kommunikatsioo niministeeriumi digiriigi arengu osakond

TAAVI PLOOMPUU riigi infosüsteemi ameti andmevahetuse osakonna tootejuht

ga ettevõtja teab, et kui pole andmeid, siis on pea võimatu teha adekvaat seid otsuseid. Sellised otsused on pimedas kobamised, mitte läbi mõeldud käigud. Andmete abil saab kinnitust juba toimuvale ning planeerida järgmisi samme näiteks ühiskondlike nähtuste ja nende mõjurite parema mõist mise kaudu.

Samas teevad inimesed andmete põh jal harva otsuseid. Andmete põhjal tehtud järeldusi mõjutavad inimeste kognitiivsed eelarvamused ja emotsioonid. Toon näite: mul on küll andmed, et külmkapp on toitu täis, aga näpistav nälg ja tunne, et tahaks midagi head, panid haarama kiirtoidu järele. Meid mõjutavad eri aspektid ning nii meie taju moondub, tekivad vääriti mõistmised ja ebaloogilised tõlgendu sed. Seda kõike silmas pidades muutub järjest tähtsamaks tulemuste esitamine arusaadaval, tõlgendamist ja mõistmist toetaval kujul.

Selleks, et toetada ja juurutada andmepõhist otsuste tegemist avalikus sektoris, on käimas mitu olulist algatust nii tehnoloogia, protsesside kui ka õigusruumi parandamiseks. Paljud asutused kasuta vad otsuste langetamisel näiteks tehisin tellekti, et teha just see kõige parem käik.

Targad lahendused aitavad inimesi

Töötukassa otsustustugi OTT aitab prog noosida töötute tööle liikumise tõenäosust, toob välja seda mõjutavad tegurid ja aitab andmetele tuginedes pakkuda töötule abi individuaalsetest vajadustest lähtuvalt. See omakorda aitab parandada töötukassa teenuse kvaliteeti ja efektiivsust.

Transpordivaldkonnas kasutatakse andmeid, et paremini planeerida investee ringuid ning seeläbi vähendada liiklus koormust ja kulusid. Näiteks liikluse ja liiklemise tark planeerimine ja korraldus aitab ettevõtete kütusekulu vähendada.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja riigi infosüsteemi ameti koostöös on arendatud digiriigi virtuaalne assistent Bürokratt, mis aitab ühelt poolt parandada suhtlust riigiga, teisalt pakkuda kodanikele ja ettevõtjatele andmepõhiselt vajalikke teenuseid. Inimene saab tulevi kus riigilt teate, et ta saab kasutada teatud toetusi, või antakse mõistlikke soovitusi, kuidas elektrienergia tarbimist vähendada. Tahame, et inimesed saavad vajalikku infot riigilt, mitte ei pea seda ise otsima.

Kuigi järjest enam teadvustatakse andmete olulisust, puuduvad inimestel enamasti baasteadmised ja -oskused, kuidas andmeid tulemuslikult kasutada ja hallata. Selle tulemusel on andmete kasutamine ning tulemuste tõlgendamine kujunenud probleemiks nii ettevõtluses, poliitikas, teaduses kui ka ühiskonnas. Ühe abinõuna inimeste kompetentside tõstmiseks käivitati näiteks 2020. aastal

Tartu ülikooli ning majandus- ja kommuni katsiooniministeeriumi koostöös andme teaduse magistriprogramm. Järgmisel aastal on kavas pakkuda andmekirjaoskuse koolitust laiemale avalikkusele. Samas ei ole küsimus alati vaid teadmistes, kuidas andmeid kasutada, vaid ka selles, kuidas andmeid hallata.

Parimad andmed on need, mis olemas

Selleks, et andmetes peituvat potentsiaali saaks kasutada nii otsustamisel, teenustes, tehisintellekti arendamisel või millekski muuks, peavad andmed olema piisavalt  h leitavad (kasutajatele avalikustatud ja otsitavad), h mõistetavad (kirjeldatud kasutajale arusaadavalt), h kvaliteetsed (kasutaja jaoks usaldus väärsed, ajakohased, täpsed) ja h tehniliselt (taas)kasutatavad (kättesaa davad andmete kasutamist võimalda vas vormingus).

See tähendab, et ettevõtte töötaja kõvaket tale või postkasti ladestuva info väärtus on iseenesest nullilähedane, kuid teadlik andmete haldamine ja avalikustamine võimaldab samad andmed muuta olulise väärtusega tooteks.

Tänapäeval jäävad ellu organisatsioonid, kes oskavad kõige paremini oma tegevust mõõta ja andmete põhjal õigeid järeldusi teha.

Samas ei peitu andmete väärtus ainult nende tooteks muutmises ja klientidele müümises, kohati võib tähtsam olla nende kasutamine organisatsiooni äriprotsesside digitaliseerimisel ja optimeerimisel (nn data-driven process optimization). Siinko hal kehtib paljuski põhimõte, et mõõta (ja andmetena vaadelda) saab peaaegu kõike –olgu see siis aeg kliendi tellimuse saabumi sest sellega tegelemiseni, toote valmimise aeg, vigade ja tagastuste arv või toote kliendini jõudmise reaalse aja ja esialgse hinnangu hälve.

Selliste andmete järjepidev kogumine, visualiseerimine ja mõtestatud ana lüüs aitavad ettevõtetel kõige paremini leida võimalusi oma toodete ja teenuste kvaliteedi tõstmiseks, klientide vajaduste mõistmiseks ja protsessides pudelikaelte leidmiseks. Tänapäeval jäävad ellu orga nisatsioonid, kes oskavad kõige paremini oma tegevust mõõta ja andmete põhjal õigeid järeldusi teha.

Mis on avaandmed?

Avaandmete all mõistame vee bi teel, masinloetavas formaa dis ja kõigile vabalt kasutatavaks tehtud toorandmeid. Avaandmeid iseloomustab autoriõiguste ja patendikaitse, samuti levitamisja kasutuspiirangute puudumine. Avaandmete kasutamiseks üld juhul tasu ei küsita. Avaandme te vabalt kasutatavaks tegemise eesmärk on ennekõike võimalda da andmeid taaskasutada.

2022. aastal jõudis säilitavate andmete kogumaht 100 zetabai dini (1 zetabait = triljon gigabai ti) ja aastaks 2025 prognoositak se selle mahu suurenemist 180 zetabaidini. Andmete säilitamise mahtude eksponentsiaalne kasv iseloomustab meie andmestu nud ühiskonda, kus meil on või malus koguda ja säilitada iga te gevuse kohta mitmesuguseid andmeid.

Keerulisem on leida võimalu si, kuidas neid andmeid kasuta da. Tavaliselt suudame taaskasu tada vaid väikese osa säilitatud andmetest ja suuremale osale andmetest ei suuda väljundit lei da. Siiski ei tähenda see, et need andmed oleksid väärtusetud.

Miks mitte sellises olukorras muuta andmed avalikuks ning lubada teistel neid taaskasutada ja sel moel uut väärtust luua. See eeldab muidugi andmete väärtusahela eelnevat läbimõtlemist ja avaandmete mõiste endale sel geks tegemist.

Teabevärav aitab avaandmeid levitada

Kui ettevõttes on andmete hal damine läbi mõeldud, siis and mete levitamiseks võib kasutada riiklikku avaandmete teabevä ravat. Selle keskkonna kaudu saab avaandmeid tarbida ja vi sualiseerida, samuti koondada avaandmete loodud kasutuslood. Näeme selgelt trendi, et mida rohkem andmeid avalikustatak se, seda rohkem tekib uusi äri mudeleid, mis avaandmeid enda tegevuses mingis ulatuses kasu tavad. Teine positiivne areng on see, et olemasolevad ärimudelid kasutavad aina rohkem avaand meid, et väärtuspakkumust kliendile suurendada ja/või saa da konkurentsieelist.

Avaandmed võiksid saada avalikuks hüveks, nagu tänava valgustus või puhas õhk. Tahame jõuda olukorrani, et avaandmeid võivad kasutada kõik soovijad kas ärilistel eesmärkidel, teadus tööks või avalike teenuste pak kumisel. Niimoodi suurendame inimeste jaoks läbipaistvust ja usaldatavust ning kokkuvõttes panustame ka riigi majanduse kasvamisse.

Vaimse tervise häired on levinumad, kui arvatakse

Mitu aastat kestnud pandeemia on hägustanud koduse ja tööelu piire. Nüüd on lisandunud ebakindel julgeolekuolukord ja energiakriisist tulenev mure toimetuleku pärast, mis kurnavad inimesi nii vaimselt kui ka füüsiliselt.

Vaimne tervis töökohal oli paljudele organisatsiooni dele juba varem keeruline teema, aga nüüd on vajadus kohe ja praegu toetamise järele põletavam kui kunagi varem. Lõp pematuna näivad kriisid on viinud meid olukorda, kus vaimse tervise esmaabi töökohal võib osutuda tarvilikumakski kui füüsilise tervise esmaabi.

Tööle tullakse ka haigena Eestis on vaimse tervise häired töö võime vähenemise põhjuste seas teisel kohal, mis tähendab, et kõik töötajad ja tööandjad puutuvad nendega otseselt või kaudselt kokku. Viie aastaga on selliste inimeste arv, kellele määra takse vaimse tervise halvenemise tõttu töövabastuspäevi, kasvanud poolteist korda ja 71% töötajatest on viimastel kuudel tundnud tööstressi. Hinnanguli selt puudutab mõni psüühikahäire iga kuuendat tööealist inimest.

Suur osa psüühikaprobleemidest jääb aga õigeaegse sekkumise ja ravita. Näiteks depressiooni puhul otsib abi vaid kolmandik inimestest. See, kas vaimse tervise probleemid on tingitud tööst (näiteks suur töökoormus) või eraelust (näiteks lahutus, lähedase haigus vms) ei ole oluline, kuna igal juhul mõjutavad need töötaja töövõi met ja nende probleemide eiramine halvendab ettevõtte majandustulemusi. Haiguse tõttu puudutakse rohkem, kuid tööle tullakse kohale tihemini ka siis, kui töövõime ja keskendumine on tegelikult häiritud ja seetõttu sagene vad valestimõistmised, konfliktid ning tööõnnetused ja -vigastused.

Muredest ei julgeta tööandjale rääkida Organisatsioonide juhtide ees on väga oluline, samas kahtlemata keeruline ülesanne anda endast parim, et luua keskkond, kus kõik tunneksid end piisavalt turvaliselt, et saaks tekkida avatud arutelu vaimse tervise teemadel ning hädas töötajad leiaksid tuge ja abi. Ühelt poolt ei tohi siin alahinnata eeskuju mõju ja seda, kuidas ettevõtte eestvedajate suhtumine, avalikud väljaütlemised ja isiklik tegutsemine suunavad märkimisväärselt organisat siooni- ja töökultuuri. Teiselt poolt on selge, et kogu märkamise ja hoolimise vastutus ei saa ega pea sugugi langema vaid juhtkonna õlgadele.

Vaimse tervise muredest on vii mastel aastatel kõneldud palju ja oma kogemusi on nii Eestis kui ka mujal maailmas avalikult jaganud eri valdkondade inimesed poliitikutest

muusikuteni, avaliku sektori juhtidest õpetajateni. Teemaga seotud tabusid kummutatakse ja häbimärgistamise loori kergitatakse aina hoogsamalt ning see loob kõigile võimalusi vaadata vaimse tervise teemadele otsa ausalt ja avameelselt. Kahjuks näitab Eesti statistika, et suur osa inimestest, kellel on vaimse tervise mured, ei julge sellest oma töö andjaga rääkida – ainult kolmandik on oma tööandjat vaimse tervise häiretest teavitanud. Peljatakse mittemõistmist ja tuntakse häbi. Ometi ei ütle me murtud jalaluuga inimesele, et ta end kokku võtaks ja sellest üle saaks, ega eelda, et inimene peaks häbenema, kui kõrvapõletiku korral antibiootikume võtab.

Kui kolleegi tabab tööl paanikahoog… Hiljutisel vaimse tervise esmaabi koolitusel jagas üks inimene kogemust oma töökohalt, kus tema

kolleegil tekkis paanikahoog, millega kaasnesid värinad ja reaal sustunde kadumine. Sel hetkel kõrval viibinud kolleegid ehmusid ega osanud paanikahoo saanud kolleegi aidata.

Sellistes olukordades on oluline, et igas meeskonnas oleksid vaimse tervise esmaabi andjad, kes oskavad psüühikahäirete sümp tomeid ära tunda, teavad, kuidas pakkuda esmast abi, ning oskavad soovitada, kuhu kolleeg võiks edasise abi saamiseks pöörduda. Vaimse tervise esmaabi andjaid on igas töökohas tarvis ka selleks, et märgata kolleegi langenud meeleolu, närvilisust, hajameelsust ning osata alustada neil teemadel vestlust. Sageli arvatakse ekslikult, et vaimse tervise probleemidega töötajaid saavad aidata ainult pro fessionaalid, kuid enamiku vaimse tervise probleemide süvenemist saab pidurdada varajase märka mise ja sekkumisega, millele aitab kaasa vaimse tervise esmaabi andjate olemasolu töökohal.

Peaasi.ee vaimse tervise esmaabi koolitused annavad lisaks väga praktilistele oskustele ja teadmistele ka tõuke vaimse tervise teemaliste diskussioonide tekkimiseks organisatsioonis, aidates kaasa häbimärgistamise vähendamisele ning vaimset tervist väärtustava töökultuuri arendamisele. Sellele, et häirete põhjusi oleks vähem, saavad kaasa aidata nii tööandja kui ka kogu meeskond töökeskkonna ühise kujundamise teel.

Vaimse tervise teemalised koolitused töökollektiividele on tavapärased paljudes rii kides ja need võiksid sama tavalisteks kujuneda ka Eestis. Kuigi suurem osa vaimse tervise haigustest on ravitavad, on ennetamine igal juhul inimese suhtes säästvam ja ühiskonnale (tihti ka tööandjale) odavam. Uuringud näitavad, et kui töökohal vaimse tervisega eesmärgipäraselt tegeleda, võib iga investeeritud euro tuua tagasi kuni üheksa eurot. Kasvab töö produktiivsus ja õigeaegse sekkumise korral võib võita iga töötaja kohta ühe tööpäeva kuus.

Vaimse tervise teemade väärtustamine on tööandjale ka selge konkurentsieelis tööjõu hoidmisel ja värbamisel. Töötajad tunnevad ennast turvalisemalt, kui nad teavad, et tööandja on korraldanud töökohal vaimse tervise esmaabi võrdväärselt füüsilise esmaabiga. Organisatsioonikultuuris, kus abi ja toetuse küsimist nähakse mitte nõrkusena, vaid tugevuse märgina, on töötajad julgemad, rahulolevamad ja motiveeritumad.

Loe lähemalt vaimse tervise esmaabi koolituste kohta www.esmaabi.peaasi.ee.

GEA ASHILEVI peaasi.ee psühholoog

Töökohal on vaimse tervise esmaabi sama tähtis kui füüsilise tervise oma

Eestis on vaimse tervise häired töövõime vähenemise põhjuste seas teisel kohal.

Kahjuks näitab Eesti statistika, et tervise mured, ei julge sellest oma töö andjaga rääkida – ainult kolmandik on

tervise esmaabi andjad, kes pakkuda esmast abi, ning oskavad

EESTI

Ekspordidokumentide kirev maailm

Firmadel, kes tegelevad ekspordiga ja tarnivad kaupu välisturgudele, tuleb tihti ületada mitmesuguseid raskusi: otsida partnereid, seada sisse kontakte, pidada küllaltki keerulisi läbirääkimisi. Ja siis jõuab kätte kauaoodatud eksport, esimeste tootenäidiste ärasaatmine või esimene müük!

Siinkohal tuleb sukelduda ekspordidokumentide maailma, mida nõuavad koostööpartnerid või teiste riikide tolliasutused.

Sarnaselt isikut tõendavate dokumentidega kasutatakse ka kaupade liikumisel mitmesuguseid dokumente: tootepassid, sertifikaadid, ostu-müügilepingud, arved ja faktuu rid, tollideklaratsioonid jne. Kui tuua

veel üks paralleel inimestega, siis inimesel on reisidokument, millele on märgitud tema kodakondsus. Kodakondsus on alaline side riigi ja kodaniku vahel. See toob endaga mõlemale poolele kaasa nii kohustusi kui ka teatud õigusi. Täpselt samuti on ka kaubal majanduslik koda kondsus ehk päritolu. Kauba päritolu kinnitav dokument on päritoluserti fikaat. Seda dokumenti kasutatakse

Ansambel Metsatöll taotles kaubanduskojast ATA-märkmiku muusikariistade ja heliaparatuuri vedamiseks turneel PõhjaAmeerikas. Fotol Metsatöll 2021. aasta veebikontserdi lindistusel Harjumaal Viikingite külas. Foto: Raul Mee / Scanpix

MARJU MÄNNIK kaubanduskoja väliskaubanduse vanemnõunik

kaupade ekspordil ja selle annab välja Eesti kaubandus-tööstuskoda.

Päritolusertifikaat esitatakse kauba sihtkohariigi tolliasutustele ja see näitab, et seda kaupa võib usaldada.

Kauba päritolu on piltlikult öeldes kaupade „majanduslik“ rahvus rahvusvahelises kaubavahetuses. Kaupade päritolu on kaht liiki: mittesooduspäritolu ja sooduspäritolu. Kui kaup on täielikult valmistatud ühes riigis, peetakse seda riiki kauba päritolumaaks (ja niisugust kaupa võib nimetada kõnealusest riigist pärinevaks). Kui kaup on valmistatud mitmes riigis, loetakse selle päritolu maaks riiki, kus seda on töödeldud kõige olulisemal määral.

Päritolusertifikaate, mis kinnitavad mittesooduspäritolu (teiste sõnadega üldvormi sertifikaate), väljastatakse täielikult Eestis valmistatud või piisaval määral töödeldud kaupadele, mida eksporditakse riikidesse, kus soodustused ei kehti. Neid sertifi kaate väljastab paberil Eesti kauban dus-tööstuskoda. Teenus on tasuline, kuid kaubanduskoja liikmetele kehtib soodushind.

Päritolusertifikaadi saamiseks tuleb koos täidetud taotlusega esitada kauba päritolu tõendavad dokumen

did (ostu-müügiarved, saatelehed, teistes riikides välja antud päritolu sertifikaadid, ostu-müügilepingud jms). Kui esitatud tõendusmaterjal on kauba päritolu tõendamiseks piisav ja taotlus on nõuetekohaselt vormistatud, võib ettevõtja, lähetaja või eksportija saada päritolusertifi kaadi. Sertifikaadi kehtivusaeg on neli kuud alates selle kinnitamise päevast.

Päritolusertifikaati kasutatakse h kauba päritolu määramisel h kaitsemeetmete rakendumisel h kvootide puhul h dumpinguvastaste tollimaksude puhul h põllumajandustoetuste saamisel h avalike enampakkumiste korral h akreditiivide kasutamisel h riigihangete korral

Tasub teada

Kaubanduskoda väljastab päritolu sertifikaate ja ATA-märkmikke.

h Kaubandus-tööstuskojast taotletavate päritolusertifikaatide ja ATA-märkmike väljastamise korra ja protseduuriga saab tutvuda koja kodulehel www.koda.ee/tooriistad, valides alarubriigi „Väliskaubandusalaste dokumentide näidised“.

h Lisaks päritolusertifikaatide ja ATA-märkmike vormistamisele kinnitab kaubandus-tööstuskoda ka muid dokumente. Näiteks paluvad paljud koostööpartnerid Araabia riikidest kinnitada vaba müügi sertifikaate, pakkelehti, kaubaarveid, lepinguid ja isegi kutseid. Nende dokumentide kinnitamise kohta saab täpse mat teavet koja nõunike poole pöördudes.

h Kaubanduskoda ei väljasta kau pade liikumissertifikaate EUR1, A.TR ja päritolusertifikaadi vormi A. Neid annab välja maksu- ja tolliamet.

Koda väljastab ainsana Eestis ATA-märkmikke

Rahvusvahelises kaubaliikluses muutub üha populaarsemaks rahvusvaheline kaubapass ehk ATA-märkmik. See dokument on ette nähtud kaupade sisse- ja väljaveo lihtsustamiseks eri riikide vahel.

Näitustele, konkurssidele, külalisesinemistele või välismaiste partnerite jaoks võetakse tihti kaasa tooteid, et neid esitleda. Kahjuks on olnud piiril juhtumeid, mil on selgunud, et kaupa lihtsalt ei lasta üle, kuna sellel ei ole vajalikku tollidokumenti –ATA-märkmikku.

ATA-märkmik on kasutusel olnud juba üle 50 aasta. See on rahvusvaheline ajutise ekspordi või impordi dokument, mida võib kasutada juhtudel, mil on vaja võtta endaga kaasa kaupa või saata see kolmandatesse riikidesse. Praegu aktsepteerib ATApasse juba 78 riiki. Eesti firmad kasutavad kaubapassi põhiliselt sõitudel Suurbritanniasse, Norrasse, Türki ja Araabia Ühendemi raatidesse. Kaubandus-tööstuskoda on Eestis ainus asutus, kes meil ATA-märkmikke välja annab.

Millised on ATA-märkmiku eelised?

Kui piiril selgub, et üleantavatel kaupadel ei ole tollidokumente, siis vajalike dokumentide täitmisel võivad tekkida mitmesugused arusaamatused – näiteks keelebarjäär, rääkimata tarbetust aja- ja rahakulust. ATA-märkmiku puhul on eri riikide jaoks dokumendinõuded ühtlustatud, mis võimaldab vähendada keeleprobleeme ja puudulikku arusaamist, samuti piiri ületami

sel suuri lisakulusid seoses tollidokumentide vormistamise ja tollinõuete täitmisega võõrkeeles. Kaubapassi kasutamise eelis seisneb selles, et ATA-märkmiku omanikul ei ole vaja kasutada töös tolliga tolliagentide teenuseid, maksta agenditasu või tasuda kaupade sisseveol täiendavaid tagatisi.

Kes võib ATA-märkmikku kasutada?

ATA-märkmikku võivad kasutada nii füüsilised kui ka juriidilised isikud, kuigi enamasti on seda vaja ettevõtjatele. Eraisikutel tuleb mõelda ATA-märkmiku taotlemisele siis, kui nad kavatsevad näiteks koos oma lemmikuga osaleda teises riigis koera- või kassinäitusel.

Näiteks ansambel Metsatöll kasutas ATA-märkmikku oma muusikariistade ja heliaparatuuri vedamiseks turneel USA-s ja Kanadas. Tallinna ülikool ja Tartu ülikool vormistavad selle dokumendi oma innovatiivsete seadmete toimetamiseks eri näitustele. Teaduskeskus AHHAA kasutas ATA-märkmikku ränd näituse toimetamiseks Norrasse, kui veeti üle piiri interaktiivseid „proovi ise“-eksponaate. Eesti firmas Starship Technologies OÜ väljatöötatud ja toodetud pakiroboteid esitleti USA-s potentsiaal setele koostööpartneritele samuti ATA-märkmiku abiga.

Ka paljud sportlased kasutavad ATA-märkmikku, näiteks sõiduks Pekingi 2022. aasta taliolümpiale. Eesti laskesuusata mise föderatsioon vormistas ATA-märkmiku spordivarustuse viimiseks Norrasse 2022. aasta maailmakarikavõistlustele.

4 kuud kehtib päritolusertifikaat alates selle kinnitamise päevast.

Mis mured mõjutasid ettevõtteid viimasel poolaastal enim?

Eesti majandus on tugevalt seotud maailma majandusega. Üleilmse kriisi ja Ukraina sõja jätkumise tõttu peavad meie ettevõtted tulema toime mitme tõsise probleemiga.

Kõige enam on viimasel poolaastal ettevõtteid mõjutanud elektrienergia, mootorikütuse ning mater jalide ja tooraine hindade kallinemine, samuti palgasurve. Mõju on olnud tuntavam ehitus-, kaubandus-, tööstus- ja transpordisektoris ning resto ranides ja hotellides.

Selgitamaks välja, millises olukorras on ettevõtted ja millised probleemid on neid viimase poolaasta jooksul kõige enam mõjutanud, küsitles Eesti konjunktuuriinstituut (EKI) majandusja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel 2022. aasta septembris 1400 ettevõtte juhti. Küsitletud ettevõtted olid tööstus-, ehitus-, jaekaubandus- ja teenindussektorist ning kuulusid EKI äribaromeetri valimisse. Valim oli nende majandussektorite suhtes representa tiivne. Küsitlus saadeti välja 1. sep

tooraine

tembril ja 15. septembriks oli laekunud 573 korrektselt täidetud küsitluslehte. Andmed töödeldi nii koondina kui ka sektorite ja teenindusharude lõikes.

Ettevõtete juhtidel paluti märkida, millised probleemid on nende ette võtet viimase poolaasta jooksul kõige olulisemalt mõjutanud. Etteantud 14 probleemvaldkonda hinnati järgmiste vastusvariantide abil: oluliselt, mõnevõrra või ei ole mõjutanud

Ettevõtete juhtide vastustest nähtub, et viimasel poolaastal on olnud kõige suuremad valupunktid materjalide ja tooraine hinna tõus (oluline mõju 73% vastanute hinnangul), elektri hinna tõus (68%) ja mootorikütuse hinna tõus (60%) ning töötajate palgasoovi kasv (50%).

Praktiliselt polnud ettevõtteid (mär kis kümnest ettevõttest üheksa), keda ei oleks oluliselt või mõnevõrra mõju tanud elektri ja mootorikütuse hinna

MARJE JOSING Eesti konjunktuuriinstituudi direktor

tõus, töötajate palganõudluse kasv, materjalide ja tooraine hinna tõus ning üldise turvatunde vähenemine. Seitsekaheksa ettevõtet kümnest märkis valupunktina ka toorainetarnete aeglustumist, tööjõupuudust ja gaasi hinna tõusu. Ukraina tööjõu lahkumine Eestist ei ole mõjutanud kolme ettevõtet neljast, Eesti investeerimiskliima halvenemine, välisnõudluse vähene mine ja laenuintresside tõus igat teist ettevõtet (joonis 1).

Sektorite probleemid, millega on viimase poolaasta jooksul tegeletud, on erinevad ja mitmes sektoris ei ole olnud mõju väga tugev (IT, reklaam, arhitektuur, logistika). Laialdasemalt ja teravamalt on probleemid mõju tanud kohalikke hotelle, restorane, transporti, ehitust, kaubandust, telekommunikatsiooni- ja tööstusettevõtteid (joonis 2).

nappus Üldine turvatunde vähenemine

Ettevõtte investeeringud on vähenenud Sisenõudluse vähenemine

Välisnõudluse vähenemine

Eesti investeerimiskliima halvenemine

Laenuintresside tõus Ukraina tööjõud lahkus Eestist

Joonis 1. Suurima mõjuga on sisendite hinnatõus ja töötajate palgatõusu soov. Eesti ettevõtteid enim mõjutanud probleemid viimasel poolaastal (% vastanutest)

TÖÖSTUS

Materjalide ja tooraine hinna tõus

Elektri hinna tõus

Tooraine tarned võtavad enam aega Mootorikütuse hinna tõus

Töötajate palganõudluse kasv EHITUS

Materjalide ja tooraine hinna tõus Mootorikütuse hinna tõus

Tooraine tarned võtavad enam aega

Elektri hinna tõus

Tööjõu nappus KAUBANDUS

Elektri hinna tõus

Materjalide ja tooraine hinna tõus

Mootorikütuse hinna tõus

Gaasi hinna tõus

Töötajate palganõudluse kasv

TEENINDUS: INFOTEHNOLOOGIA

Töötajate palganõudluse kasv Tööjõu nappus

Elektri hinna tõus

Materjalide ja tooraine hinna tõus

Üldine turvatunde vähenemine

TEENINDUS: TELEKOMMUNIKATSIOON

Elektri hinna tõus Mootorikütuse hinna tõus

Töötajate palganõudluse kasv Materjalide ja tooraine hinna tõus Tooraine tarned võtavad enam aega

TEENINDUS: HOTELLID

Elektri hinna tõus

Töötajate palganõudluse kasv Mootorikütuse hinna tõus Gaasi hinna tõus Tööjõu nappus

TEENINDUS: RESTORANID

Elektri hinna tõus Gaasi hinna tõus

Töötajate palganõudluse kasv Mootorikütuse hinna tõus Üldine turvatunde vähenemine

TEENINDUS: TURISM Mootorikütuse hinna tõus

Töötajate palganõudluse kasv Üldine turvatunde vähenemine

Elektri hinna tõus Gaasi hinna tõus

TEENINDUS: TRANSPORT

Mootorikütuse hinna tõus

Elektri hinna tõus Tööjõu nappus

Tooraine tarned võtavad enam aega

Töötajate palganõudluse kasv

TEENINDUS: KINNISVARA

Elektri hinna tõus Gaasi hinna tõus

Mootorikütuse hinna tõus

Tooraine tarned võtavad enam aega Tööjõu nappus

mõjutanud

Küberturve – kriitilisem kui kunagi varem!

Küberturve või laiemalt infoturve on teema, mida on aastakümneid alahinnatud. Paraku tehakse seda siiamaani. Kui lugeda uudiseid, kuidas nii riigiasutuste kui ka erafirmade infovarasid varastatakse ja tihti seejärel ka raha välja pressitakse, siis on selge, et arenguruumi on väga paljudel organisatsioonidel.

RAUL ENNUS Juunika Koolituse juhtivpartner

Küberturvalisus on seotud infosüsteemide ja nendes paiknevate või hallatavate infova radega. Viimasel ajal on Vene-Ukraina sõja tõttu küberriskid ka hüppeliselt kasvanud. Näiteks olen jälginud meie ettevõtte kodu lehe juunika.ee küberrünnakute mahtu – alates tänavuse aasta algusest on see võrreldes eelneva ajaga mitmekordistunud. Teisisõnu on üldine küberrünnakute foon väga palju suurem. Selliseid ründeid tehakse üldjuhul automaatsete vahenditega, „skännitakse“ internetiavarusi, et kust on võimalik „sisse saada“.

Sellistele automatiseeritud rünnakutele eelnes koroonapan deemia ajal sotsiaalse olemusega rünnete kiire kasv, inglise keeles nimetatakse neid social engineering See tähendab, et inimestele tehakse telefonikõnesid või saadetakse e-kirju, kus proovitakse ära kasu tada kõne või kirja saaja hirme või hajameelsust, et olulist infot kätte saada. Social engineering , eesti keeles miks mitte ka sotsiaalne sahkerdamine, on viimasel ajal üks kõige kiiremini kasvavatest ohtu

Telefonikõne tundmatult võib tähendada katset kõne vastuvõtjalt olulist infot, näiteks pangaparoole, kätte saada. Illustratsioon: Shutterstock

dest. See seab kõige suurema surve inimestele endile, mitte enam ainult süsteemidele.

Viimase aja põhiohud kübermaailmas

Mitmesugused allikad i ii järjestavad neid ohte veidi erinevalt, aga välja saab tuua järgmised riskifaktorid. h Kaugtöö – internetiühendused (nt kodune või kohviku WiFi) kaugtööl ei ole alati turvalised. Turvalised ei ole tihti ka ühendused töötaja kodukontori ja töökoha infosüs teemide vahel, samuti kasutatakse rohkem väliseid IT-lahendusi ja -keskkondi (nt välised teenusepak kujad), mille turvalisus võib olla ebapiisav või on need keskkonnad suurema rünnaku objektiks. Lõpp tulemuseks on organisatsioonile

oluliste andmete lekkimine. h Sotsiaalne sahkerdamine ja selle alamliik phishing, kus proovitakse kätte saada inimeste kasutajanimesid ja paroole. Koroonaajal kasvas hüppeliselt petukirjade ja -kõnede hulk.

40% ja enamgi paroolidest on kollastele kleepuva äärega paberitele (sticky notes) kirja pandud, väidab üks uuring.

h Konfiguratsioonivead IT-süs teemide seadistustes. Uuringud näitavad, et inimeste tehtud vead on selles valdkonnas viimasel ajal oluliselt kasvanud „tänu“ koroonakriisist põhjustatud stressitaseme tõusule ja läbi põlemise kasvule. Umbes 80% töötajatest on kogenud vaimse tervise probleeme ja 65% väidab, et see on mõjutanud nende töö tulemust.

h Krüptovara rünnakud. Need ei puuduta alati ettevõtteid, pigem on tegu indiviidide vastu suuna tud rünnakutega.

h Puudulik küberhügieen, nagu inimeste teadlikkus ja turvamata

Alusta täna!

h Registreeri ennast küberhügieeni koolitusele või veel parem, telli see tervele oma meeskonnale.

h Loe läbi mõni küberturvalisuse artikkel veebis.

h Kutsu kokku väike asjalik töörühm, kes teeb lähima kahe nädala jooksul ära teie organisatsiooni esmase enesehinnangu, mis olukorras on infoturve ja millised tegevused on vajalikud.

h Osale ka kaubandustööstuskoja ja Juunika Koolituse küberhügieeni lühikoolitusel juhtidele, mis toimub 23. novembril veebi vahendusel. Lisainfo www.koda.ee/et/sundmused.

WiFi võrgud. Ühe uuringu põhjal on üle 40% paroolidest kollastele kleepuva äärega paberitele (sticky notes) kirja pandud, samuti on levinud korduvkasutatavad paroolid.

Mis on hädavajalikud ennetustegevused?

Enamikku riske saab maandada inimeste – nii juhtide, IT-juhtide kui ka kõigi meeskonnaliikmete – teadlikkust suurendades. Mida ja kuidas teha?

h Organisatsioonid peaks regulaar selt korraldama kogu meeskon nale küberhügieeni koolitusi.

h Hea on teha aeg-ajalt ise lihtsaid peturündeid. Näiteks saadab

IT-osakond kõigile organisatsiooni töötajatele petukirja ja jälgib, kui paljud sellele reageerivad. Sellised katsed on tihti lõbusad ja kurvad korraga – väga suur hulk inimesi avab kirja, sh juhid ja IT-osakon dade töötajad.

h Juhtide teadlikkuse suurendamine ja seejärel organisatsioonis vaja like reeglite kehtestamine: näiteks kõigi WiFi võrkude piisav turva mine, organisatsiooni kõigi IT-süs teemide kasutajate paroolidele reeglite seadmine (paroolide pik kus, keerukus, paroolide korduse vältimine, automaatse vahetamise nõue), väliste internetiühenduste turvamine VPN-lahendusega või selle analoogiga, oluliste ruumide ligipääsude ülevaatamine jne.

h Väliste partnerite kiire ülevaatus – kas nende turvalisus on meie jaoks piisav ja kuidas me nende teenuseid kasutame. Näiteks mis andmeid hoitakse Google Drive’is, kas need on alati kaitstud paroo liga, kas juurdepääs on ainult teatud kontodelt jne.

h Konfiguratsioonivigade vältimiseks kontrollnimekirjade loomine ja regulaarselt ülevaatused – kolleeg kontrollib üle, mis konfiguratsioo nis on.

h Läbistustestide (penetration tests) või turvaauditite tellimine olulis tele infosüsteemidele.

EESTI

Krüptovarade maht ja tähtsus kasvab

Aastal 2021 kasvas krüptovarade turukapitalisatsioon enam kui kolm korda, ulatudes 2,6 triljoni USA dollarini. Krüptovarade kiire kasv on sellesse ökosüsteemi meelitanud uusi osalejaid ja pakkumisel on üha rohkem krüptovarasid, millest mõnda nimetatakse virtuaalvääringuks, digimündiks või tokeniks.

Praegu on kõige tuntumad krüptovarad bitcoin ja ether, mis koos moodustavad ligikaudu 60% krüptovarade kogu turukapitalisatsioonist.

Krüptovarade kasvu peamine põhjus on nõudluse kasv. Suurenenud nõudluse põhipõhjuseks peetakse aga plokiahela tehnoloogial põhineva

detsentraliseeritud rahanduse kasvu.

See võimaldab kasutajatel krüptova radega kaubelda ilma vahendajateta.

Samuti ei ole tehingute käigus vaja hinnata kliendi krediidiriski. Detsent raliseeritud rahanduse rakendamise ülim vorm on detsentraliseeritud autonoomne organisatsioon. Selline süsteem aga satub vastuollu tradit

sioonilise finantssüsteemiga, mis tugineb tsentraliseeritud vahendajatel, kes kontrollivad juurdepääsu finants teenustele. Plokiahela tehnoloogia kasutamine ei muuda iseenesest midagi detsentraliseeritud rahanduseks, pigem viib selleni vahendajate puudumine. Selle teebki plokiahel võimalikuks.

Eestis kaevandab krüptoraha Nordcoin Mining, kelle kaevandus asub Viru Keemia Grupi territooriumil KohtlaJärvel. Fotol Nordcoin Miningu juhatuse liige Hermes Brambat. Foto: Patrik Tamm / Äripäev / Scanpix

REET TEDER kaubanduskoja esindaja Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitees

Krüptovarade kiiret kasvu on üldiselt iseloomustanud puudulik tegevuskorraldus, küberriskide kesine juhtimine ja nõrgad juhtimisraamisti kud. Küberturvalisus on krüptovarade valdkonnas probleem. Kõigi nende asjaolude kombinatsioon suurendab klientide riske.

Varastatud krüptovarad jõuavad enamasti ebaseaduslikule turule ja neid kasutatakse edasise kuritegeliku tegevuse rahastamiseks. Samuti küsivad kurjategijad lunavararünna kute korral ohvritelt sageli lunaraha maksmist krüptorahas.

Suured juhivad ja võidavad Krüptovarade ökosüsteem on teataval määral avatud ka kontsentratsiooniris kile, kuna kauplemisel domineerivad üsna vähesed majandusüksused. Ühes uuringus1 leiti, et vähem kui 10 000 inimesele kogu maailmas kuulub kokku 4,8 miljonit bitcoin’i – peaaegu kolman dik seni kaevandatud 18,5 miljonist bitcoin’ist. Nende turuväärtus on ligi 600 miljardit USA dollarit. Bitcoin’i ökosüsteemis domineerivad suured ja kontsentreeritud osalejad ehk suured kaevandajad2, bitcoin’i omanikud või

vahetajad. Suur kontsentratsioon muudab bitcoin’i süsteemsele riskile vastuvõtlikuks ja viitab sellele, et suurema osa edasisest kasutuselevõtust saadavast kasust saab tõenäoliselt eba proportsionaalselt väike osalejate hulk.

Krüptovarasid on viimasel ajal kõige rohkem esile tõstetud kui vääringut, mida eelistavad ka küber ründajad, kes kasutavad süsteemide häkkimiseks lunavara ja nõuavad seejärel bitcoin’i-makseid vastutasuks selle eest, et nad ei hävita ega lekita ettevõtte väärtuslikke andmeid. Lisaks on sagenenud teated krüptovarade Ponzi skeemide kohta.

Samuti seondub krüptovaradega eksitav teave ja läbipaistvuse puu dumine. Mõnda krüptovara reklaa mitakse agressiivselt, kusjuures teave võib olla ebaselge, mittetäielik, ebatäpne või sihilikult eksitav, ülehin nates võimalikku kasu, jättes samal ajal tähelepanuta kaasnevad riskid.

Järelevalveasutused hoiatavad

Maailma suured finantsregulaatorid, kes jälgivad krüptovarde arengut, hindavad muu hulgas nende riske

hoiatanud, et paljud krüptovarad on väga riskantsed ja spekulatiivsed ning ei sobi enamikule jaeinvesto ritele makse- ja vahetusvahendiks. Nende seisukoht on, et suure riskiga krüptovarade ostmisel on tarbijatel väga suur tõenäosus kaotada kogu investeeritud raha. Euroopa Kesk pank väidab, et krüptovääringuid kasutatakse Ukraina sõja tõttu Venemaa oligarhidele kehtestatud sanktsioonidest kõrvalehoidmiseks.

Euroopa asus lahendama krüp tovaradega seonduvat talle omasel viisil – valdkonda reguleerides.

2020. aasta septembris esitas Euroopa Komisjon seadusandliku ettepaneku krüptovarade valdkon nas krüptovääringu õigusnormide ühtlustamiseks ja seadustamiseks. Selle ettepanekuga luuakse krüp tovarade väljastajate ja pakkujate ning krüptovarade teenuseosutajate reguleerimise ja järelevalve laiaula tuslik raamistik. Euroopa Nõukogu ja Euroopa Parlament saavutasid 30. juunil 2022 selle vallas esialgse poliitilise kokkuleppe. Tõenäoliselt avaldatakse õigusakti lõplik tekst peatselt ja see jõustub lähikuudel.

ja võimalikku ohtu finantsstabiilsu sele. Näiteks USA finantsstabiilsuse nõukogu (FSB) kinnitas oma 2018. aasta aruandes, et krüptovarad ei paista praegu finantsstabiilsusele olulist ohtu kujutavat. Sellegipoolest väljendas FSB muret riskide pärast, mida turukapitalisatsiooni suurenemine võib kaasa tuua. Eelkõige on need investorite usaldusega seotud riskid, samuti riskid, mis tulenevad finantsasutuste otsesest ja kaudsest kokkupuutest krüptova radega, ning riskid, mis tulenevad krüptovarade kasutamisest makse teks ja vahetuseks.

Sarnast muret on väljendanud ka Euroopa järelevalveasutused (EBA, ESMA ja EIOPA). Nemad on tarbijaid

Praegu on aga krüptovaradega seoses muutunud aktuaalseks hoo pis ühe teise valdkonna probleem. Selleks probleemiks on keskkonna mõju ja energiakulu. Krüptovarade ja eriti nende kaevandamisega seo tud energiakulu on äärmiselt suur. Näiteks Madalmaade keskpanga hiljutise uuringu (2021) kohaselt on bitcoin ’i võrgustiku CO 2 jalajälg suurenemas, võrgustiku kogu elektritarbimine on võrreldav Madalmaade elektritarbimisega ja sellest tulenev keskkonnakulu on 4,2 miljardit eurot.

Nii et kui on vaja elektrienergiat kokku hoida, on üks ja suhteliselt lihtne võimalus loobuda krüptovarade kaevandamisest.

Artikli kirjutamisel on kasutatud Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamuses „Krüptovarad – probleemid ja võimalused“ esitatud andmeid.

1 Makarov, I., Schoar, A. „Blockchain Analysis of the Bitcoin Market“. 18.04.2022.

2 Krüptovarade kaevandamine on protsess, mille käigus lisatakse plokiahelasse uusi plokke keerukate matemaatiliste probleemide lahendamise teel. Kaevandamise eesmärk on kontrollida krüptoraha tehinguid ja toimingutõendust, lisades selle teabe plokiahela plokile, mis toimib kaevandamistehingute arvestusraamatuna.

Paljud krüptovarad on väga riskantsed ja spekulatiivsed ega sobi enamikule jaeinvestoritele makse- ja vahetusvahendiks.

EESTI

PALJU ÕNNE!

35

FALCO TUÜ KVETAS OÜ

30

ABCONSULT PLUS OÜ ACG-NYSTRÖM EESTI OÜ

ADREM PÄRNU AS ALGOL CHEMICALS OÜ

BALSNACK INTERNATIONAL HOLDING AS BALTOIL AS ECOPRO AS EESTI RAUDTEE AS ELKON ELEKTER OÜ ESTREFTRANSSERVICE OÜ HAAB AS INFOTARK AS JM KAPITAL OÜ

KULBERT AS KURMIK AS LAPI MT AS LINDA NEKTAR AS LUISA TÕLKEBÜROO OÜ LUKU-EXPERT OÜ

MK AUTOBUSS AS PAAR OÜ PAIRA AS PAISUOTS OÜ PILVERO OÜ

PRICEWATERHOUSECOOPERS AS RASILL OÜ

RIVIERA INTERNATIONAL AS ROVICO BÜROO OÜ SIVEX INTERNATIONAL OÜ

TAKEDA PHARMA AS TANNI-VAKOMA OÜ TIKKURILA AS TONY OÜ WERMSTOCK AS VÄRVALTRANS OÜ

25

ADVOKAADIBÜROO AMOS OÜ

ADVOKAADIBÜROO CONCORDIA OÜ

ADVOKAADIBÜROO SIREL & PARTNERID OÜ

AMARANTEST AS DEBORA GRUPP AS DMC DIRECT OÜ ERATO OÜ

ESTEVE AS FINEST GROUP AS HILDING ANDERS BALTIC AS IB KRATES OÜ

IDEAL OÜ

INSTRUMENTARIUM OPTIKA OÜ

IREST EHITUS AS LENNULIIKLUSTEENINDUSE AS LIFTCON OÜ METANEX OÜ

NPM SILMET OÜ

PALMAKO AS PHARMA SYSTEMS EESTI OÜ PIILIA KAUBANDUS OÜ

QVALITAS ARSTIKESKUS AS REBRUK GH OÜ

RSL EHITUS OÜ

SCA METSAD EESTI AS SEOS VALGUSTUS OÜ SIVITRANS OÜ

SKINEST RAIL AS TEVENT OÜ UPTIME OÜ

WELDING CONSTRUCTIONS OÜ VMF ESTONIA OÜ

AIRE kutsub tööstusfirmasid koostööle

Tehisintellekti ja robootikakeskus AIRE ootab teadlasi ja Eesti tööstusettevõtteid esitama oma ideid 1. novembril avanevasse ideede vooru. Oodatud on ettevõtted, kellel on mõni idee või kitsaskoht, mida saab lahendada tehisintellekti või robottehnoloogia abil.

AIRE keskus soovib tööstusettevõte tega koostööd teha, et viia koos ellu tehisintellekti ja robootika demoprojekte suurusjärgus kuni 50 000 eurot ühe projekti kohta. Keskuse juhi Kirke Maari sõnul ei jaga keskus ettevõtetele rahalist toetust, vaid neile pakutakse ülikoolide meeskondi appi konkreetse lahenduse testimiseks või mõne ülesande lahendamiseks tehisintellekti või robootika abil.

Demoprojektide vooru dokumen tatsioon on alates 1. novembrist kättesaadav AIRE kodulehel https://aire-edih.eu/demoprojektid. Seni saab tutvuda 2022. aasta keva diste projektidega, mille hulgas on tark laohaldussüsteem, autonoomse transpordiroboti kasutuselevõtmine toiduainetööstuses, haigla mobiilne robot ja tehisintellektil põhinev tööstusseadme seisundi monitoorimissüsteem.

Novembris algavad koolitused

AIRE keskus pakub väikese ja kesk mise suurusega ettevõtetele kooli tusi. 10. novembril alustab Tallinna tehnikaülikool koolitusega „Tootmise digitaliseerimine ja tööstusrobotite rakendamine“. Järgnevad Eesti maaülikooli ja Tartu ülikooli koolitu sed, kus räägitakse robotiseerimisest Eestis ja maailmas (29. novembril) ning inimkesksest kõrgtehnoloogiast tulevikutehastes (7. detsembril).

Aasta lõpus pakub tootmissüsteemide tehnoloogiate arenduskeskus IMECC intensiivkursust tööstusrobotite otstar bekuse, valiku ja praktilise kasutamise teemal. AIRE koolituskalendrit näeb siit: https://aire-edih.eu/koolitused.

Mida teeb AIRE?

Iga väike või keskmine tööstusettevõte, kes vajab arenguhüpet või otsib robootika või tehisintellekti lahendusi, on AIRE keskusesse (AI & Robotics Estonia) oodatud.

AIRE peamine eesmärk on tõsta Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõimet, aidates neil kasutusele võtta tehisintellekti ja robootika lahendusi.

Alates 2021. aasta oktoobrist teenuseid ellu viiv AIRE keskus on toetanud 75 Eesti tööstusettevõtte digitaliseerimist ja konkurentsivõime tõusu. Keskus on nõustanud, koolitanud ja viinud kokku ettevõtte vajadused ning Eesti teadlaste pakutud kõrgtehnoloogilised lahendused.

Keskusel on kuus osalist: riigi esindaja ja kaasrahastaja majandus- ja kommuni katsiooniministeerium (MKM), juhtpartner Tallinna tehnikaülikool ning Tartu ülikool, Eesti maaülikool, teadus- ja ärilinnak Tehnopol, Tartu teaduspark ja kompetentsikes kus IMECC. AIRE keskust kaasrahastavad Euroopa Liit (AI & Robotics Estonia) prog rammist European Digital Innovation Hubs (projekti number 101083677) ja MKM.

enterprise-europe.ee

AIRE keskus aitab tööstusettevõtetel leida parimaid viise tootmise digitaliseerimiseks ja nutikamaks muutmisel. Fotol Tallinna tehnikaülikooli mehaanika- ja tööstustehnika instituudi vanemteadurid Martinš Sarkans (esiplaanil) ja Meelis Pohlak tegelemas tööstusroboti programmeerimise ja eelseadistamisega toodete täisautomatiseeritud 3D mõõtmiseks. Foto: TalTech

KAIRE TAMMER tehisintellekti- ja robootikakeskuse AIRE turundusjuht

TOIT

h Itaalia punaste ja valgete gaseeri mata veinide ja Proseccode tootja otsib edasimüüjaid.

KOOD: BRIT20220928005

h Bulgaaria piimatoodete tootja (juust, jogurt, traditsioonilise Bulgaaria kollane juust) otsib Euroopa Liidust hulgi- ja edasimüüjaid.

KOOD: BRBG20220905005

h Poola maiustuste, küpsiste ja batoo nide tootja, kelle tootevalikus on ka suhkruvabad, bio- ja veganitooted, otsib edasimüüjaid.

KOOD: BOPL20221006006

h Kreeka funktsionaalsete ja tervislike snäkkide tootja otsib turustajaid.

KOOD: BOGR20221005005

AUTO- JA MASINATÖÖSTUS, METALL

h Hispaania ettevõte otsib MIM (Metal Injection Moulding) survevalust roostevabast terasest metallosade tootjaid.

KOOD: BRES20221005011

h Rumeenia ettevõte, kes toodab keevitatud metallsõlmesid, töö deldud esemeid, kummidetaile ja teraskonstruktsioone raudteetööstu sele, tselluloosi- ja paberitööstusele, samuti tsementi ehitustööstusele, aga ka teistele tööstusharudele, pakub oma teenuseid kaubandusvõi allhankelepingu alusel.

KOOD: BORO20221007015

h Rumeenia arvjuhtimisega tööpin kidele (CNC), unikaalsetele osadele, väikestele seeriatele, tööriistadele ja katseseadmetele ning väga kee rukate vormitüüpide töötlemisele spetsialiseerunud ettevõte pakub allhanketeenuseid.

KOOD: BORO20221007011

PUIT JA MÖÖBEL

h Leedu puidusektori ettevõte otsib okas- ja lehtpuupalkide ja -laudade tarnijaid (puiduliigid: kuusk, mänd, tamm ja saar).

KOOD: BRLT20221005001

h Ukraina ettevõte otsib koostööpart nereid ühistootmise korraldamiseks, investeerimiseks mööblitootmise tehnoloogiate arendamisse, et luua koolitus- ja tootmiskeskus mööbli

KOOSTÖÖPAKKUMISED

remondi- ja montaažispetsialistide koolitamiseks ning ajutise eluaseme moodulite tootmiseks.

KOOD: BRUA20220901007

PLAST JA PAKEND

h Rootsi ettevõte, kes müüb imikute ja väikelaste tooteid, otsib silikoon toodete tootjat (taldrikud, kruusid, hambarõngad, mänguasjad jm), kes toodaks nn white label -tooteid.

KOOD: BRSE20220913005

h Hispaania väikeettevõte tegeleb termoplastsete filamentide (Fuse Filament Fabrication, FFF / Fused Deposition Modeling, FDM) toot misega. Filamente kasutatakse prototüüpide loomiseks ja muu deks tööstuslikeks rakendusteks näiteks elektroonika-, autotööstus-, lennundus- ja kaitsesektoris. Ette võte otsib 3D-printimise sektorist rahvusvahelisi edasimüüjaid, kes soovivad lisada nn hübriidkiud oma kataloogidesse.

KOOD: BOES20220922005

TEKSTIIL

h Prantsusmaa ettevõte, kes too dab veganlikke kotte, otsib ilma naftasaadusteta (polüesterita) biolagunevate puuvillase voodriga korktekstiilirullide ning tselluloos kanga ja/või taimsetest kiududest tekstiilirullide tootjat.

KOOD: BRFR20221006004

h Itaalia naisterõivaste tootja otsib edasimüüjaid ja kaubandusagente.

KOOD: BOIT20221006014

h Slovakkia jätkusuutliku koolirõivaste brändi tootja otsib Euroopas kauban dusagente ja edasimüüjaid.

KOOD: BOSK20221003007

KEEMIATÖÖSTUS JA KOSMEETIKA

h Austria e-kaubanduse ettevõte otsib loodusliku juukseseebi tootjaid (seebi kaal 50–80 grammi/tk).

KOOD: BRAT20220927016

h Sloveenia ettevõte, kes toodab tundlikule nahale mõeldud 100% looduslikku orgaanilist kosmeetikat, otsib loodusliku kosmeetika edasi müüjaid.

KOOD: BOSI20221010022

h Horvaatia basseini- ja spaakemikaa lide (värvide, lakkide ning tarvikute, lihvimis- ja lõikematerjalide, käsija elektritööriistade, veevarude, riistvara ja tööohutuse seadmete) jae- ja hulgimüügiga tegelev ettevõte otsib eelkõige basseini- ja spaa vee keemia / kemikaalide/ tarvikute tootjaid, aga pakub koostööd ka tootjatele, kes võivad mitmekesis tada ettevõtte tooteportfelli.

KOOD: BRHR20220902007

MUU

h Hispaania professionaalsete foto- ja videotoodete ning -seadmete edasi müüja pakub turustamisteenuseid digitaalsete, optiliste ja audiovi suaalsete seadmete tootjatele.

KOOD: BRES20220601005

h Kreeka tehnoloogiasektori iduettevõte, kes tegutseb tööstuslike mineraalide ja metallide, materjalide ja energeetika valdkonnas, otsib hankelepingu alusel jäätmematerja lide allikaid: boksiidijäägid, metallivõi terasetööstuse jäägid, tellised ja plaadid ning muud lammutus jäätmed, klaasijäätmed ja biomassi põletamisel tekkiv lendtuhk.

KOOD: BRGR20220916011

h Itaalia kullassepa- ja pangandus sektori turvaturul riskiennetamisele spetsialiseerunud ettevõte otsib seifide ja varahoidlate tootjat, kelle tooted vastavad Euroopa ohutus standarditele (1143.1 I kuni XIII tase).

KOOD: BRIT20220901010

h Itaalia IT-ettevõte, kes töötas välja suure jõudlusega andmebaasihal duse süsteemi (DBMS), mis võimal dab salvestada, hallata ja analüüsida tohutul hulgal andmeid pikema perioodi jooksul kui kümme aastat, otsib litsents- või kommertsagen dilepingute alusel IT-süsteemide edasimüüjaid.

KOOD: BOIT20220915004

LISAINFO: merit.fimberg-espuch@koda.ee või aleksandra@koda.ee.

h Hollandis hangitakse valgusfooride programmeerimine ja tarkvara.

Tähtaeg 21.11.2022. KOOD 552390

h Taanis hangitakse generaator (14,5 MVA/10,5 kV) ja pikendatakse (uuendamine) reduktorit koostootmisjaamas. Osalemistaotluste esitamise tähtaeg 04.11.2022. KOOD 554290

h Saksamaal hangitakse koolimööblit (laudu õpetajate ja õpilas tele, koos terasest liugosade ja terasraamiga, erinevaid toole).

Tähtaeg 08.11.2022. KOOD 552373

h Hollandis hangitakse veebiloengute süsteemi tarne ja hooldus. Tähtaeg 16.11.2022. KOOD 552389

h Saksamaal hangitakse spordikaupu ja varustust (kollek tiivtreeningud koolis).

Tähtaeg 10.11.2022. KOOD 552371

h Saksamaal hangitakse moodulehitis (ajutine koolimaja).

Tähtaeg 26.10.2022. KOOD 552372

h Saksamaal hangitakse politseivormirõivaid (siniseid ja valgeid särke/pluuse).

Tähtaeg 08.12.2022. KOOD 552361

h Tšehhis hangitakse lutipudeleid.

Tähtaeg 07.11.2022. KOOD 552267

h Tšehhis hangitakse tulirelvi (Pi 9 mm Glock koos tarvikutega).

Tähtaeg 04.11.2022. KOOD 551338

Vaata

h Saksamaal hangitakse meditsiinilisi abivahendeid (sisetallad, jalatsid).

Tähtaeg 31.12.2022. KOOD 552001

h Soomes hangitakse kaugloetavaid veemõõtjaid (kaheks aastaks, u 1500 aastas).

Tähtaeg 28.10.2022. KOOD 552023

h Saksamaal hangitakse reisijate infosüsteem. Tähtaeg 04.11.2022. KOOD 550923

h Eestis hangitakse rauast või terasest keermetatud tooted (ankurtoestik). Tähtaeg 07.11.2022. KOOD 550889

h Taanis hangitakse kaugkütte kaugküttesõlmede tarnimine ja paigaldamine.

Tähtaeg 11.11.2022. KOOD 550909

h Hollandis hangitakse kontorimööbel.

Tähtaeg 17.11.2022. KOOD 547205

h Tšehhis hangitakse puitkütused (pelletid). Tähtaeg 07.11.2022. KOOD 546936

h Rootsis hangitakse lõikelilli, lilleseadeid, rohelisi ja õitsvaid potitaimi. Tähtaeg 03.11.2022. KOOD 546780

h Tšehhis hangitakse kuus elektriahju (osaks PTR soojusmooduli laiemast tehnilisest lahendusest). Tähtaeg 09.11.2022. KOOD 546732

h Rootsi omavalitsus hangib jõulukingitusi töötajatele. Tähtaeg 04.11.2022. KOOD 546675

ÜRITUSED

TARGA LINNA VÄLJAKUTSED: MESS JA B2B-KOHTUMISED

15.–17. novembril 2022 Barcelonas ja veebi vahendusel

Olete oodatud osa võtma populaarsest messist Smart City Expo World Congress (SCEWC), kus leiavad aset ka B2B kohtumisüritused. Fookuses on linnakeskkonna kujundamise, innovatsiooni ja rohepöörde teemad.

Peamised valdkonnad: h energia ja keskkond h liikuvus h juhtimine ja kaasamine h majandus h infrastruktuur ja hooned h ohutus ja turvalisus

Registreerimine on avatud kuni 1. novembrini aadressil https://smartcity2022.b2match.io/page-251.

GAME WAVE FESTIVAL: MÄNGUTÖÖSTUSE NÄITUS, KONVERENTS JA B2B-KOHTUMISED 28.–29. novembril 2022 Tallinnas

Teist aastat toimuval festivalil on kavas mitmesugused mängutööstusega seotud üritused: konverents, töötoad, kohtumised ja võrgustumisüritused.

Registreerimine on avatud kuni 15. novembrini aadressil https://www.gamewave.eu.

SFSCON: VABATARKVARA KONVERENTS JA KOHTUMISED

11. novembril 2022 Bolzanos (Itaalia) ja veebi vahendusel

Üritus koondab nii konverentsi, töötoad kui ka ettevõtjate kohtumised, samuti toimub häkaton. Osavõtt võimaldab kohtuda arendajate kogukonnaga, et jagada ja arendada oma oskusi ja teadmisi vabatarkvara uusimate suundumuste ja teemade kohta. Tulge osalema, kui huvitute kohtumistest potentsiaalsete partneritega uute digitaaltehnoloogiatel põhinevate lahenduste väljatöötamiseks, nagu tehisintellekt, asjade internet, küberturvalisus, vaba tarkvara, andmehaldus jpm.

Peamised valdkonnad: h liikuvus ja turism h energeetika ja ehitus h roheteemad h tootmine/automaatika h põllumajandus ja toit

Registreerimine on avatud kuni 11. novembrini aadressil https://sfscon-2022.b2match.io/page-4281. Osavõtt on tasuta.

GLOBAL FOODTURE: TOIDUKOOSTÖÖ EDENDAMINE JAAPANI, LÕUNA-KOREA, SINGAPURI JA TAIGA Veebikohtumised novembris ja detsembris 2022 ning 2023. aasta jooksul

Olete oodatud osa saama mitmesugustest tegevustest, et olla valmis koostööks Aasia turgudega. Näiteks toimuvad veebitöötoad ja saab osaleda või korraldada kohtumisi teile huvipakkuvate ette võtjatega. Tegevusi viiakse ellu Global Foodture’i projekti raames, mille eesmärk on koostöö ja innovatsiooni kaudu hoogustada toidusüsteemi jätkusuutlikku arengut ning hõlbustada Euroopa ettevõtjate juurdepääsu väljaspool Euroopat asuvatesse riikidesse.

Üritused: h 17. novembril 2022 kell 10 (Eesti aeg) veebitöötuba „Kas tuleviku põllumehed on lennumasinatega farmereid? Robotite, droonide ja satelliitide kasutamine põllumajanduses“. h 30. novembril 2022 Jaapanit tutvustav veebitöötuba ja B2B kohtumised. h 8. detsembril 2022 kell 10 (Eesti aeg) veebitöötuba. Räägitakse biomassi väärindamise tehnoloogiatest ja turustamisviisidest, et vähendada toidu raiskamist ja arendada tehnoloogiad toidujäätmetest ja põllumajanduse kõrvalsaadustest uute toodete tootmiseks, mille koht väärtusahelas oleks võimalikult kõrge. h 2023. aastal toimuvad täiendavad temaatilised töötoad ja B2B kohtumised Lõuna-Korea, Tai ja Singapuri ettevõtetega.

Täiendav info ja ettevõtte profiili registreerimine uute koostöövõimaluste loomiseks ja üritustel osalemiseks aadressil https://globalfoodture.b2match.io/home.

ETTEVÕTLUSKIIRENDI KOOLITUS

1. novembril kella 10–13 Tallinnas Eesti arhitektuurikeskuses Põhja pst 27a

Euroopa innovatsiooninõukogu ettevõtluskiirendi teemalise koolituse lektor on Invent Balticsi juhtivpartner Silver Toomla, kelle abiga on ettevõtluskiirendi toetuse saanud 46 ettevõtet.

Registreerimine on avatud kuni 27. oktoobrini aadressil anna.laarits@eas.ee.

GLC

On aeg sellest rääkida

Halb tööasend kurnab ülemäära keha ja vaimu ning langetab tõhusust. Meie usume, et paremad töötingimused peavad olema kättesaadavad igaühele. Seetõttu leiad AJ-st laia valiku sisustuslahendusi, mis aitavad tõsta heaolu ja tunda end paremini. Avasta suurim ergonoomilise kontorimööbli valik ja küsi abi meie spetsialistidelt. Võta meiega ühendust telefonil 6000 270 või uuri lisaks ajtooted.ee.

töökeskkond

ühe sammu kaugusel