MAITSEKÜTT MAAILMAS TEKST HEIDI VIHMA FOTOD SHUTTERSTOCK
, a t l a M
väike ja ometi suur
Malta on pisike riik, inimesi vaid 400 000. Selle väikese saare kööki on aga jõudnud ohtralt võõraste maade ja rahvaste mõjutusi.
N
ad on omaks võtnud ja kohandatud roogasid Itaalia, Lähis-Ida ja Araabia köögist. Ka Malta ordu jättis saare toidukultuurile suure gastronoomilise jalajälje, oli see ju seotud Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaaniaga, kuid kontakte leidus ka Uue Maailmaga. Rohkem kui poolteist sajandit Briti ülemvõimu tõi Malta kööki omakorda nii mõndagi inglaslikku.
58 Toit & Trend
LEIAB TUTTAVAID MAITSEID
Seega võib öelda, et Malta köök ulatub Ameerikasse, Aafrikasse, Araabia maadesse, Lähis-Idasse ja Lääne-Euroopasse. Võimsatele gastronoomilistele mastaapidele vaatamata on Malta gurmaani jaoks suhteliselt lihtne maa – väike, saab hakkama inglise keelega ja kohtab tuttavaid maitseid. Nii mõnedki road, mis riigist riiki rännates saavad uusi maitseid ja uue nime, pakuvad siin rõõmsat äratundmist.
Kalasupp või -hautis aljotta on enam-vähem sama mis prantslaste bouillabaisse, bigilla meenutab LähisIda hummust, brittide pie esineb torta nime all, täielikult kodunenud on ka Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida meze ehk suupisted. Looduse ja kliima poolest on Malta omamoodi imedemaa, ühtaegu päikeseline ja karm. Seitsmest saarest suurimal, Muhust veidi kogukamal Malta saarel on linnad ja külad üksteisega kokku kasvanud. Kus maju pole, seal on enamasti vaid kaljud, kiviklibu ja järsud nõlvad. Suurem osa riigi põllumajandusest asub väiksemal saarel Gozol, mis on Vormsist kolmandiku võrra väiksem.
