tervis
loori ARMID taha
A
rmi jätmata paranevad vaid pindmised haavad, mis ei ulatu sügavamate nahakihtideni. Organism üritab haava võimalikult kiiresti kinni kasvatada, kuid mida kauem haav paraneb, seda suurem on risk tüsistusteks. „Armide ravi võib olla aega ja kannatust nõudev ning tihti mitte nii tänuväärne, kui klient sooviks,“ tõdeb Medicina Clinic kliiniku esteetilise meditsiini õde Elli Maria Mäesalu. „Võimalusi armide raviks ja vähem märgatavaks muutmiseks on tegelikult palju ja tehnoloogiad muutuvad järjest tõhusamaks.“
Füüsilised ja emotsionaalsed armid
Armid võivad tekkida pärast akuutset olukorda, näiteks operatsioon (sh keisrilõige), trauma (kukkumine, vigastus, põletus) või tuulerõuged, aga ka kroonilise pikemaajalise protsessi
26
NAERATA SUVI 2021
tagajärjel, nagu akne, rasedus, kiire kaalulangus või -tõus, kasvuperiood. Arme on eri tüüpi. Hüpertroofilised armid on kõrgemad nahapinnast, värskena punakaslillad ja need jäävad paranedes esialgse haava suuruseks. Keloidarmid kujunevad suuremaks kui esialgne haav. Atroofilised armid jäävad augukestena nahapinnast madalamale. Striiad ehk venitusarmid ilmnevad „sebratriipudena“ kas vertikaalselt või horisontaalselt. Kiirel kasvuperioodil tekivad need pigem horisontaalselt, kuid kaalus juurde võttes ja rasedusega ilmnevad pikuti. Värsked striiad on punetavad või lillakad. Haava paranemine sõltub selle asukohast, ulatusest ja sügavusest. Aja möödudes muutuvad armid heledamaks ja pehmemaks, kuid hüpertroofilisus ja atroofilisus kipub säilima, kui armidega midagi ette ei võta. Näiteks striiad muutuvad aja jooksul vähem märgatavaks, kuna tavaliselt on nad nahaga ühetasa.
M äe s
TEKST: KRISTA KIIN l FOTOD: ADOBE STOCK, ERAKOGU
alu
Armid annavad aimu eluteekonnast, alustades aiatöödel saadud kriimustustest ning lõpetades kirurgiliste operatsioonidega. Mida teha nahal olevate mälestusmärkidega, et need paraneksid ja oleksid võimalikult nähtamatud?
ar iM Ell
ia
Aeg armistab haavad
Haava paranemisel on neli faasi 1) homöostaas, 2) põletik, 3) rakkude paljunemine kahjustuse likvideerimiseks, 4) küpsemine. „Esialgu on organismil tähtis ülesanne peatada verejooks. Vigastused, mis läbivad dermist ja lõhuvad sealseid veresooni, tekitavad verejooksu. Teiseks on tähtis säilitada keskkond uue koe kasvuks, mistarvis on organismil homöostaas ehk sisemise keskkonna säilitamise võime. Avatud haavad on altid bakterite kasvule, seega käivitubki põletikufaas, et neutrofiilid ja makrofaagid saaksid „süüa ära“ baktereid ja nekrootilist kude ning eraldada kasvufaktoreid,“ selgitab Mäesalu. Teine faas kestab umbes 4–6 päeva ja seda iseloomustavad punetus, turse, soojus ja valu. Kolmandas faasis algab haava sulgumine. „Toimub intensiivne kollageeni süntees, mis aitab kaasa uue epiteeli tekkele. See faas võib kesta kuni kolm nädalat,“ ütleb Mäesalu. „Kui vigastada on saanud ka veresooned, käivitub kasvufaktorite mõjul angiogenees – uute veresoonte võrgustiku teke, et transportida toitaineid ja hapnikku uue koe moodustumise asukohta.“ Lõpuks hakkab tekkima granulatsioonkude, mis aitab säilitada õiget keskkonda uue koe ehk kooriku moodustumiseks.
