Kaitse Kodu! nr 5 2022. a

KaitSe KodU! KAITSELIIDU AJAKIRI

5/2022

KaitSeLiitLaSte vägev KogemUS SaaremaaL –

SUUrõppUS ameeriKa merejaLaväeLaStega

ISESEISEV LASKETREENING – HEA VÕIMALUS OMA OSKUSI LIHVIDA JAVELINI KIIRKURSUS: KOLME TUNNIGA ODAMEHEKS

LEIA

KAITSE KODU! INTERNETIST

https://issuu.com/kaitse_kodu

@kaitsekodu

www.facebook.com/kaitsekodu/

www.youtube.com/kaitseliiteesti

toimetaja veerg

SAAREMAAL TOIMUB!

S

aaremaale! Võidupühaks, suvepuhkuseks või niisama huvireisiks, sest seal toimub asju ja on, mida vaadata. Tegelikult toimub Saaremaal kogu aeg midagi. Mai keskpaigas, kaitseväe suurõppusega Siil ühel ajal, tõi nii kohalikku kui kogu Eesti ellu palju elevust liitlaste korraldatud meredessandiharjutus ajaloo ühe muljetavaldavama Ida-Euroopas läbi viidud vägedeliigutamistreeningu Defender Europe 22 raames, kus oli oluline roll ka vabatahtlikel riigikaitsjatel.

Samal ajal jätkus tavapärane organisatsioonisisene väljaõpe ning ühiskonda panustamine, mille hea näitena võib tuua Saare naiste osa üleriigilises varjevõrkude punumise kampaanias. Varjevõrkude, mis on mõeldud ukrainlastele, kes peavad oma kodumaal vihast võitlust julma sissetungija vastu.

KARRI KAAS peatoimetaja

Loomulikult pole see veel kõik, sest Saaremaal toimub.

Võidupühal, suvel, kogu aeg. Mõndagi sellest saad lugeda käesolevast Kaitse Kodu! numbrist.

KAITSELIIT Kaitseliit on kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid.

KAITSELIIDU AJAKIRI

Kaitseliit on 1918. aasta 11. novembril riigikaitseorganisatsioonina loodud Kaitseliidu õigusjärglane.

Väljaandja: Kaitseliit, ilmub kaheksa korda aastas

Kaitseliidu ülesanne on, toetudes vabale tahtele ja omaalgatusele, suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda.

Kaitseliitu kuulub üle 16 000 liikme. Koos Kaitseliidu struktuuriüksuste Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on Kaitseliidu peres tegev üle 26 000 vabatahtliku.

5/2022

KAITSELIIDU AJAKIRI KAITSE KODU! Asutatud 11. septembril 1925 Peatoimetaja: Karri Kaas Tegevtoimetaja: Asso Puidet Keeletoimetaja: Anu Jõesaar Kujundaja: Matis Karu Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee Toimetus: Sauga vald, Eametsa küla, Lennubaasi kinnistu, Pärnumaa 85001 Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee

KAITSE KODU! Kaitseliidu ajakirja esimene number ilmus 1925. aasta 14. oktoobril 40-leheküljelisena trükiarvuga 18 000 eksemplari.

Seega kuulub Kaitse Kodu! vanimate seni ilmuvate Eesti ajakirjade hulka.

Kaitse Kodu! internetis http://www.kaitseliit.ee/et/kaitsekodu www.facebook.com/kaitsekodu www.instagram.com/kaitsekodu/ http://www.youtube.com/kaitseliiteesti

Osava reklaami ning väljaande sisu väärtuslikumaks ja välimuse kaunimaks muutmisega kasvas Kaitse Kodu! menu lugejaskonnas ning 1928. aasta lõpus oli see juba Eesti üheks loetavaimaks ajakirjaks. Aastatel 1929–1932 ilmus Kaitse Kodu! senise kahe korra asemel kuus igal nädalal.

Ajakirja viimane sõjaeelne number ilmus 20. juunil 1940.

Kaitse Kodu! postkastis Tellimuse saab vormistada veebikeskkonnas https://tellimine.ee/est/kaitsekodu.

Kaitse Kodu! aastatellimus 2.99 eurot.

Kaitse Kodu! uus algus oli 1993. aastal, mil ajakiri hakkas taas Kaitseliidu hõlma all ilmuma. 1993–1995 anti välja neli numbrit, 1995. aasta teisest poolest muutus ajakiri perioodiliseks. Praegu ilmub Kaitse Kodu! kaheksa korda aastas tiraažiga 5000 eksemplari.

Toimetusel on õigus kaastöid redigeerida ja lühendada.

Toimetus käsikirju ei retsenseeri ega tagasta.

Trükk: AS Printall

Kaastööde saatmise tähtajad: 6/2022 – 10. august; 7/2022 – 14. september; 8/2022 – 19. oktoober

5/2022

3

SiSUKord

6 VÕIDUPÜHA

Võidupüha üritused 22. ja 23. juunil

8 KAITSELIIT

Eesti lipu 138. sünnipäeva tähistas ka Kaitseliidu keskkogu, Kaitseliidu keskjuhatuse otsused 20. aprillist 2022

9 INIMENE Saaremaa maleva pealik Arto Reinmaa: Hoiame seda ühtsust, mis meil on!

Foto: MEELIS KALME

12 VÕIDUPÜHA Tänavused võidutule toojad 20 VÕIDUPÜHA Kaitseliidu kõige uuem aumärk – Kaitseliidu eriklassi teeneterist

22 VÕIDUPÜHA Lääne maakaitseringkond saab lipu 24 VÄLJAÕPE Iseseisev lasketreening – hea võimalus oma

ESIKAANEL: Mänguline võitlus USA merejalaväe ekspeditsioonivägedega – kaitseliitlased said Saaremaalt lk 26 vägeva kogemuse

oskusi lihvida

26 VÄLJAÕPE Mänguline võitlus USA merejalaväe

ekspeditsioonivägedega – kaitseliitlased said Saaremaalt vägeva kogemuse

29 VÄLJAÕPE Maakaitsevägi suurõppusel Siil 2022 32 VÄLJAÕPE Javelini kiirkursus: kolme tunniga odameheks 35 ÜKSUS Kompanii sidumispunkt – sest on vaja!

38 ÜKSUS Puhkpillimuusika – see õige võidupüha heli 40 SÕJASPORT Vajadusest traditsiooniks – Sõrve retk 20 Hajutatud lahingutegevuses jäävad tagalakompanii meditsiinirühma sidumispunktid liiga kaugele ja kättesaamatuks.

Aga mis oleks, kui jagaks meedikud ja varustuse hoopiski kompaniide juurde? lk 35

4

5/2022

Kaitseliitlased olid samuti sovettide sihikul. Nad olid vabatahtlikud riigikaitsjad ehk üks nendest ühiskonnagruppidest, kes tuli likvideerida uue riigikorra ülesehitamiseks ja ilmse vastuseisu mahasurumiseks. lk 56

autorid Kahe kuuga on Saare maakonnas valmistatud üle kolmesaja ruutmeetri varjevõrke Ukrainasse saatmiseks. Varjevõrkude tegemist alustati märtsikuu lõpus Valjala Tööpajas, sealt liikus aktsioon sujuvalt üle maakonna. lk 70

AUTORID ILMAR RAAG vabatahtlik autor Legendaarne filmimees, mõtleja, õpetlane ja strateeg. Teab, mida räägib ja millest kirjutab. Teda tasub lugeda. Ja temaga kaasa mõelda.

DIANA VÄNT Kaitseliidu peastaabi tagalaosakonna meditsiiniohvitser Lahingumeditsiini teema on Dianale lähedane. Et see ka teistele lähedaseks saaks, võtab ta vahel aega ja kirjutab sellest.

Lugege siis.

42 MAAILMAPILK Achtung, Blitzпиздец!

44 MAAILMAPILK Kui palju maksab maailmale Ukraina sõda?

50 MAAILMAPILK Maailma- või maailmade sõda Ukrainas 52 MAAILMAPILK Rahu, kaitseliitlane, valmistu sõjaks!

56 AJALUGU Kaitseliitlased ja 1941 – teekond läbi punase öö tänapäeva

62 AJALUGU Sajandivanune sild tulevikku 66 AJALUGU Tervitused teisest ja tänasest ilmast 68 ÜLEELAMINE Õngekonks: kirjaklambrist, haaknõelast või splindist

70 KOOSTÖÖ Saare- ja Muhumaal valmivad varjevõrgud ukrainlastele

72 NAISKODUKAITSE Naiskodukaitsjad ühinesid ukrainlaste abistamiseks

74 NAISKODUKAITSE Naiskodukaitse koormusmatk – kogemus poodiumikohast olulisem

76 NOORED Ernake: vastupidavuse proov kodutütardele 78 NOORED Kaali ja Pihtla noorkotkad mehistuvad metsas 80 MILITAARTURISM Saarte põnevsünge sõdadepärand

MARTIN ANDRELLER ajaloolane Metsavendluse uurimisele pühendunud lähiajaloolane, kes tunneb end ühtviisi hästi nii punkreid otsides kui soomukiga sõites.

MEELIS KALME Lääne maakaitseringkonna tsiviil-militaarkoostöö ja teavituse spetsialist Ajakirjanik, kaitseväelane, kaitseliitlane – ei kirjatöö ega riigikaitse ole Meelisele võõrad. Teab, mida kirjutab, ja kirjutab, mida teab.

MERIKE JÜRJO ajaloolane Pole kindel, kas Merike teab päris täpselt, mis maailmas homme juhtub. Aga täitsa kindel on, et ta teab täpselt ja detailselt sellest, mis juhtus jupp aega tagasi.

TOOMAS ALATALU politoloog Toomas on õppejõud, poliitik, ajakirjanik ja tunnustatud tõvaloog.

Kaitse Kodu! veergudel toob ta suures maailmas ja poliitikas toimuva lugejatele lähemale.

URMAS GLASE vabatahtlik autor Kogenud ajakirjaniku ja meedia­ suhtluse eksperdina suudab Urmas enda kinnitusel ka lambipirnist haarava loo kirjutada. Seda enam siis Kaitseliitu puudutavatel teemadel.

ASSO PUIDET Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

5/2022

5

võidUpüHa N E

W S

Noored Kotkad Kodutütred Naiskodukaitse

Turu

tn

Lääne malev

Pärnumaa malev

tu Koh

Saaremaa malev

tn

Lääne maakaitseringkond Kaitseliidu Kool

Kaitseliit

i

6

5/2022

s Los

Ta llin n

at

n

võidUpüHa

Päästeamet Politsei- ja Piirivalveamet Valveteenistus

Üksu

ste li ikumi ss

uund

Tall in

na t

n

EV

Pp

oo

diu

m

OR

KE

ST R

ID

Küberkaitseüksus

võidUpüHa üritUSed 22. ja 23. jUUNiL Kolmapäev, 22. juuni 12.00 mälestustule süütamine Eesti sõjameeste mälestuskirikus Toris 21.00 muinastule süütamine Kuressaare jaanitulel Kuressaare ranna puhkealal Neljapäev, 23. juuni 7.00 riigilipu heiskamine ja Saaremaa vallavanema tervitus Kuressaare piiskopilinnuses 9.00 pärgade asetamine Kuressaare Vabadussõja ausamba jalamile, mälestustule ja muinastule ühendamine võidutuleks ja võidutule medalite üleandmise tseremoonia

Ra 10.00 oikumeeniline jumalateenistus EELK Laurene tiuse kirikus koja 11.00 võidupüha paraad Kuressaare keskväljakul 12.00 maakaitsepäev Kuressaare ranna puhkealal 5/2022

7

KaitSeLiit

eeSti LipU 138. SüNNipäeva täHiStaS Ka KaitSeLiidU KeSKKogU Kaitseliidu keskkogu kogunes 4. juunil Pärnumaale, et langetada organisatsiooni käekäigule vajalikke otsuseid. Tavapäraselt nõudis tähelepanu eelmise majandusaasta aruande ja keskrevisjonikomisjoni sama perioodi kontrollaruande kinnitamine, aga päeva mahtus ka teisi olulisi sõnavõtte.

Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi tegi kokkuvõtte koosolekutevahelisest ajast. Ta peatus õppusel Siil, aga tõi välja ka organisatsiooni proovikive, mis on seotud liikmete aktiivsuse, nende parema kaasamise ja ühtse küünarnukitunde loomisega. Ülem rõhutas, et maakaitse areng on plaanipärane, kuid tähelepanu peab jätkuma nii selle sõjalisele kui ka mittesõjalisele komponendile.

Kaitseliidu keskkogu liikmed said värskeima info organisatsiooni infoportaali arengutest, nägid oma silmaga portaali tänaseid võimalusi ja kuulsid oma kõrvaga, mis on arendajal veel töös. Vabatahtliku infoportaali kasutuselevõttu ootab kogu organisatsiooni liikmeskond, sest küsitlustest on selgunud, et just info kehv liikumine on paljude probleemide juurpõhjus. Portaal annab võimaluse vahetada väljaõppeinfot, planeerida paremini, saada koheselt sisukamat tagasisidet ja palju muud. Ootused valmivale infokeskkonnale on suured.

Keskkogu viis end kurssi Kaitseliidu liikmete matuste korralduses kokkulepitava ühisosaga, nende kokkulepitud juht-

nööride alusel kinnitab keskjuhatus lähiajal vastava juhendi.

Traditsioonid loovad kõigi ootustele ühetaolise vastamise võimaluse ning annavad organisatsiooni liikmetele tuge ka rasketel hetkedel.

Otsustuspunktide juurde esitas oma seisukohad Kaitseliidu vanematekogu esimees Neeme Väli, kes avas vanematekogus toimunud arutelu ning andis omapoolse sisendi järgnenud hääletuseks. Esimees rõhutas, et Kaitseliidu vanematekogu roll on tähtsam kui kunagi varem, sest muutuvates oludes on vaja ühiskonnale laiemalt kommunikeerida Kaitseliiduga seonduvaid sõnumeid ja seda tähendusrikast tööd on vaja teha ka kogu liikmetel. Vanematekogu on noorte ületuleku teema tähtsustamisele õla alla pannud oma ringkirjaga struktuuriüksustele ja aktiivse osalusega noorteüritustel, nii on noorte ületuleku positiivne suund ka nende töövõit.

Töise päeva sisse mahtusid ka isikuvalimised. Kollegiaalsetest organitest vajasid uuendust vanematekogu liikmeskond ja keskrevisjonikomisjon. Heaks kiideti keskrevisjonikomisjoni esimehe Tiit Pruuli mandaadi pikendamine järgmiseks perioodiks. Vanematekogusse valiti Erik Reinhold, Einar Vallbaum, Aivo Kapten, Ulla Preeden ja Gunnar Havi. Uuendatud mandaadiga jätkavad Ivar Sibul ja Kurmet Müürsepp.

Mandaat lõppes Angelika Narisel, Kaido Kaasikul ja Peeter Lorentsil.

KaitSeLiidU KeSKjUHatUSe otSUSed 20. apriLLiSt 2022 Otsustati otsida võimalusi Valge Roosi fondi omatulu suurendamiseks. Valge Roosi fondi asutas Kaitseliit 2004. aastal eesmärgiga edendada isamaalist kasvatust Kaitseliidus, toetades Kaitseliidu noorteorganisatsioonide noortejuhtide koolitamist ja enesetäiendamist oma tegevuse jätkamiseks Kodutütarde ja/või Noorte Kotkaste organisatsioonides.

Otsustati toetada tõsielufilmi „Pitka legend“ rahastamist ja leida sellele kaasrahastajaid. Filmi idee on näidata, kuidas Johan Pitka isiksus mõjutas eestluse ajalugu ja Eesti riigi ajalugu tervikuna. Eesmärk on siduda admirali elu tipphetked Eesti ja maailma ajalooga ja näidata, kuidas üksik aateinimene suudab hulgad liikuma panna. Film on kavas teleformaadis, et seda oleks võimalik näidata erinevates telekanalites. Samuti oleks see suurepäraseks lisamaterjaliks eri õppekeelega üldhariduskoolide ajaloo-, ühiskonna- ja riigikaitseõpetuse tundides.

FREEPIK

8

5/2022

iNimeNe

Saaremaa maLeva peaLiK arto reiNmaa: Hoiame Seda üHtSUSt, miS meiL oN! Tänavu leiab võidupüha paraad esmakordselt aset Kuressaares. Suursündmusel on rivisse oodata 800 vormikandjat, lisaks külalised ja publik. Kaitseliidu Saaremaa maleva pealiku kaptenleitnant Arto Reinmaa sõnul on see kõigi eestlaste ja saarlaste tähtpäev, mille üle võime tunda eestlaslikku uhkust täiel rinnal üle maa ja vee, nii et õhk rõkkab.

Tekst: IVIKA LAANET-NUUT, vabatahtlik autor

KADRI PAOMEES

S

aaremaal on varem võidupühal paraadi peetud 2006. aastal Eesti esimese mereparaadina, maine suurparaad saab siin teoks esimest korda. Mida see aga saarlaste jaoks tähendab? Arto Reinmaa sõnul on kõigil saarlastel, pidades silmas nii väiksematel kui ka vähe suurematel saartel üle Eesti elavaid inimesi, sees uhkus, mida mandriinimestel on vahel raske mõista. „Kindlasti on nüüd kõik elevil, et no mida meil siis nüüd rohkem on. Meid ümbritseb meri rohkem, aga see, mida meil päriselt rohkem on, las jääda kõigi saarlaste omavaheliseks saladuseks,“ mõtiskleb Reinmaa. Ta rõhutab, et võidupüha on kõigi eestlaste ja saarlaste tähtpäev, mille üle võime tunda täiel rinnal eestlaslikku uhkust üle maa ja vee, nii et õhk rõkkab.

TULD KANNAVAD KODUTÜTRED

Võidupüha paraad on suursündmus, kus paljudel on omas valdkonnas kanda vastutaja roll, ja malevapealikuna 5/2022

9

iNimeNe on ta kindel, et kõik annavad paraadi õnnestumiseks oma parima.

Reinmaa nendib, et nii tal kui kõigil saarlastel on ääretult hea meel, et võidupüha tähistatakse just Kuressaares. „Nagu me teame, on iga suurema ürituse korraldamisel vaja kindlasti kohaliku omavalitsuse, erinevate ametkondade ja loomulikult Kaitseliidu vabatahtlike, naiskodukaitsjate, kodutütarde ja noorkotkaste panust ehk lühidalt öeldes aitab üritust korraldada ja seda läbi viia meie enda rahva koostöö,“ kinnitab ta.

Võidupüha paraadi korraldaja on Lääne maakaitseringkond, mis hõlmab Lääne, Pärnu, Saare ja Hiiu maakonda.

Lääne maakaitseringkond on oma täies hiilguses esindatud nii meeste, naiste kui ka noorteorganisatsioonidega.

Kaitseliidu Saaremaa maleva vastutada on võidupüha paraadile järgnev maakaitsepäev, mida on maakonnas korraldatud igal aastal. Tänavu on see aga rikkalikuma sisuga, esindatud on Kaitseväe, Kaitseliidu, politsei-ja piirivalveameti, päästeameti, vabatahtliku merepääste, vabatahtliku tuletõrje, Eesti Sõjamuuseumi, Sõjavaramuuseumi ning meie liitlaste tehnika näitused ja väljapanekud. Pidupäeva ettevalmistusega on seega seotud päris palju organisatsioone ja inimesi.

Seda, kui palju inimesi otseselt paraadist osa võtab, on Reinmaa sõnul päris täpselt raske öelda, aga kui arvestada kokku paraadüksused, liputoimkonnad ja orkestrid, siis jääb arv 800 ligi. Lisaks sellele on paraadil oma korraldav ja toetav koosseis, mis hõlmab paljusid ametkondi, asutusi ja organisatsioone. Nii et kokku tuleb osalejaid ilmselt tuhande ringis.

Esindatud on kõik Kaitseliidu ringkonnad ja malevad, sest Eesti presidendi jagatav võidutuli peab jõudma kõigisse viieteistkümnesse maakonda üle Eesti. Käesoleval aastal on see au tublide kodutütarde kanda.

Reinmaa palub võidupüha sündmustest osavõtjatel sel päeval kaasa võtta rõõmus meel ja sinimustvalge lipp, mis toob meile kõigile naeratuse näole ja tekitab suure ühtsustunde.

ELAV ORGANISATSIOON

Küsimusele, milline on aga Saaremaa malev oma igapäevastes tegemistes, 10

5/2022

vastab Arto Reinmaa, et Kaitseliidu Saaremaa malev on elav organisatsioon, mis areneb ajas koos oma liikmeskonnaga, nagu teisedki malevad. Ühiskonna tempokus ja sündmused meie ümber nõuavad pidevaid korrektuure, et olla jätkusuutlik. „Jätkusuutlikkus ja ühtsus ongi see, mis meid liidab ja teeb tugevaks,“ tähendab ta.

Reinmaa viitab, et kuna me elame ja asume saarel, siis teame, et nõrkus ei ole lahendus, vaid me peame valmis olema selleks, et olla veelgi nutikamad ja tugevamad ettetulevate olukordade lahendamisel.

Koostööd tehakse kõigi malevatega, aga kuna Saaremaa malev on osa Lääne maakaitseringkonnast, siis on tihedamad sidemed eeskätt Pärnu ja Lääne malevaga. Saaremaa maleval on väga hea läbisaamine Rootsi Gotlandi saarel paikneva kodukaitse ehk Hemvärnetiga ja siseriiklikult tehakse koostööd kaitseväe, liitlaste, erinevate ministeeriumite haldusalas olevate ametkondade ja loomulikult kohaliku omavalitsusega. Viimastel kuudel on maleva liikmeskond aktuaalsete sündmuste taustal ligi

saja liikme võrra kasvanud, mis näitab rahva suurt tahet vajadusel enda eest seista ja riigikaitsesse panustada.

Saaremaa maleva tänane liikmeskond kõigi kaitseliitlaste-naiskodukaitsjate ja noorteorganisatsioonidega ulatub üle 1600.

Reinmaa sõnul on maleva elus ja töös väga oluline pakkuda vabatahtlikele riigikaitseks vajalikku professionaalset väljaõpet ja selle läbiviimiseks vajalikku toetust koos sinna juurde kuuluvate võimalustega. Samas peab väljaõpe olema huvitav, kaasav ja ka ühtsustunnet tekitav. „Eks see ole valdkond, millega meie staap ja instruktorid koostöös vabatahtlikega igapäevaselt töötavad, et arendada ja leida tee iga liikmeni. Meeskonnas peitub jõud ja minu ülesanne on selle ehitamisele kaasa aidata.“

KAITSETAHE EI PEA ALATI VÄLJENDUMA RELVAS

Pärimisele, milline tähendus on vabadusel praegu, kui on käimas kuri Ve-

KADRI PAOMEES

iNimeNe

ne-Ukraina sõda, vastab Reinmaa, et vabadus ja selle tähendus on midagi sellist, mille kallal me peame iga päev töötama ja mille eest hoolt kandma, eriti kui meie kõrval on ebastabiilne naaber. „Vabaduse tähendust ja väärtust oleme me kogenud lähiajaloos, seda on õpetanud meile meie esiisad ja selle tähendust peame edasi andma järgmistele põlvedele mõistmaks, et miski ei püsi ega juhtu enesestmõistetavalt. Kui sa tahad olla peremees omal maal, siis pead seda väljendama oma kaitsetahtes. Kaitsetahe ei pea alati väljenduma relvas. Kaitsetahe

väljendub ühtsuses ja meeskonnatöös, mis loob ühiskonnale aluse toime tulla igasuguste raskustega.“ Reinmaa jätkab, et iga kodaniku kohus on panustada oma riigi arengusse vastavalt oma õpitud teadmistele, võimetele ja valdkonnale, sellega toetame oma riigi ja ühiskonna arengut.

Kui me suudame hoida endid, siis saame vajadusel ka teisi aidata. „Hoiame neid väärtusi, mis on raskelt kätte võideldud, ja hoiame ühtsust, mis seda saavutada aitas. Päike on

väljas, nii et selg sirgu ja rõõmsat meelt,“ soovib juba üle poole aasta Saaremaa kaitseliitlasi juhtinud kaptenleitnant Arto Reinmaa inimestele võidupüha eel. Tema sõnul on aeg see, millele kunagi järele ei jõua, ja töö see, mis kunagi ei lõpe. „Mul on hea meel ja ma tänan maleva personali, kaitseliitlasi, naiskodukaitsjaid, kodutütreid ja noorkotkaid, kes oma tegevustega panustavad maleva tulevikku.

Kui jätkame tööd ühtse meeskonnana, ühtsete eesmärkide nimel, siis on Saaremaa maleval väga hea tulevik.“ 5/2022

11

võidUpüHa

ALUTAGUSE RINGKOND LAINE TOPS on Kodutütarde Kiviõli rühma Päikesekiired rühmavanem ja Alutaguse ringkonna vanem. Teda võib näha peaaegu kõigil oma maleva ja ka üleriigilistel spordiüritustel, samuti on ta tegus naiskodukaitsja.

Laine teeb oma vabatahtliku tööd hingega.

täNavUSed

võidUtULe toojad

KERDA PARTS on tegus ja energiline kodutütar, kellel

silm aina särab. Ta lööb kodutütarde üritustel kaasa ja korraldab ka ise õppepäevi, laagreid ja matku. Kerda võtab huviga osa Kodutütarde üritustest, olgu need ringkonnas või malevas või üle-eestilised. Ta on olnud abiks ka mitme projekti kirjutamisel.

HARJU RINGKOND KRISTA ALLIK liitus Naiskodukaitsega

2009. aastal. Sealse tegevuse kõrvalt on ta aktiivne ka Kodutütarde Harju ringkonnas. Vabatahtliku noortejuhina alustanud Krista valiti 2016. aastal Kodutütarde Harju ringkonna vanemaks ja ta tegutses sellel kohal aastani 2021. Sellel ajal töötas Krista välja ka materjalid alustavale noortejuhile.

LIINA JAANUS on Saue rühma kodutütar,

kes paistab silma oma aktiivsuse ja eeskujulikkusega. Talle on omistatud Kodutütarde 3. järk ja ta on tegusalt osa võtnud ka Naiskodukaitse baasväljaõppest.

12

5/2022

INGELI LINK

MERILIN PÕLD

Kodutütarde organisatsioon tähistab tänavu oma 90. aastapäeva, mistõttu on selle liikmetel auväärne ülesanne viia võidupühal president Alar Karise Saaremaalt teele läkitatud võidutuli kodumaakondadesse.

VEIKO LEIT

võidUpüHa

JÄRVA RINGKOND EVE ORLOVSKI on Peetri kodutütarde rühma noor-

tejuht olnud kaheksa aastat. Ta alustas rühmavanema abi ametikohalt ja on tänaseks saanud rühmavanemaks. Tänu arusaajale ja sõbralikule loomusele on tal noortega suurepärane läbisaamine. Ta leiab nendega kergesti ühise keele ja paneb kogu rühma oma eeskuju najal tegutsema.

ARLI ORLOVSKI on kodutütar, keda tunneb nime- ja

nägupidi peaaegu iga Järva ringkonna noortejuht.

Ta on oma teotahtega teistele eeskujuks. Näiteks on ta mitu aastat järjest kogunud virtuaalmatkadel muljetavaldava hulga kilomeetreid. Arli on ka tubli laskesportlane ja esindab peaaegu igal laskevõistlusel nii Järva ringkonda kui ka Järva malevat.

JÕGEVA RINGKOND VAIKE NIKLUS on Kamari kodutütarde ja

noorkotkaste tegevusega seotud alates 2006. aastast. Ta on ühise eesmärgi nimel omavahel toimima ja koos töötama pannud nii piirkonna kui ringkonna erinevad valdkonnad, ametkonnad ja inimesed. Nii ongi Kamari rühmas tugevasti esindatud noorsootöö, sport ja kultuur.

KRISTI SEPRI

MARIBEL SOONSEIN on Jõgeva ringkonna kõige aktiivsem kodutütar. Tegutsemisrõõm viib teda nii metsamatkadele, õppepäevadele, võistlustele, orienteerumisradadele, laagritesse, tähtpäevapidustustele kui ka koos naiskodukaitsjatega tegutsema. Maribeli iseloomustabki kõige paremini kodutütarde juhtlause vastus: „Alati valmis!“.

5/2022

13

LÄÄNE RINGKOND EDA AAVIK on rõõmsameelne, aktiivne noortejuht, kes on noorte jaoks alati olemas. Tema panus organisatsiooni on mõõtmatu. Ta on alati abiks koondustel ja siis, kui on rännakutel vaja kontrollpunktides tegutseda, ta on laagrites noortele ema eest. Oma huumorimeelega paneb ta naerma kõik noored ja ka täiskasvanud.

MERJE REISMAA

MIA MAI MURU on väga tubli ja aktiivne kodutütar, kes osaleb ise paljudel üritustel ja aitab neid ka korraldada. Tal on edukalt läbitud 1. järk, teda on tunnustatud hoolsuspaela ja hoolsusmärgiga.

Ta on saavutanud oma meeskonnaga maakondlikel rännakutel mitmeid aastaid esikoha ning esindanud Läänemaad edukalt ka Ernakesel.

LÄÄNE RINGKOND HIIUMAA LARISSA BABÕNINA on alates

2014. aastast olnud abiks Lauka rühma tegevuste korraldamisel. Alates 2016. aastast võttis ta rühma vedamisel juhirolli ja osaleb maksimaalselt maakondlike sündmuste planeerimisel ja elluviimisel. Larissa räägib kindlalt kaasa Hiiumaa noorkotkaste ja kodutütarde arengus.

RIIN PADU on Kodutütarde organisatsioonis alates 2016. aastast. Ta on enesekindel, julge, vastutustundlik ja usaldusväärne noor, kelle peale saab alati loota. Ta esindab viisakalt Kodutütarde organisatsiooni nii väljaõppel, esindussündmustel kui ka igapäevaelus.

14

5/2022

MARKUS SEIN

võidUpüHa

võidUpüHa

PÄRNUMAA RINGKOND AINA TARVIS on kõige kauem ametis olnud ringkonnavanem Pärnumaal, enne seda oli ta ringkonnavanema abi. Rühmavanemana on ta üheksa aastat juhtinud Pärnus liitrühma, kuhu kuulub praegu viiskümmend noort. aastat kodutütar ning läbinud meediku, koka, matkaja ja tantsija erikatsed. Ta on osalenud võimlemispeol, matkamängudel ja võistlustel. Ta on oma rühmavanemale abiliseks ning noorematele kodutütardele suunajaks ja toetajaks. Ta panustab iga nädal rühma tegemistesse ja on olnud järgulaagrite korraldajate seas.

KÄDI PÕLLU

KETLIN HERMANN on olnud üheksa

PÕLVA RINGKOND PIRET VALDMA kuulus ise Kodutütar-

Kuigi KAROLIINA KETS liitus Kodutütarde organisatsiooniga alles 2020. aasta suvel, asus ta kohe aktiivselt tegutsema ning on suutnud lühikese ajaga väga palju korda saata.

Karoliina on jõudnud kahe aastaga sooritada juba 5 järgukatset ja omab praegu teist järku. 2021. aasta kevadel algatas Karoliina koos rühmakaaslasega üle-eestilise aktsiooni, noorte koristustalgud „Eestimaa puhtaks“.

AILE VALS

de ridadesse aastatel 1995–2002.

Sealt viis tee teda edasi Naiskodukaitsesse. Väikeste pausidega, pere kasvamise kõrvalt, on Piret Kodutütarde noortejuht olnud juba aastast 2004. Tema panus Kodutütarde Põlva ringkonna arengusse on märkimisväärne.

5/2022

15

võidUpüHa

SAAREMAA RINGKOND MERLE KIVI on Saaremaa kodutütarde üks kauaaegsemaid noortejuhte. Ta hindab kõrgelt koostööd nii Kaitseliidu organisatsiooni sees kui väljaspool seda. Ta kaasab kodutütarde tegemistesse sageli ka noorkotkaid ja noori väljastpoolt organisatsiooni. Merlet on märgatud ja tunnustatud nii organisatsioonisiseselt, koolis kui ka valla tasandil.

KRISTI TUULING on olnud Lümanda rühma kodutütar seitse

aastat. Ta on kohusetundlik, ettevõtlik ja sihikindel noor. Ta on olnud abiks ringkonna matkamängude kohtunikuna, laulnud Estonia laval kodutütarde ühendkooris ja kuulunud vabariikliku laagri läbiviijate meeskonda. Kristile on omistatud Kodutütarde 3. järk ja tal on 8 erialamärki.

ANNIKA JÜRVISTE

RAPLA RINGKOND VERONICA KOSENKRANIUS on 2018. aastal loodud Naiskodukaitse Kohila jaoskonna üks asutajaid. Ta on aktiivne osaleja NKK väljaõppeüritustel, võistlustel ja matkadel.

Alates 2019. aastast on Veronica Kohila kodutütarde rühmavanem ning 2022. aastast juhib ta ka Kohila noorkotkaste tegemisi. Kogu Veronica pere kuulub Kaitseliidu ridadesse. kodutütar juba 2016. aasta juunist. Kogu selle aja on ta olnud aktiivne, teotahteline ja asjalik. Ta panustab meelsasti rühma tegemistesse ja esindab oma ringkonda ka vabariiklikel üritustel. Talle on omistatud 3. järk ning teda on autasustatud mitmete tänukirjadega.

16

5/2022

LIIS JÕESAAR

ANGELIKA LÕKOV on Rapla ringkonna Märjamaa rühma

GUNNAR TEAS

võidUpüHa SAKALA RINGKOND ÜLLE TREIMANN kuulub Kaitseliidu ridadesse 2013. aastast. Ta on noortejuht, kes elab iga kodutütre käekäigule kogu hingest kaasa ning mäletab „enda noori“ aastaid hiljemgi.

Ta on loonud turvalise keskkonna, kus iga noor saab olla iseseisev ja julgelt tegutseda vastavalt oma huvidele.

GERLI TAFENAU kuulub Kodutütarde or-

MARKUS SEIN

ganisatsiooni ridadesse alates 2020. aastast. Talle on omistatud Kodutütarde 3. järk ning loomatarga ja perenaise erialamärgid. Gerli on mitmekülgne kodutütar, kes lööb kaasa nii pidulikel üritustel kui metsalaagrites. Rühma tegevustes juhendab ta endast nooremaid ja toetab rühmavanemat tema ülesannetes.

TALLINNA RINGKOND KRISTEL KLEINOT on olnud Tallinna ringkonnas juba nii kaua, et mõned noortejuhid enam ei mäletagi aega ilma Kristelita. Tema kindla käe all kasvavad Pelgulinna neiud on tublid, aktiivsed ja asjalikud. Kristeli loomulik entusiasm ning edasiviiv jõud nakatab ka tema kaaslasi ja teisi noortejuhte. Ta on tegus ning traditsioone hoidev ja loov.

ALEXANDRA OTSJÄRV on eelviimast

aastat kodutütar. Ta on olnud tubli laagrite korraldaja ja on esindanud Tallinna ringkonda mitmetel üritustel. Alexandra on alati valmis ka viimasel hetkel täitma kellegi kohta ning võtma enda kanda korraga mitmeid kohustusi, tulles nendega alati suurepäraselt toime.

5/2022

17

MIKK OTSAR

võidUpüHa

TARTU RINGKOND JULIA SIIMBERG on aastate jooksul pa-

nustanud mõõtmatul määral nii kodutütarde kui ka noorte kotkaste tegevusse.

Teda kohtab praktiliselt kõikidel maleva väljaõppeüritustel, tema panus ürituste organiseerimisse ja läbiviimisse on Tartu noorteorganisatsioonide arengule suure väärtusega.

KAISA KREELA on olnud alates noorliikmeks saamisest alati südamega asja juures. Ta annab alati oma panuse rühmas nooremate õpetamisse ja aitab, kuidas saab, nii laagrite kui ka muude ürituste juures. Kaisa on erialarühma aktiivne liige ja teda kohtab igal ringkondlikul üritusel.

VALGAMAA RINGKOND Kaitseliidu Valgamaa maleva tegevliige MARGIT KOLJU on kodukandi Kodutütarde rühma vedanud alates 2019. aastast. Ta on pälvinud Kaitseliidu ülema tänukirja ning Noorte Kotkaste teenetemärgi. 2018. aastal valiti Margit ka Kodutütarde Valgamaa ringkonna aasta noortejuhiks.

TAAVI KART

ANNELA REINHOLD on sedasorti tütarlaps, kes ei oota, kuni tegevused ja sündmused sülle potsatavad, vaid korraldab neid ka ise suure huviga.

Ta on esindanud nii Kodutütarde Valga ringkonda vabariiklikel üritustel kui ka Kodutütarde organisatsiooni väljaspool Eestit.

18

5/2022

MAARIT PUUSIK

võidUpüHa

VIRU RINGKOND ANNELI LEHT on üks pikemaaegseid Kodutütarde organisatsiooni liikmeid Viru ringkonnas. Ta alustas tegevust kodutütrena 2004. aastal, vanuse täitudes ei jäänud aga kõrvaltvaatajaks, vaid lõi oma kodukohas Kadrinas rühma, mis tegutseb siiani.

Ta on aktiivne noortejuht, on läbinud vabatahtliku noortejuhi kursused, osaleb erinevatel üritustel ja nende ettevalmistamisel, annab nõu, kus vaja, ega ütle ära abistamast.

TEELE PIIRIMÄE lööb huviga kaasa nii rühma- kui

ringkonnalaagrites ja teisteski tegevustes. Ta on kohusetundlik, täpne, usaldusväärne ja alati valmis oma teadmisi noorematele edasi andma.

Teelet ei hirmuta ka raskemad proovikivid, ta annab endast alati parima.

VÕRUMAA RINGKOND JANA KÄHR oli ligi veerandsada aas-

LISETTE MUST kuulub Kodutütarde ridadesse alates 2016. aastast. Ta on noor, kes on alati ja igal pool kohal. Ta on sõnapidaja, meeskonnamängija, teistega koos tegutseja ning alati abiks ja toeks oma rühma laagrite korraldamisel ja läbiviimisel.

EVE TÄHT

tat tagasi kodutütarde Kääpa rühma loomise juures ja on sellest ajast juhendanud sealseid kodutütreid.

Jana on noori kasvatanud isamaalises vaimus ning motiveerinud neid hoidma eesti keelt ja meelt. Ta oskab väärtustada rühma iga liiget, nii et kõik saavad positiivseid elamusi ja tunnevad end vajalikuna.

võidUpüHa

KaitSeLiidU Kõige UUem aUmärK –

KaitSeLiidU eriKLaSSi teeNeteriSt KRISTJAN PRII

Kaitseliidu eriklassi teeneteristi loomise peamiseks eesmärgiks on tunnustada neid praegusi ja endisi kaitseliitlasi, kes tegutsesid aktiivselt Kaitseliidu uusaegse ajalooperioodi kõige keerulisematel ja ohtlikumatel aastatel, 1990–1992.

Tekst: kaptenmajor reservis KALEV KONSO, Kaitseliidu keskjuhatus

K

aitseliidu eriklassi teeneterist asutati 13. novembril 2021, kui Kaitseliidu keskkogu koosolekul Paides otsustati parandusteta heaks kiita teeneteristi statuut. Sellele eelnes aumärgi olemuse ja statuudi väljatöötamise periood, mis sai alguse mõnede staažikate kaitseliitlaste kui idee algatajate pöördumisest ning millega kaasnes vabatahtlikest ajutise töörühma moodustamine 2021. aasta kevadel.

Kaitseliidu eriklassi teeneterist

20

5/2022

Kaitseliidu eriklassi teeneteristi loomise peamiseks eesmärgiks on tunnustada neid praegusi ja endisi kaitseliitlasi, kes tegutsesid aktiivselt Kaitseliidu uusaegse ajalooperioodi kõige keerulisematel ja ohtlikumatel aastatel 1990–1992: ajal, kui kehtis võõrvõimu okupatsioon (kuni 20. augustini 1991) ning omariiklus alles taassündis. Vastse aumärgi annetamisega tasutakse eelkõige auvõlg nende kaitseliitlaste ees, kes teeneteristi statuudis kirjeldatud tegevuste eest jäid omal ajal tunnustamata. Ühtlasi on see hinnanguks tegudele, millest kujunesid teened nii Kaitseliidu kui ka riigi taasloomisel.

2021. aasta sügiskuudel olid nii töörühmas kui ka keskjuhatuses arutlusel teeneteristi võimalikud klassid ja nende täpsemad nimetused. Keskjuhatus leidis konsensuslikult, et kõige sobilikum on liigitada ja nimetada teeneterist eriklassi teeneteristiks kahes visuaalses lahenduses – üks mõõkadega ja teine ilma. Teeneteristi kaheks jaotumise põhjuseks said kaitseliitlaste omaaegsete ettevõtmiste eriilmelisus, ulatus ja tulemuste mõju, samuti aktsioonide ohtlikkuse aste ja läbiviija juriidiline seisund.

Kaitseliidu eriklassi teeneteristi annetatakse Kaitseliidu üksuste taastamise ning Kaitseliidu riigikaitselistes tegevustes osalemiste eest. Kaitseliitlane tegutses seal tsiviilisikuna ehk mittekombatandina ning ettevõtmistes ja sündmustes puudusid sõjalised vastasjõud.

Kaitseliidu eriklassi teeneteristi mõõkadega annetatakse sõjalise iseloomuga tegevustes osalemiste eest. See tähendab, et läbiviidud aktsioonide või operatsioonide ajal eksisteerisid Eesti riigi ja Kaitseliidu suhtes vaenulikud relvastatud üksused ja kaitseliitlas-

KRISTJAN PRII

võidUpüHa

te teenistusülesannete täitmine oli vastasega otseselt kontaktne (füüsiline või visuaalne) või eeldas ilmselget võimalust sattuda vastasega kontakti.

Mainitud ohtlikes tegevustes osales kaitseliitlane selgelt kombatandina.

Seega on praegusele või endisele kaitseliitlasele teeneteristi annetamise peamiseks tingimuseks tema reaalne osavõtt tegevustest ja sündmustest, mis on loetletud eriklassi teeneteristi statuudis ning leidsid aset perioodil 17. veebruarist 1990 kuni 3. oktoobrini 1992.

Eriklassi teeneteristi kandidaate selgitavad välja malevates moodustatud töörühmad, kes koguvad kokku ja hindavad faktilist materjali. Adekvaatsete dokumentide vähesuse või puudumise korral edastavad maleva töörühmale kirjalikus või muus taasesitatavas vormis selgeid tunnistusi või teabekandjaid kandidaadi omaaegsed kaasvõitlejad (sh pealikud). Dokumente võivad koostada ka töörühma liikmed, kui nad kvalifitseeruvad tõestajateks. Kui kandidaat vastab statuudis esitatud nõuetele, vormistavad töörühma liikmed statuudiga ettenähtud ankeedi. Tõendite märkimisel ankeeti mainitakse ära sündmuse aeg ja koht, lühidalt kandidaadi või tema üksuse tegevus või kohustus(ed) ning tõendava teabekandja nimetus koos kuupäeva

ja väljaandja või kinnitaja/tunnistaja nimega. Kõik materjalid kogutakse maleva staapi, seejärel edastatakse Kaitseliidu peastaapi ainult täidetud ankeedi koopia. Töögrupi töö ja muude kaasnevate tegevuste kohta leiab statuudi seletuskirjast piisavalt täpsustavaid ja selgitavaid juhiseid, et teha otsuseid kogu Kaitseliidus samadel alustel.

Teeneteristi antakse välja ühekordse tunnustusena. Seda tehakse piiritletud ajavahemikul (17. veebruarist 2022 kuni 17. veebruarini 2023), sest sündmustes osalenud kaitseliitlaste tuvastamine on ajamahukas. Teeneteristi võib annetada ka Kaitseliidust lahkunud isikutele, kui nad vastavad kirjeldatud tingimustele ning kui malevates jõutakse neid õigeaegselt menetleda.

Kaitseliidu eriklassi teeneteristi loomine on ainult üks osa kogu protsessist. Ergutuste osas on Valgeristi ja Kaitseliidu teenistusmedalite vahele kujunenud teatud lünk, mida soovime täita käimasoleva teema vaimus, kuid tänapäevastel alustel. Kaitseliidu juhtkonnalt on olemas põhimõtteline heakskiit, et luua teeneteristile tulevikus ka eraldi statuudiga põhiklassid. See vajab veel nõuete täpsemat määratlemist ning tegevuste ja saavutuste selgemat liigitamist ja väärtustamist.

Kaitseliidu eriklassi teeneterist mõõkadega

KaitSeLiidU eriKLaSSi teeNeteriSti KirjeLdUS Tombakust valmistatud ja kullatud tugirist, mille harud on kaetud läbipaistva Kaitseliidu kollase kuumemailiga (PMS 137; emaili värvikaardil nr 6377); emailialune pind on rihveldatud; risti esikülje keskel on reljeefne hõbedane Kaitseliidu kotkas.

Risti kõrgus ja laius on 40 mm. Kotka kõrgus on 22 mm ja laius 23 mm. Teeneteristi tagakülg on sile ning sellesse on pressitud aastaarvud 1990–1992 ja teeneteristi number.

Teeneteristi kantakse 35 mm laiuse muareesiidist lindi küljes, mille värvid ja laiused on järgmised: kollane 2 mm, sinine 11 mm, must 2 mm, valge 5 mm, must 2 mm, sinine 11 mm ja kollane 2 mm. Sinise värvitoon on PMS 285; kollase toon on PMS 137.

Kaitseliidu mõõkadega teeneteristi lindil on eraldi kinnitatav sõlg – kaks hõbedast ristatud mõõka; sõle kõrgus on 8 mm ja laius 30 mm.

Kaitseliidu eriklassi teeneteristi kujunduse autor on heraldik Priit Herodes.

Teeneteristi kantakse rinnas Valgeristi järel ning kõigist teistest Kaitseliidu ja Kaitseväe aumärkidest eespool. Tegevväelane, kes ei teeni Kaitseliidus, kannab eriklassi teeneteristi Kaitseväe teenetemärgi ja väeliigi teenetemärgi järel.

5/2022

21

võidUpüHa

22

5/2022

võidUpüHa

LääNe maaKaitSeriNgKoNd SaaB LipU Võidupüha paraadil Kuressaares saab esmakordselt näha Kaitseliidu Lääne maakaitseringkonna lippu.

Tekst: MEELIS KALME, Lääne maakaitseringkonna tsiviil-militaarkoostöö ja teavituse spetsialist

K

aitseliidu Lääne maakaitseringkond loodi koos Kirde, Lõuna ja Põhja maakaitseringkonnaga 2019. aastal.

Tegu on Kaitseliidu kindlaksmääratud vastutusalaga struktuuriüksusega, mis valmistab ette riigi sõjalise kaitse võimet ning osaleb Eesti elanike turvalisuse suurendamises ja tagamises, samuti planeerib ja korraldab tegevliikmetele sõjaväelist väljaõpet. Lääne maakaitseringkonna allüksused on Pärnu, Lääne ja Saaremaa malev ning selle vastutusalas on Pärnu-, Lääne-, Saare- ja Hiiumaa maakonnad.

kiri „Lääne“ ja all „maakaitseringkond“. Lipu vardapoolses ülanurgas on Kaitseliidu kotkas.

Lippu ehivad kuldkollased äärenarmad ja ehisnöörid, lipuvarda kaunistuseks on aga kuldne odaots, millesse on lõigatud riigivapi lõvide kujutised.

Kui seni on kolm aastat tagasi loodud Lääne maakaitseringkond läbi ajanud liputa – või õigemini on rivistustel olnud esindatud allüksuste ehk malevate lipud – siis peatselt see muutub. Nimelt on neli omavalitsust annetanud ringkonnale päris oma lipu, mida lippurid rivistustel maakaitseringkonda esindades võivad edaspidi uhkusega kanda. Lipu annetasid maakaitseringkonnale sümboolselt neli omavalitsust neljast ringkonna vastutusalas olevast maakonnast: Saaremaa ja Hiiumaa vald ning Pärnu ja Haapsalu linn.

Maakaitseringkonna lipu kujundajateks on Kaitseliidu Pärnumaa vabatahtlik ajaloopealik, noorkotkaste instruktor ja reservmajor Mehis Born ning heraldik Priit Herodes.

Maakaitseringkonna peatselt avalikkuse ette jõudva lipu põhivärv on must. Musta välja keskel on Kaitseliidu Lääne maakaitseringkonna embleemi kujundid: kuldne sarikas, mida kummaltki poolt ääristavad hõbehallid põimunud odad. Embleemi kujundite kohal on hõbehall

Must värv lipul sümboliseerib tarkust ja valmisolekut katsumusteks. Kuldne on Eesti ja Kaitseliidu vapivärv ning sümboliseerib valgust, tõde, õnne ja heaolu. Lääne maakaitseringkonda kuuluvaid nelja maakonda tähistavad odad moodustavad kaitse Eesti koja kohal.

Lipp õnnistatakse ja antakse üksusele üle 23. juunil võidupüha sündmuste raames Kuressaare piiskopilinnuses. Varahommikul toimuval tseremoonial annab lipu Lääne maakaitseringkonna ja Pärnumaa maleva pealikule kolonelleitnant Tõnu Miilile üle Pärnu linnapea ning kaitseliitlasest reservkapten Romek Kosenkranius. Veel enne üleandmist kinnitatakse lipuvardale lipunaelad. Esimese neist lööb sisse Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem ning teise Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi. Lipu sümboolselt annetanud neli omavalitsust märgitakse samuti ära kirjega lipunaelaga.

5/2022

23

väljaõpe

ISESEISEV LASKETREENING – HEA VÕIMALUS OMA OSKUSI LIHVIDA Lahinguväljal on relvast üksi vähe, kui laskeoskus on nadi. Selleks, et relvast lahinguväljal kasu oleks, tuleb osata relvast sihtmärki tabada.

GUNNAR TEAS

Tekst: MAREK RANNE, Kaitseliidu ülema õigusnõunik

24

5/2022

väljaõpe

B

rigaadikindral Riho Ühtegi tulekuga Kaitseliidu ülemaks taaselustus Kaitseliidu liikme isiklike laskeoskuste tähtsus.

Kaitseliidu ülem on tänaseks loonud kõik võimalused selleks, et Kaitseliidu liikmel oleks võimalik enda isiklikke laskeoskusi arendada parimal võimalikul moel. Alates 2021. aastast on Kaitseliit selleks soovi avaldanud Kaitseliidu tegevliikmetele ja tegevliikmest auliikmetele, kelle relvahoiutingimused ja muud nõuded on täidetud, jaganud M-14 poolautomaatse vintrelva kodusele hoiule ja iseseisvaks lasketreeningu läbiviimiseks.

2021. aastal ilmunud ajakirja Kaitse Kodu! erinumbris Kaitseliidu Laskur on muu huvitava hulgas avaldatud Kaitseliidu laskevõistluste üldjuhendi projekt ning Kaitseliidu laskur- ja kütiklassi normide täitmise juhend. Nendest kahest dokumendist on võimalik saada teoreetilisi teadmisi, et lihvida oma laskeoskused reeglitekohaseks, jõuda tulemuslikumalt sihile ja olla edukas nii laskevõistlustel kui ka lahinguväljal.

Kaitseliidu liikmele, kes isiklike laskeoskuste arendamisel on saavutanud uusi sihte ja tulemusi, väljastatakse Kaitseliidu laskurimärk, mis näitab, millisele tasemele on Kaitseliidu liige laskmises jõudnud.

Lasketasemetest ja -märkidest saab lähemalt lugeda eelmainitud laskur- ja kütiklassi normide täitmise juhendist.

6. mail 2022 kinnitas Kaitseliidu ülem perioodiks 2. maist 2022 kuni 25. märtsini 2023 (kaasa arvatud) ülekaitseliidulise laskekäsu iseseisva lasketreeningu läbiviimiseks tegevliikmetele ja tegevliikmest valitud auliikmetele. See laskekäsk lõi eelnimetatud staatusega liikmetele võimaluse käia mainitud perioodil iseseisvalt isiklikku laskeoskust arendamas. Teistel liikmetel on laskeoskuste omandamiseks võimalik osaleda maleva läbiviidavatel laskepäevadel.

Kinnitatud laskekäsk liikme iseseisva lasketreeningu läbiviimiseks on käsitletav teenistuskohustusena, Kaitseliidu seaduse § 4 lõike 1 punktis 6 märgitud ülesande täitmisena (kehakultuuri ja spordi arendamine ja väärtustamine elanikkonna hulgas). Mida see siis tähendab?

Laskekäsu alusel on Kaitseliidu tegevliikmel ja tegevliikmest valitud auliikmel võimalik käia iseseisvalt arendamas isiklikku laskeoskust temale väljastatud Kaitseliidu relvaloale märgitud relvaga. Isiklikku laskeoskust on võimalik käia harjutamas „kroonu“ laskemoonaga – selle olemasolul – või enda soetatud laskemoonaga. Lasketreeningut saab läbi viia Kaitseliidule kuuluvas lasketiirus ja laskepaigas nende lahtiolekuajal või kui seda pole määratud, siis ajavahemikus kella 8–22, või teisele isikule kuuluvas lasketiirus ja laskepaigas selle omaniku kehtestatud tingimustel ja aegadel. Olenemata sellest, kellele kuuluvas lasketiirus või laskepaigas lasketreeningut läbi viiakse, tuleb eelnevalt leppida kokku sobiv aeg koha eest vastutaja või omanikuga.

Lasketreeningut plaanides tuleb arvestada ka selles asukohas relvale ettenähtud kaliibripiiranguga. Mitte igal pool ei ole lubatud kasutada kõiki tüüpi relvi.

Laskmisega seotud eeskirjade ja ohutustehnika eest vastutab iseseisvat lasketreeningut läbi viiv liige. Iseseisva lasketreeninguga seotud kulu (nt transport, side jmt), sh teisele isikule kuuluva lasketiiru ja laskepaiga kasutamisega seotud kulu kannab selle tekkimisel liige ise.

Sihtmärk on tabamiseks valitud objekt. Soovin teile kõigile häid tabamusi!

Lasketreeningul ja sellega kaasnevates tegevustes tuleb juhinduda: 1) Kaitseliidu seadusest; 2) Kaitseliidu kodukorrast; 3) kaitseministri 13.02.2017 määrusest nr 2 „Kaitseliidu relva, mida ei loeta sõjarelvaks relvaseaduse tähenduses, käitlemise ja kasutamise nõuded“; 4) kaitseministri 09.07.2018 määrusest nr 9 „Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise kord“; 5) Kaitseliidu ülema 12.03.2021 käskkirjast nr K-0-13/21/5671U „Kaitseliidu relvastuse käitlemise kord“; 6) Kaitseliidu ülema 04.01.2021 käskkirjast nr K-0-13/21/68U „Kaitseliidu laskur- ja kütiklassinormide täitmise juhend“.

Iseseisvalt laskeoskuse arendamise eelduseks on: 1) kehtiv Kaitseliidu relvaluba koos relva elukohas hoiustamise õigusega; 2) elukohas täidetud hoiutingimused väljastatava laskemoona koguse hoidmiseks; 3) „kroonu“ laskemoona olemasolu; 4) osalus Kaitseliidu tegevuses vähemalt 48 tundi aastas; 5) liikmemaksuvõlgnevuse puudumine; 6) liikme tutvumine lasketreeningut ja sellega seotud tegevust reguleerivate õigusnormide ja reeglitega; 7) esmaabi osutamise oskus.

Piirangud iseseisva lasketreeningu läbiviimisel: 1) lasketreeningut ei tohi läbi viia väljaspool määratud aega; 2) lasketreeningule minnes ja sealt tulles tuleb relva ja laskemoona kanda varjatult ning viisil, mis välistab nende kadumise või sattumise teise isiku valdusesse, samuti juhusliku kahju tekitamise; 3) kantava relva padrunipesas ei tohi olla padrunit; 4) lasketreeningul võib kasutada ainult enda nimele väljastatud Kaitseliidu relvaloale märgitud Kaitseliidu relva; 5) lasketreeningul on keelatud teostada Kaitseliidu sõjalises väljaõppes ettenähtud laskeharjutusi (nt test 1, test 2 jne); 6) väljaspool Kaitseliitu lasketiirude ja laskepaikade kasutamisega seotud kulu kannab selle tekkimisel liige ise.

5/2022

25

väLjaõpe

mäNgULiNe võitLUS USa merejaLaväe eKSpeditSiooNivägedega –

MEELIS KALME

KaitSeLiitLaSed Said SaaremaaLt vägeva KogemUSe

26

5/2022

väljaõpe

Koos USA merejalaväe ekspeditsiooniüksustega õppusel Lääne Värav osalenud Lääne, Pärnu ja Saaremaa malevate kaitseliitlased said väärtusliku kogemuse, harjutades hajutatud lahingutegevust pealetungiva soomustatud üksuse vastu võideldes.

Tekst: MEELIS KALME, Lääne maakaitseringkonna tsiviil-militaarkoostöö ja teavituse spetsialist

M

ai keskpaigast juuni alguseni oli suur osa Eestist pöördunud riigikaitselainele, sest suurõppus Siil ajas taas okkad turri.

Samal ajal õppusega Siil 2022 toimus aga veel mitu sellega seotud õppust.

Nõnda võib öelda, et Saaremaal käis neid korraga kolm: Siil, Siili raamistikus toimunud Kaitseliidu Lääne maakaitseringkonna õppus Lääne Värav ning Ühendriikide juhitud rahvusvaheline suurõppus Defender Europe 22. Kuigi kogu Siiliga võrreldes jäid tegevused Saaremaal tagasihoidlikuks, oli tegu siiski mitmes mõttes enneolematu sündmusega.

Nimelt sooritati saarel nädala jooksul koostööharjutus, milletaolist pole sealkandis varem nähtud.

USA MEREVÄEALUSTE SILUETID SILMAPIIRIL

Mõnedki saarlased võisid 19. mai varahommikusel merel silmapiiril näha kahe USA mereväealuse siluetti.

Tegu oli kopterikandja ja dessantlaevaga USS Kearsarge ning seda toetava dessantlaevaga USS Gunston Hall. Neist esimene on ligemale 250 meetri pikkune alus, mis võib muuhulgas kanda kopterlennukeid Osprey MV-22B ja ründelennukeid Harrier AV-88, erinevaid transpordi- ja ründekoptereid, aga ka üksuste kaldale transportimiseks mõeldud hõljukeid LCAC. Saatelaev USS Gunston Hall on mõnevõrra väiksem, ligemale 200 meetri pikkune, kuid võimeline siiski vastu võtma erinevaid helikoptereid ja saatma üksusi rannikule kahe transpordipraamiga LCU. Mõlemad alused on tõeliselt muljetavaldavad masinad, mille varustuses on suur hulk tänapäevaseid sensoreid ja süsteeme. Samuti on mõlemad laevad märkimisväärselt relvastatud.

Näiteks USS Kearsarge’i relvastuses on õhu- ja laevatõrjeraketid, kiirlaskekahurid ja raskekuulipildujad. Nendelt

laevadelt sooritasid Ameeerika Ühendriikide merejalaväe ekspeditsiooniväelased saarele dessandi, millist pole iseseisva Eesti ajal Saaremaal veel ette tulnud.

Juba 18. maist alustasid USA üksused väiksemate kopteritega transporti just nendelt laevadelt Saaremaa lääneossa. 19. mai varahommikul randusid aga Tagalahes, Kallaste rannaliival võimsa veepilve saatel esimesed dessanthõljukid LCAC, mis tõid rannikule esimesed soomustatud jalaväeüksused. Samal ajal tulid üksused dessantpraamidega LCU maale ka lahe läänekaldal asuva Veere sadama kõrval.

Randunud võitlejad liikusid rannaaladelt juba varem kindlaks määratud kogunemispaikadesse. Kahe järgmise päeva jooksul transporditi maale veel üksusi, kes jäid esiti kaitsepositsioonidele.

Saarel „tervitasid“ neid aga vastutegevuse ülesannet täitnud kaitseliitlased Saaremaa, Lääne ja Pärnu malevatest, keda toetasid võitlusgrupid. Kui esiti panid Kaitseliidu üksused vastasele

5/2022

27

väLjaõpe

HAJUTATUD LAHINGUTEGEVUS JA VÄIKEÜKSUSTE TAKTIKA

21. mai hommikuks olid merejalaväelased rünnakuks vajaliku soomusüksuse koos toetavate elementidega Saaremaa loodeosas maale toonud.

Lahti läks pealetung. Lahinguplaan nägi ette, et merejalaväelased liiguvad lõunasse ja hõivavad järjest kindlaksmääratud punkte. Kaitseliitlased aga aeglustasid nende tegevust vastavalt hajutatud lahingutegevuse põhimõtetele. Nagu liitlased juba õppuse jooksul väljendasid, olid Kaitseliidu väikeüksused innukad ja otsisid agaralt kontakti. Kahes koridoris edenenud merejalaväelaste üksused ei saanud end seetõttu liikudes liialt kindlalt tunda. Eri paigus ootasid neid ees miiniväljad ja varitsused. Lisaks kimbutasid USA sõdureid Kaitseliidu võitlusgrupid ja väiksemad eriüksused. Üllatusena oli Kaitseliit ka kohalike kogukondade baasil käima pannud varjatud vaatlusvõrgustiku.

See tähendas, et õppuse lõppedes said liitlased näha, kui hea ülevaade Kaitseliidu üksustel nende tegevustest kogu aeg olemas oli – see oli märkimisväärne.

Teisalt oli liitlasüksustegi olukorrateadlikkus oodatult hea, sest tehniliselt võimekuselt andsid nemad Kaitseliidule silmad ette. Muuhulgas

toetasid merejalaväelasi õhust termokaameratega kopterid ja lennukid, liikvel olid nende luureüksused ning palju rakendati mehitamata õhusõidukeid. Maakaitseringkonna plaan lahingufaasis oli saarele dessandi teinud vastast sedavõrd aeglustada, et Kaitsevägi ja liitlasüksused saaksid valmistuda vasturünnakuteks. Kahepäevaste lahingute vältel jõudsid merejalaväelased peaaegu Sõrve poolsaare keskpaigani, mis tähendas, et sagedaste tulekontaktide ja mõlemal poolel tekkinud kaotuste kiuste sai stsenaariumis ettenähtu peaaegu täielikult täidetud mõlemalt poolt – kaitseliitlased aeglustasid vastase ning USA sõdurid jõudsid planeeritud objektidele küllalt lähedale.

22. mai pärastlõunal kuulsidki harjutustel osalenud üksused õppuse lõpusignaali. Et nii vägevalt õppuselt aga mitte päris otseteed koju või laevale minna, kogunesid osalejad veel Tehumardil, kus kohalik külaelanik, kuuldes saarel toimetanud tsiviil-sõjalise koostöö meeskonnalt võimalikust lõpurivistusest, kohe lahkelt selle korraldamiseks oma põldu pakkus.

Nõnda said põlluserval toimuvat jälginud kohalike elanike valvsa pilgu all üles rivistatud peaaegu kõik nädala jooksul saarel tegutsenud üksused, nii kaitseliitlased kui liitlasväed.

VÄÄRTUSLIK KOGEMUS

Merejalaväe ekspeditsioonivägede saarel võidelnud üksust juhtinud kolonelleitnant Ryan Benjamin Cohen

ütles rivistusel, et õppus oli väärtuslik kogemus nii tema üksusele kui Eesti kaitseliitlastele: mõlemal poolel avanes võimalus võidelda uues olukorras ja tugeva vastasega. Ta rõhutas, et sellised koostööharjutused võimaldavad tugevdada sidet liitlaste vahel, ning kinnitas, et vajadusel seisavad merejalaväelased Eesti sõduritega külg külje kõrval ka tulevikus.

Lääne maakaitseringkonna ja Pärnumaa maleva pealik kolonelleitnant Tõnu Miil märkis, et koostööharjutuse üks eesmärk oli koostöövõime suurendamine liitlastega ning see eesmärk täideti täielikult. Nii vabatahtlikud kui ka tegevväelased said väärtusliku õppetunni, mis andis parema ülevaate liitlaste taktikast ja võimetest. „Nii staapide kui allüksuste liikmed said merejalaväelastega koos tegutsemisest märkimisväärse kogemuse. Selliseid võimalusi näha nende juhtimisprotsesse ja taktikalisi võimeid, osaleda koos nii tegevuste planeerimises kui näha üksuse tegutsemist otse õhus, merel, rannikul ja „põllu peal“, meil väga tihti ette ei tule,“ avaldas Miil.

Maakaitseringkonna pealik lisas, et maakaitseringkonna üksused olid merejalaväelastele väärilised vastased ega lasknud neil objekte sugugi rahulikult hõivata. „Kokkuvõtvalt võib välja tuua, et koduväljaku eelis on meil igal juhul olemas ning koos tugeva tahtega on kodumaa kaitsmine täidetav ülesanne.“ Kolonelleitnant Miili sõnul oli suur osa õppuse õnnestumises Saaremaa maleval ning ka saare kogukonnal. „Saaremaa ei ole varem sellise mastaabiga õppust võõrustanud, kuid kohalikud kaitseliitlased ja kogu saare kogukond võtsid meid hästi vastu.

Lääne maakaitseringkonna pealikuna olen õppuse õnnestumise eest tänulik kogu ringkonna kaitseliitlastele ning Saaremaa, aga ka Pärnu-, Lääne- ja Hiiumaa elanikele, kelle igapäevaelu me võisime natuke segada, aga kes olid sellest hoolimata väga mõistvad.“ Suurõppusest Siil 2022 ning selle raamistikus toimunud väiksematest Eesti õppustest võtsid osa ligikaudu 15 000 kaitseväelast ja kaitseliitlast, reservisti, liitlasvägede võitlejat ja erinevate ametkondade esindajat.

MEELIS KALME

lihtsalt n-ö silma peale, siis juba peatselt tekkisid ka esimesed tulekontaktid. Vastavalt stsenaariumile ei lastud neid aga kohe liialt suureks paisuda.

väljaõpe

MAAKAITSEVÄGI

SUURÕPPUSEL SIIL 2022 Kaitseväe suurõppus Siil sai tänavu alguse 16. mail ning tõi kokku 15 000 osalejat, kellest ligi 1000 olid Lõuna maakaitseringkonna kaitseliitlased koos liitlastega Poolast ja Taanist.

Tekst: JULIA SIIMBERG, Lõuna MKR teavituse ja tsiviil-sõjalise koostöö spetsialist

M

aakaitsele oli õppusel Siil kõrgemalt tasandilt määratud kaks olulist ülesannet: kontrollida meie lahinguvalmiduse saavutamist ning harjutada lahingutegevuse läbiviimist koostöös liitlas- ja partnerüksustega ja NATO struktuuridega. Lisaks oli Lõuna maakaitseringkond seadnud endale ka ise portsu võtmeülesandeid, millest olulisemad olid: hinnata senise väljaõppe efektiivsust tegutsemisel hajutatud lahingutegevuses, testida eksperimentaalse meditsiiniüksuse abiandmisvõimet ning harjutada evakueerimisrühmade tegevusi.

Suurõppuse I etapis toetas Lõuna maakaitseringkonna formeerimiskeskus 2. jalaväebrigaadi formeerimist, kus nelja päeva jooksul formeeriti ligikaudu 2500 reservväelast 11–12 allüksusest. Kõigile reservistidele anti kätte riide- ja lahinguvarustus ning algas koostegevusõpe. Maakaitse lahinguüksuste jaoks algas Siil nädala lõpul, 21. mail, kus pärast iseformeerumist ja lahingualadele liikumist lagundati vastase pealetungivaid üksusi määratud vastutusaladel. Samal ajal toimus Naiskodukaitse eestvedamisel Rannus, Holstres, Kanepis ja Valgas evakuatsiooniõppus Sipelgas 2022, mille raames harjutasid evakueeri-

misrühmad tegevusi evakuatsiooni käigus ja mängisid läbi võimalikke situatsioone.

KOOSTÖÖ LIITLASTEGA AINA TIHENEB

Lõuna maakaitseringkonnal avanes õppuse käigus võimalus teha laiapindset koostööd Läti maakaitse Zemessardze 2. brigaadiga, Poola 3. territoriaalkaitse brigaadi jalaväerühmaga ja Taani Kodukaitse luurekompaniiga.

Lõunanaabrite toetuseks pidasid kaitseliitlased koostöös Poola rühmaga väikesed lahingud Eesti-Läti piiril, kus stsenaariumi kohaselt olid Zemessardze üksused sunnitud lahingutest taanduma läbi Eesti territooriumi.

Valgamaa malev võttis naabritelt üle lahinguvastutuse, juhatas nad läbi oma positsioonide ning ohutut teed pidi tagasi Läti üksuste juurde.

MINIEX (mini-exercise) läks edukalt ja mõlemad osapooled said tegevusi paaril korral läbi harjutada. Pärast harjutust suunduti Valka, kus toimus pidulik rivistus ning Läti suurõppuse Namejs 2022 lõpetamine.

Kogu Siili ajaks oli LõMKR-i tankitõrje sihtüksusele (tankitõrjerühm, luurerühm) liidetud Poola vabatahtlike jalaväerühm, kelle väljaõppetase on

võrreldav kaitseliitlaste omaga. Poola üksusele meeldis väga meie tegevuste kontseptuaalne ülesehitus: võidelda vaenlase tagalas teda seestpoolt lagundades. Poola rühma ülemat pani imestama eelkõige Tartu maleva vabatahtlike sõjamehelikkus ja see, et keegi ei võtnud tegevusi mänguna.

Kõik pingutasid lõpuni ja nurki kuskilt ei lõigatud, nagu märkis sihtüksuse ülem leitnant Alar Hutrov.

Liitlasüksuste ja partnerriikide staabi(all)ohvitseride liitumine õppusega lõi olukorra, kus kogu maakaitseringkonna staap pidi suutma suhelda liitlastega inglise keeles, mida sellises mastaabis tehti esimest korda. Juurde antud Taani kompanii ülesanded olid analoogsed Kaitseliidu lahingukompaniide omadega: lagundada vastast hajutatud lahingutegevuse formaadis mittelineaarses ja mittepidevas lahinguruumis. Hinnaalandust taanlased ei teinud ja maakaitseringkonna koosseisus võideldi teiste kompaniidega võrdsetena. Märkimisväärne on taanlaste oskus lahinguoludele vastavalt kiiresti ümber kohaneda: esimesel lahingupäeval drillides tehtud vead olid järgmiseks päevaks juba analüüsitud, ümber kästud ja drillidesse sobitatud.

Lisaks osalesid suurõppusel Siil Lõuna maakaitseringkonna koosseisus neli 5/2022

29

HENRY NARITS

väLjaõpe

30

5/2022

väLjaõpe USA kaitseväelast MREP programmi kaudu. MREP on NATO kaitseväelaste rahvusvaheline vahetusprogramm, mis aitab arendada kaitseväelaste kultuurilist üksteisemõistmist, piirkondlikku asjatundlikkust, keeleoskust ja koostegevusvõimet. Riikide kaitseväelased kasutavad seda juhtide arendusprogrammi, et laiendada oma väljaõppevõimalusi, parandada partnerite mõistmist, jagada ja kasutada parimaid praktikaid, mis võivad mõjutada kahe- ja mitmepoolset koostegevusvõimet, suurendades samal ajal nende töö- ja suhtlemisvõimet vastuvõtva riigi sõjaväelastega.

LõMKR-i koosseisus said nad lahingukompanii eri tasanditel osalemise kogemuse. Näiteks kompaniiülema ja rühmaülema töövarjuna, samuti oli üks neist oma eriala järgi miinipildujarühma juures töövarjuks, teine aga sai omal soovil olla luurajate jao liige.

Sõjaväepolitseiniku taustaga kaitseväelasel avanes võimalus osaleda staabitöös erinevates sektsioonides, näiteks personali- ning teavituse ja tsiviil-sõjalise koostöö valdkonnas.

Viimases sai ta kaasa liikuda nii CIMIC- kui ka kaamerameeskonnaga ning nägi väga erinevaid situatsioone, mis reaalselt maastikul tekkisid.

Ameeriklaste sõnul võeti nad üksuse juures väga hästi vastu ning neid pigem üllatas kaitseliitlaste kõrge moraal, distsipliin ja võitlustahe.

Neile oli sümpaatne kogu Kaitseliidu süsteem, mis tugineb isikute vabale tahtele oma riiki kaitsta, samuti see, kui palju riik panustab, et meie kodanikud oleksid valmis erinevateks kriisiolukordadeks. Nad märkisid, et kui neid inimesi (kaitseliitlasi) hästi juhtida, siis saab nendega mistahes kriis ja vastane võidetud.

Lõuna maakaitseringkond teeb pikaajalist koostööd KKÜ-ga ning ka seekord olid küberkaitseliitlased oma kavalate aparaatidega põllul. Eelkõige olid nad LõMKR-ile abiks vastase seire teostamisel elektroonilise sõjapidamise vahenditega. Monitooriti vastasüksuste sidevahendite kasutamist ja määrati kindlaks oluliste saatjate asukohti, et need seejärel maakaitseüksustele ründamiseks kätte juhatada.

Lahingute lahutamatuks osaks olid KKÜ droonimeeskonnad, kelle kaasabil suudeti kujundada meile olulist olukorrateadlikkust.

OMAD ÜKSUSED

Tartu lahingukompanii tegevusi suurõppusel Siil 2022 võib lugeda väga õnnestunuks. Kuigi viimasel hetkel tekkis lahingualal ootamatusi, oldi paindlikud ning tehti varitsustega vastase elu raskeks. Ühel hetkel muutus lahinguala väga suureks, mistõttu tuli mängu hajutatud lahingutegevus, mis toimis hästi ning väikeüksuse taktika põhimõtteid rakendades lagundati esimestel päevadel edukalt vastase pealetungivaid soomusüksusi nii jao- kui ka miinivaritsustega. Järgmistel päevadel keskenduti vastase väärtuslike objektide ja sihtmärkide leidmisele ning hävitamisele, kus üksusi saatis jällegi edu vastase üksuste ees. Lahingukompanii ülem leitnant Risto Asusaar sõnas, et kompanii oli oma ülesannete kõrgusel ning allüksusena õpiti õppuselt väga palju. „Kuigi kompanii on viimasel ajal palju muutunud ja kohati veel toores, oli meie tegevus kokkuvõttes väga professionaalne ning siit saab edasi minna ainult paremaks, kiiremaks ja tugevamaks,“ märkis leitnant Asusaar.

Ka Tartu staabikompaniil oli esimesest päevast viimaseni tegevust palju ja kõigi osalenute tagasiside oli väga positiivne. Peamiseks ülesandeks oli maa-alade kontrollimine, kus omad üksused otsisid vastase üksusi, et neid lagundada, kuni jõudu ja vahendeid jagub. Tehti tankitõrjerelvadega varitsusi, käsitulirelvadega varitsusi, miinivaritsusi, aga ka reide ja kiirrünnakuid vastase objektide pihta.

Suurimad õnnestumised olid vastase lagundamine, droonide abil objektide leidmine ja tuvastamine (ka termovõimega droonid), rünnakud vastase objektide pihta ning Poola rühma integreerimine meie allüksustega. „Omalt poolt tooksin välja veel üksuste juurde liidendatud vahekohtunike (OCT – observer, controller, trainer) taseme ja nende tegevuse maastikul. Üksuste juurde olid mängusõja õnnestumise huvides määratud erinevate armeede tegevväelastest vahekohtunikud (eestlased, britid, taanlased, ameeriklased), kes ka vahekohtuniku tööd tehes andsid üksustele tagasisidet ja aitasid mõneti ka drille parandada,“ ütles staabikompanii ülem leitnant Hutrov.

Võru lahingukompanii ülema leitnant (reservis) Mihkel Puusepa sõnul oli

positiivne, et planeerimise käigus olid allüksused teinud oma plaanid ise, mis andis neile nii suurema vastutuse kui ka tegutsemisevabaduse. Seetõttu oli ka kompaniiülema roll suuresti koordineeriv ja administreeriv. Lisaks toimis hästi hajutatud lahingutegevus ning vastast üllatati mitmel korral. Lisaväärtuseks olid droonimeeskonnad, tänu kellele said üksused ennetavat infot vastase liikumiste ja paiknemiste kohta. „Üldine motivatsioon oli meestel kõrge ning suureks toeks olid ka vahekohtunikud (OCT), kes lisaks mängu kontrollimisele toetasid üksusi nõu ja jõuga,“ ütles kompaniiülem leitnant Puusepp.

UUS JA INNOVAATILINE

Muuhulgas osales Siilil Lõuna maakaitseringkonna koosseisus meeskond SensusQ, kes testis otsustustoe tarkvara Winning Mind ja olulise teabe raporteerimise mobiilirakendust Verdandi. Winning Mind on olemuselt intelligentne andmebaas, mis aitab sündmusi talletada ja seostada neid muu olulise teabega. Verdandi rakendus omakorda võimaldab saata kriitilist informatsiooni otse Winning Mindi platvormile, sellega aega kokku hoida ja juhtimisotsuste kvaliteeti tõsta.

SensusQ meeskond eksperimenteeris tarkvara ja mobiilirakendusega iseseisvalt ning matkis sündmusi ja tegevusi viisil, mis ei koormanud staapi ega allüksusi. SensusQ tootejuht Sander Mättas tõdes, et selline koostöövorm loob häid võimalusi uute ja innovaatiliste lahenduste testimiseks õppuste käigus ning annab ettevõtetele hea sisendi edasisteks arendusteks. Õppuse tulemusena on SensusQ meeskonnal üksjagu uusi hüpoteese, mida järgmistel õppustel testida. Õppuse ajal jõudis informatsioon Winning Mindi peamiselt kahel viisil – läbi lahingukeskuse või otse algallikast. Esimesel juhul kandis analüütik informatsiooni süsteemi manuaalselt, teisel juhul jäädvustas kaitseliitlane sündmuse ja saatis selle mobiilirakendusega Winning Mindi. Saabunud info seostati varem kogutud teabega ning väärindati analüütiku kommentaaride ja hinnanguga, mis omakorda muutis luureettekannete tegemise lihtsaks ja operatiivseks. Koostatud hinnangud olid täpsed ja langesid kokku vastase järgmiste käikudega.

5/2022

31

väljaõpe

JAVELINI KIIRKURSUS: KOLME TUNNIGA ODAMEHEKS

Sõda Ukrainas – seal sünnivad ja surevad kangelased ning selgub tõde, millised relvad ja mille vastu kõige paremini töötavad. Juba sõja algusfaasis sai selgeks, et üks tõhusamaid relvi vastase tankide hävitamiseks on Javelin.

Tekst: ASSO PUIDET, Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

M

uidugi, Javelin üksi ei hävita kedagi ega midagi.

See on sama ohutu kui jupp maksavorsti. Võibolla ohutumgi. Vastase tehnika peab sellega puruks lööma ikkagi kindla käe, külma närvi ning terava silmaga Javelini operaator. Ja neid ei ole kunagi liiga palju.

Seetõttu käivitaski Kaitseliidu Põhja maakaitseringkonna maakaitsepataljoni tankitõrjeraketirühm sel kevadel kiirkursuse Javelini operaatorite koolitamiseks. „Käimasolev Ukraina konflikt näitab, et Javelini vajatakse lahinguväljal väga palju,“ kinnitas kursuse organisaator ja läbiviija leitnant Raigo Sõlg ehk legendaarne Tankipurustaja.

Nagu öeldud, ei ole Javelini operaatoreid kunagi liiga palju. Sõlg nentis,

32

5/2022

et neid on tegelikult isegi liiga vähe.

Ja sellepärast saigi kursus organiseeritud – peasihtgrupiks tankitõrje spetsiifika, loogika ja taktikaga kodus olevad võitlejad. Nende seas on nii raske-tankitõrjegranaadiheitja CarlGustaviga sina peal olevaid võitlejaid jalaväeüksustest kui ka mõne tankitõrjekahuriga kätt harjutanud võitlejaid.

Kursuse läbinuna peaks sellised mehed ja naised olema võimelised oma põhirelva kõrvalt vastasele säru tegema ka Javeliniga. Kui selleks peaks tekkima vajadus ja võimalus.

RASKE SIMULAATORIL, KERGE LAHINGUS

Nagu Sõlg kinnitas, näitab senine kogemus, et kolm tundi on täiesti piisav aeg selleks, et võitleja, kes varem on Javelini parimal juhul vaid

pildilt näinud, suudaks sellega edukalt opereerida.

Sissejuhatuseks üks tund elementaarset relva teooriaõpet. Pärast seda juba paarkümmend kilo juhtmetega simulaatori külge ühendatud laskeseadet koos raketiga õlale ning ülesandeid lahendama. Ülesanneteks pole mõistagi mingid mitmetimõistetavad ja juhet kokku ajavad tekstülesanded. Ei! Need on palju lihtsamad ja arusaadavamad.

Tuleb vastase liikuvast või varjunud kolonnist üks ohver välja valida, see fookusesse võtta, ära lukustada ning hävitada. „Ja ei ole meie juurest selle kolme tunni möödudes lahkunud kedagi, kes ei ole virtuaalselt mõnd tanki hävitanud,” kinnitas Sõlg.

Muuseas, kuna simulaator on reaalsest

ASSO PUIDET

väljaõpe

relvast palju pirtsakam ja nõuab rohkem täpsust, võib see, kes on simulaatoril vastasele pihta saanud, olla üsna kindel, et suudab selle ülesande ka reaalelus efektiivselt sooritada.

NEILE, KEL VAJA

Tegelikult on tankipurustajad juba aastaid pakkunud teistele Kaitseliidu üksustele võimalust saada Javelinist algteadmisi. Kuni selle aasta veebruari lõpupäevadeni oli huvi üpris vähene.

Nüüd on olukord muutunud ja huvi Javelini vastu märgatavalt kasvanud.

Nii alustatigi 21. märtsist lühikursusi sellest tankitõrjeüksuse põhirelvast, mille käigus need, kel suurem tõenäosus selle relvaga lahinguväljal kokku puutuda, saavad relva kohta elementaarsed teadmised.

Nagu öeldud, koosneb lühikursus teooriast ja simulaatoriharjutustest.

5/2022

33

ASSO PUIDET

väLjaõpe

Need, kes parasjagu simulaatori taga ei ole, saavad relva „näppida“ ja selle võimalusi tundma õppida. Ühe grupi suurus ei ületa üldjuhul 10 võitlejat.

Vastasel juhul kas kannataks kvaliteet või veniks niigi tööpäeva lõpus algav õpe hommikutundideni.

Kursus toimub Nõmme malevkonna territooriumil tööpäeva õhtul ajavahemikus kella 18–21. Osalemiseks on

vajalik üksuse kõrgema ülema hinnang ja otsus, kas igale konkreetsele huvilisele on seda ka tegelikult vaja.

ÜLE 100 ODAMEHE VALMIS

Nagu Sõlg nentis, ei suuda nad parimagi tahtmise juures koolitada kogu Kaitseliitu või Põhja maakaitseringkonda. Aga nad teevad, mis suudavad.

Oma vabast ajast ja tahtest. Nädalast nädalasse, tund tunni haaval.

KOMMENTAAR:

javeLiN SaadaB vaStaSed eSivaNemate jUUrde Leitnant RAIGO SÕLG:

„Mul on väga hea meel, et meie Javelini kiirkursus on tähelepanu saanud. Mitte sellepärast, et tahaksime ennast kuidagi upitada või reklaamida – viimast teeb paraku meie eest Ukraina sõda niigi ja meiegi üksusega uute liitujate hulk on suur –, vaid sellepärast, et ehk mõjub see innustavalt teistelegi tankitõrjeraketiüksustele.

Kaitseliidus on selliseid piiratud hulgal, aga käimasolev sõda näitab, et reaalses konfliktis võib vajadus selle relva käsitsejate järele olla oluliselt suurem. Kaitseliidus ei ole juba pikemat aega kombeks anda erinevate relvade õpet kõigile soovijatele. Ja ma pean seda õigeks – isegi kaitseliitlane ei pea olema ega saagi olla universaalne sõdur, kes valdab kogu relvastust, mis Kaitseliidul kasutada.

Aga Javelini puhul otsustasime just Ukraina sõda silmas pidades teha erandi ja tagada, et kõigis eraldi toimetavates üksustes – kompaniid, eriotstarbelised üksused – oleks vähemalt mõned võitlejad, kes ei satu hämmingusse, kui lahinguväljal Javelini näevad ja seda kasutama peavad; eriti hea, kui nad oleksid tankitõrje taustaga.

Loodan väga, et ka teised tankitõrjeraketirühmad leiavad võimaluse oma ringkonnas selliseid koolitusi anda ega hoia oma professionaalseid teadmisi ainult endale.

34

5/2022

Maikuu keskpaigaks ehk umbes kaks kuud pärast kursuste alustamist oli juba 100 võitlejat Javelini kiirkoolituse läbinud. Suveks aga saab esialgu seatud plaan, 150 koolitatut, kindlasti täis ja ületatud.

Kui igaüks neist hävitab kasvõi ühe vaenlase tanki, on see potentsiaalsele vastasele juba arvestatav tehnika, elavjõu ja laskemoona kulu.

Alates märtsist oleme teinud väikesi kohendusi nii teoorialoengus kui praktilises pooles, kuid seda mitte niivõrd tagasiside tõttu – see on olnud eranditult positiivne – kui just seetõttu, et koolitust tehes areneme pidevalt ka ise ja lihvime seda tasapisi järjest paremaks.

Suurt huvi näitab see, et 13. juunini, mil ka Tankipurustajad mõneks ajaks hinge tõmbama lähevad, ette nähtud koolituste ajad broneeriti väga kiiresti ja täna on esimesed kokkulepped kompaniiülematega sõlmitud juba ka septembriks.

Kui kaua plaanime jätkata, näitab aeg; sügisel võib mõningaseks takistuseks saada meie enda oluliselt suurem väljaõppekoormus II poolaastal – päris „rihmaks tõmbama“ me ennast ei hakka.

Tulles natuke alguse juurde tagasi: Javelini kohta oleme aastate jooksul kuulnud (mis seal salata, viis aastat tagasi arvasime ka ise nii), et sellele pole Eestis väga laialdast kasutust, sest relva efektiivse laskeulatuse ärakasutamiseks ei ole just liiga palju alasid.

Kahtlejatel soovitan Eestis ringi sõites silmad lahti hoida ja panna ennast kas omade või soovi korral vastase olukorda – lagedaid alasid on tohutult; kohati isegi selliseid, millel liikuv vastane Javelinilegi kättesaamatuks jääb.

Meie asi on seega tagada, et „hetkega esivanemate juurde“ (per momentum ad maiores) jõuaks võimalikult palju neid, kellele meie maa ja meie ise ei meeldi. Võimalikult paljude nende käe läbi, kes selle relvaga ümber oskavad käia.“

üksus

KOMPANII SIDUMISPUNKT – SEST ON VAJA!

Meditsiin on lahinguteenindustoetuse tähtis osa ja peab olema sõdivate üksustega kaasas. Laskur-sanitare ja rühmaparameedikuid oleme harjunud oma üksuste juures nägema, kuid professionaalseid meedikuid mitte.

Tekst: leitnant DIANA VÄNT, Kaitseliidu peastaabi tagalaosakonna meditsiiniohvitser

Rühmaparameedik haavata saanud kaasvõitlejaga lumehanges evakut ootamas. Aeg läheb, keha jahtub.

Kannatanu on kaotanud palju verd. Parameedik üritab soojendada jääkülma lahusepudelit oma keha vastas. Kannatanu teadvus kaob, nahk on muutunud täiesti kahvatuks, pulssi ei ole enam tunda. Parameediku käed on külmast kanged, vaikselt imbub külm ka keha ligi. Ühegi autoga minema ei saa, lahingud käivad.

Lähim sidumispunkt on 46 km kaugusel …

E

t sellesarnast stsenaariumi vältida, on mitmete malevate parameedikud küsinud kompaniiülemalt jaotelgi, et anda kannatanutele abi lambivalgel ja soojas. Isegi kui lahingukannatanule on esmaabi osutatud suurepäraselt, teeb külm oma töö ja raskelt haavatu seisund muutub talvistes tingimustes üsna kiiresti kriitiliseks.

Hajutatud lahingutegevuses jäävad tagalakompanii meditsiinirühma sidumispunktid lihtsalt liiga kaugele ja kättesaamatuks. Aga mis oleks, kui jagaks meedikud ja varustuse hoopiski kompaniide juurde?

Praegu on õdede ja arstide kohad ette nähtud vaid juhtmalevate tagalakompaniide juurde. Samas on Kaitseliidu teistes üksustes õdesid, kes ei ole nõus enda määramisega juhtmalevate juurde, vaid soovivad jääda oma malevasse, oma inimeste juurde. Ka siis, kui nad ei saa rakendust õe tasemel, sest kodumalevates saab neile pakkuda maksimaalselt parameediku kohta.

Samal ajal on aga väiksematel malevatel hädasti vaja tervishoiutöötaja abi laskmiste, lõhkamiste, õppuste ja teiste ürituste turvamisel. Kuna õe kohti ega varustust pole malevatesse ette nähtud, ei ole kohalikel õdedel maleva rahuaegsete tegevuste toetamiseks vahendeid.

EKSPERIMENTAALÜKSUSE LOOMINE

Kaitseliidu territoriaalkaitse plaan näeb ette sõdimist hajutatud lahingu­ tegevuse põhimõttel. Kui sõdivad üksused on väiksemad ja hajutatud, peavad seda olema ka meditsiiniüksused. Kaitseväe pataljonisuuruste üksuste toetuseks on arsti tasemega meditsiinirühma sidumispunktid (ROLE 1) sobilikud, kuid Kaitseliidu kuni kompaniisuuruste üksuste jaoks on sellised meditsiiniüksused liiga suured ja neid on liiga vähe.

Sellest tulenevalt sündis mõte luua kompaniide juurde meditsiinijagu õe tasemel sidumispunktiga. Hellitavalt nimetame seda ROLE 0,5-ks. Idee leidis Kaitseliidu kolleegidelt, juht-

konnalt ja vabatahtlikelt väga palju toetust ja soov on minna selle ettepanekuga järgmisel aastal Kaitseväe juhataja juurde, kui on käes koosseisu ja varustustabelite ülevaatamine.

Plaanide kaitsmine on seda tugevam, mida paremini need on läbi mõeldud ja praktikas katsetatud, seega tuli käsk kokku panna eksperimentaalüksus, et testida kompanii meditsiinijao võimekust ja vajadusi Kaitseliidu kontekstis.

Arenduse vedajaks soovis olla Tartu malev, kelle lahingukompanii alla moodustati eksperimentaalüksusena kompanii meditsiinijagu. Üksuse mehitas Lõuna maakaitseringkond, sidumispunkti baasvarustus tagati Kaitseväe keskapteegist ning sobiv meditsiinitehnika soetati Kaitseliidu omavahenditest.

Meditsiinijao koosseisus on üksteist võitlejat: kolmeliikmeline sidumispunkti meeskond, kaks kolmeliikmelist evakuatsioonimeeskonda, jaoülem 5/2022

35

üKSUS ning teda assisteeriv laskur-sanitar.

Jagu juhib riviliselt jaoülem ja meditsiiniliselt õde.

Kompanii sidumispunkt on küll kunagi kasutusel olnud Kaitseväe struktuurides, kuid sellest on hiljem loobutud. Seepärast ei ole Kaitsevägi kompanii sidumispunkti varustuse nimekirja ammu uuendanud ning Kaitseliidu meedikud võtsid selle kaasajastamise initsiatiivi enda kätte.

Varustusnimekirja kokkupanemisel andsid väga suure panuse vabatahtlikud ja nimekirja optimeeritakse iga õppusega. Millestki ei tohi puudust tulla, kuid üleliigseid asju kaasa vedada ei ole ka vaja. Varustus on võimalikult kerge, kompaktne ja multifunktsionaalne. Samuti on püüdlus jääda rahaliselt sellistesse piiridesse, et kahe-kolme kompanii sidumispunkti maksumus ei ületaks ühe ROLE 1 maksumust.

VÄLJAÕPE JA SENISED ÕPITUVASTUSED

Eksperimentaalüksus alustas väljaõppega selle aasta jaanuaris ning kokku on saadud iga kuu ühel nädalavahetusel. Esimestel kordadel harjutati Tartu maleva territooriumil taktikalise lahingukannatanu käsitlemise algoritme ja meditsiiniprotseduure ning tehti läbi situatsioonülesanded sidumispunkti töökorralduse õppimiseks.

Esimest korda maastikul väljaõpet tehes olid instruktoritena kaasatud ka 1JVBr Scoutspataljoni võitlejad, kes treenisid meie meditsiiniüksuse sidumispunkti püstitamise ja kokkupakkimise kiirust, viimistlesid telgimeeskonna töökorraldust ning taktikalise lahingukannatanu käsitlemise protseduure.

Eksperimentaalüksuse isikkooseisu kvalifikatsioon ületab oluliselt esialgu planeeritut. Jaos on mitu õde, palju parameediku väljaõppega meditsiinitudengeid ja mõned autojuhid.

Kuna kõik eksperimentaalüksuse instruktorid on Kaitseväe Akadeemia sõja- ja katastroofimeditsiini kursustel saanud sama väljaõppe, kujunes tegevus sidumispunktis väga sarnaseks sellele, mis toimub ROLE 1 ravitelgis.

36

5/2022

Olgu siinkohal mainitud, et Kaitseväes koosneb ROLE 1 taseme pataljoni sidumispunkt kahest telgist – EMO telgist, kus meditsiinilise tegevuse eest vastutab arst, ning ravitelgist, kus on vastutavaks meedikuks õde.

Eksperimendi käigus võtsime kasutusele vaid ravitelgi osa ning täiendasime seda õe iseseisvaks tegevuseks vajaliku varustuse ja tehnikaga.

Katsetuste abil on üha selgemaks saanud üksuse meditsiiniabi andmise võime, sidumispunkti kokku- ja lahtipakkimise kiirus, aga ka mõned küsimused, millele algselt ei osanudki mõelda – julgestus, transport, side ja olmeküsimused.

Hädapärast saaks meditsiinijagu ka iseseisvalt hakkama, kuid kompanii juhtimispunkti või mõne teise üksuse läheduses paiknemine annaks meedikutele rohkem ressurssi, et keskenduda kannatanule abi andmisele.

VUNDAMENT ON VALATUD

Seega, veel kord – hajutatud lahingutegevuse toetamiseks ning rahuaja meditsiini turvamiste tagamiseks on Kaitseliidul vaja professionaalse meediku kohta, arsti/õe varustust (MK18) ning kompanii sidumispunkti varustust (MK4) peaaegu igasse malevasse.

See on ettenähtud ressursiga saavutatav, kui jaotada olemasolevad tervishoiutöötajate kohad ühtlasemalt kompaniide vahel ning suunata ROLE 1 taseme sidumispunktide varustuse soetamiseks mõeldud eelarve hoopiski kompanii sidumispunktide varustuse hankimiseks, mida saaks arvuliselt hankida mitu korda rohkem.

Juba praegu, eksperimentaalüksuse väljaõppe käigus, on Lõuna maakaitseringkonna meedikute vahel loodud hea koostöövõrgustik. Eksperimendis osalenud meedikud on saanud piisava väljaõppe, et juhtida kompanii sidumispunkti tööd oma üksuse juures.

Eksperimentaalüksus käis koos teiste üksustega esmakordselt maastikul tänavusel õppusel Siil. Õppuse jooksul osutati kompanii sidumispunktist õe tasemel reaalabi ning osaleti samal ajal ka õppuse mängulises osas. Üksuse võimete testimiseks valmistas mängult haavatutega situatsioonülesandeid ette Naiskodukaitse ANU JÕGEVA

üksus

5/2022

37

KAITSELIIDU TALLINNA MALEVA ORKESTER

üKSUS

pUHKpiLLimUUSiKa – See õige võidUpüHa HeLi Muusikal on riigikaitses olnud ajaloo jooksul väga tähtis koht, isegi vaenlast hirmutati kakofooniliste helidega. Pillihelidega on edastatud nii sõjategevuse alustamise käske kui ka rutiinsete tegevuste algussignaale nagu söömine ja magamaminek.

Tekst: ANNIKA MAKSIMOV, Kaitseliidu Tallinna maleva orkester

P

uhkpillimuusika on Kaitseliidu juurde kuulunud organisatsiooni loomisest saadik ning üks on kindel: võidupüha paraadilt puhkpillimuusika ei kao. Orkestriteenistuse kõrghetk oli aastal 1938, kui suviseks paraadiks panid oma rivistuse välja kõikide 15 maleva orkestrid. Praegu tegutseb aktiivselt neli malevkonna orkestrit – Tallinnas, Pärnus, Jõgeval ja Läänemaal.

38

5/2022

Tallinna maleva orkestri dirigendi Kalev Kütaru sõnul on iga orkestrant valmis selle heaks panustama, et paraadidel oleks kaitseliitlaste marsisamm kergem ja käiks jätkuvalt elava muusika taktis. „See on ka pillimehele auasi, et marsitakse just tema mängu saatel,“ teab Kütaru.

rivis vastu seistud nii vihmale, tuulele kui ka kõrvetavale päikesele. „Pillimehed pole põrmugi nõrgemad kui treenitud kaitseliitlased. Marsisamm on meil kohati paremgi, sest taktis marssides on orkestrandid võimelised veel pilligi mängima,“ kinnitas Kütaru.

Võidupüha paraad on orkestrile aasta kõige tähtsam esinemine ja koos teiste kaitseliitlastega on aastate jooksul

KÕIGILE MIDAGI

Kaitseliidu Tallinna maleva orkester sai alguse millenniumivahetusel,

üKSUS

Orkestri tegevuse lahutamatuks osaks on osalemine Kaitseliidu üritustel ja isamaalise repertuaari esitamine, et lisada pidulikkust ja luua patriootlikku meeleolu. Siiski ei piirdu orkester pelgalt hümni ja marsilugude mängimisega mälestuskivide avamistel ja mitmesugustel tähtpäevadel. „Eesmärk on pakkuda orkestri liikmetele võimalikult vaheldusrikast repertuaari ja tutvustada kuulajatele eri maade heliloojate mitmes žanris teoseid,“ selgitas Kütaru.

Nii ongi repertuaaris puhkpilliorkestri seadeid nii sümfoonilisest muusikast, ooperitest, operettidest, muusikalidest kui ka levimuusikast. Nõnda, et iga mängija ja kuulaja leiaks endale midagi meelepärast. Kuid üks lugu on käinud orkestriga kaasas kõik need aastad. Iga kontserti alustatakse Priit Veebeli marsiga „Kalevite kants“. See on traditsioon ja võib öelda, et ka Kaitseliidu Tallinna maleva orkestri tunnuslugu. „Kui keegi juhtub seda lugu linnapildis kuulma, võib kindel olla, et Tallinna maleva orkester on lähenemas,“ märkis Kütaru.

I KOHT: TALLINNA MALEVA ORKESTER!

Vormis muusikuid võib kohata mängimas ka mujal peale Kaitseliidu ürituste. Traditsiooniks on kujunenud kontserdid teisel jõulupühal Viimsi Püha Jaakobi kirikus, suve hakul Tallinna vanalinnapäevadel, taasiseseisvumispäeval Tallinna teletornis, rahvusvahelisel puhkpillifestivalil „Mürtsub pill“, Nõmme laulu- ja tantsupäeval ning paljudel muudel üritustel.

Enne koroonakriisi oli orkestril üle 20 suurema esinemise aastas. Kütaru selgitas, et koroona levik pani ajutiselt ka orkestri tegevusele korraliku põntsu, kuid praeguseks on see selja taga. „Vahele jäänud prooviperiood mõjutas ka mängijate pillitooni, kuid tänaseks on kaotatud aeg tagasi tehtud ning proovid toimuvad taas iga nädal.“ Seda, et tase on tõepoolest kõrge, kinnitab ka tänavu märtsis Eesti puhkpilliorkestrite turniiril saavutatud I koht ja kulddiplom D-grupis ning konkursi grand prix. Suurepärase saavutuse tegi konkursil ka Pärnumaa maleva orkester Saxon, mis saavutas E-grupis II koha ja samuti kulddiplomi. „Konkurss annab hea võimaluse end kollektiiviga proovile panna, tekitab mõnusalt pinget, elavdab puhkpilliorkestrite tegevust ja parendab kvaliteeti. Häid tulemusi oleme sealt alati koju toonud, kuid seekord ületas orkester end tõeliselt,“ kiitis Kütaru.

õrnema soo esindajad. „Orkestriga liitujatelt ootame kohusetundlikkust, piisavat eesmärgikindlust, hoolivust, soovi muusikaga tegeleda ning tahet ka iseseisvalt töötada, kui esimese korraga jõud nootidest üle ei käi. Sellest ei tasu heituda. Pisut keerukam repertuaar pakub lõppkokkuvõttes suurema mängunaudingu, kui algul arvata võib, ja tasub kuhjaga harjutamisele kulutatud minutid,“ kinnitas Kütaru.

Oodatud on kõik, kes oskavad mängida mõnda puhkpilli, samuti on väga teretulnud löökpillimängijad. Soovist orkestriga liituda võib märku anda kalev.kytaru@gmail.com või kirjutades Facebookis Kaitseliidu Tallinna maleva orkestrile.

TÖÖ JA VILE KOOS

Kuid suurepärased tulemused ei tule niisama lihtsalt, vaid ikka tõsise töö ja pika harjutamisega. Kaitseliidu orkestrisse kuuluvad vabatahtlikud, kes tegelevad pillimänguga oma põhitöö ja muude tegemiste kõrvalt. Mängijate seas on nii õpetajaid, logistikuid, iluteenindajaid, professionaalseid lauljaid, riigiametite töötajaid, arste kui ka tudengeid. „Seltskond on meil väga kirju. Erilisemaks teeb orkestri ka mängijate suur vanusevahemik.

Pikaaegseimad liikmed on meil 70. eluaastates ning noorimad 20ndate alguses. Mitmekesine seltskond toob vaheldust ja kuigi teeme proovides tõsist tööd, saab meil ka palju nalja,“ kinnitab dirigent.

Orkestrisse on oodatud uued liikmed ning kuigi Kaitseliit kõlab militaarselt ja mehelikult, on teretulnud ka

FREEPIK

kui teineteisega liitusid kutselised mängijad ja aktiivsed isetegevuslased.

Tänaseks on orkester pealinnas tegutsenud juba 22 aastat järjest. Sellesse aega mahub hulgaliselt esinemisi, osavõtte pidulikest üritustest ning ka välisreisid Soome ja Rootsi.

5/2022

39

vajadUSeSt traditSiooNiKS –

Sõrve retK 20 Sõrve retkel on olnud mitmeid kujusid ja rajapikkusi. Muutustest ja muudatustest hoolimata jääb see kaitseliitlaste jaoks ikka Sõrve retkeks.

Tekst: PIRET PAOMEES, vabatahtlik autor

ASSO PUIDET

E 40

simene Kuressaare üksikrühma korraldatud Sõrve patrullretk toimus 15.–17. märtsil 2002. Võistluse üks eestvedajatest ja osalejatest Fred Vendel, kes toona oli Kuressaare üksikrühma vanem, meenutab: „See oli ikkagi üks meeskonnatöö ja Kuressaares moodustuva lahingugrupi üritus. Sõrve suund sai valitud seetõttu, et see kant on alati kõigile huvi pakkunud, peamiselt siin eri aegadel toimunud omapärase lahingutegevuse ja rannakaitserajatiste tõttu. Kindlasti andis retke loomiseks tõuke meie 5/2022

Saaremaa maleva Erna grupi teke.

Võtsime osa nii Lääne maleva retkest Valge Laev kui ka Kaitseliidu Eel-Erna võistlusest1.“ Vendeli sõnul kujunes Sõrve retkest Saaremaa Erna grupi harjutuse osa enne tõelist võistlust. Oluliseks peeti ka militaarsete teadmiste ja kogemuste jagamist kodutütardele-noorkotkastele.

Esimesel aastal ei toimunud võistlemine rännaku raames, vaid üks osa harjutustest toimus eelneval

nädalavahetusel Karujärve Dejevo väeosa territooriumil, kus õpiti taktikalist liikumist, laskmist, kõikvõimalike relvaliikide kinnisilmi kokku-lahti võtmist, köiega laskumist jne. Sellele järgnes treeninguks vajalik rännak, mis viidi läbi Sõrve poolsaarel.

Esimene rännak hakkas pihta reede õhtul pärast töö- ja koolipäeva ühelt Stebeli rannakaitsepatarei suurtükipositsioonilt. Pool liikumist toimus maastikul öistes oludes. Kesköö paiku jõudsime Viieristi karjääri, kus oli

SõjaSport kontrollpunkt. Rännak lõppes järgmisel päeval Kaitseliidu Saaremaa maleva Tehumardi väeosas, kus toona oli maleva üks väljaõppekeskusi. Sellele retkele järgnes mai teises pooles EelErna retk Harjumaal Haibas. Vahepeal tegevus katkes, sest põhitähelepanu koondus Saaremaa kaitsekorralduse ümberkujunemisele.

Sel ajal polnud varustust väga saada ja enamik sellest muretseti ise. Siiski õnnestus kuidagi saada meeskonnale Galvi-Linda rakmed. Ajad olid varustuse poolest keerulised, kuid tahe ja motivatsioon olid kõrged.

Esimesel retkel osales toona Kodutütarde ridadesse kuulunud, nüüdseks juba kogenud võistleja Tiiu Naagel, kes meenutab seda retke nii: „Ma nüüd ei tea, kas sellel on Sõrve retkega seos, aga kunagi lastena tegime Kuressaare meestega kaasa rännaku Stebeli patarei juurest Tehumardi baasi. See oli minu teada märtsis 2002. Lisaks kaitseliitlastele osalesid retkel Kärla noored kotkad ja kodutütred. Esialgu meid sellele üldse ei lubatud, sest mingit lapssõdurite kasvatamist olla ei tohtinud.

Aga kui ei saa uksest, saab aknast.

Paralleelselt retkega korraldati paberil teine, juhuslikult samal ajal ja samas kohas toimuv üritus, ning nii saimegi rajale.“ 2009. aastal toimus Sõrve retk esimest korda sõjalis-sportliku rännakuna.

Huvitava faktina on toonane peakorraldaja, Kaitseliidu Saaremaa maleva instruktor Raivo Paasma välja toonud, et toona ei läbinud viimast kontrollpunkti ehk miinivälja ületamist mitte ükski võistkond. Instruktori sõnul näitab just säärane üritus ära nõrgemad kohad, millele edasises väljaõppes rõhku panna – rännak oligi plaanitud ennekõike sõdurioskuste kinnistamiseks. Kokku tuli võistlejatel läbida umbes 30kilomeetrine rada, millel oli neli kontrollpunkti ning lisaks veel kuus postkasti edasiste liikumiskoordinaatidega. Kontrollpunktides tuli läbida veetakistus, visata granaati, lahendada praktiline esmaabiülesanne ja läbida miiniväli. Rajal olid kaheliikmelised võistkonnad Valjalast, Orissaarest, Kuressaarest, Salmelt ja Pihtlast. Osalesid ka naiskodukaitsjad ja noored kotkad.

2012 oli see rännak aga esimest korda pühendatud Afganistanis 2009. aastal hukkunud saarlasest nooremseersandi Kristjan Jalaka mälestusele. „Mõte pühendada meie rännak saarlasele Kristjan Jalakale tuli Lääne kaitseringkonna ülemaga aru pidades,“ ütles võistluste tollane peakohtunik, Saaremaa maleva endine staabiülem Kristian Kivimäe, lisades, et kutsed saadeti nii naabermalevatele (kellega koos on siiani Orkaani harjutusi tehtud) kui ka nooremseersant Kristjan Jalakaga seotud väeosadele.

Võistlus algas laupäeva õhtupoolikul Kudjape kalmistul hardushetkega, kus sõna sai toonane kaitseväe vanemkaplan kapten Gustav Kutsar. Sõdurid vahipataljonist, kus Kristjan Jalakas aega teenis, ja Scoutspataljonist (see on missioonisõdurite väeosa) asetasid relvavenna hauale pärjad.

Umbes 30-kilomeetrilisel rännakul tuli lahingupaaridel läbida kümme kontrollpunkti, kus pidi andma esmaabi, lahendama pioneeri-, relva- ja sideülesandeid. Oli ju rada mõeldud ka kaitseliitlase baaskursuse lõpurännakuna.

2019 toimus esimene retk väljaspool Sõrvet. Põhjendusena tõi peakorraldaja, väljaõppeülem Ivo Turja välja, et kuna korraldajad ja ka mitmed osalejad olid samad ning Sõrves on palju metsa maha võetud, ei pakkunud ala enam piisavalt proovikive. Nii on viimastel kordadel vahelduse mõttes korraldatud retke erinevates Saaremaa piirkondades. 2019 rännati Veerelt Kärlale, 2021 oli võistlus Kõljala ümbruses. 2020 on ainus aasta, mil retk jäi vahele. Seda COVID-19 tõttu, huvi oli võistlejatel ka siis olemas.

Sõrve retkel on olnud erinevaid kujusid ja rajapikkusi. On olnud vaid üks rada, on olnud kergem ja raskem rada ja ükskord on paralleelselt retkega pakutud ka rahvamatka koos punktidega kõikidele huvilistele. Lisaks on Sõrve retk mitmeid kordi olnud sõdurioskuste kursuse lõpurännak. Kuid muutustele vaatamata jääb see kaitseliitlaste hulgas ikka Sõrve retkeks.

VIIDE: 1

Eel-Erna eesmärk oli kontrollida Kaitseliidu malevates tegutsevate luurepatrullide võimet täita pikaajalist kaugluure ülesannet, testida patrulliliikmete füüsilist vastupidavust ja põhilisi sõdurioskusi ning leida kolm võistkonda, kes esindaksid Kaitseliitu rahvusvahelisel patrullvõistlusel Erna retk.

Sõrve retK 2022 Juuli esimesel nädalavahetusel toimunud Saaremaa maleva traditsioonilise sõjalis-sportliku jõukatsumise võitis Tallinna maleva Kalevi malevkonna võistkond kooseisus Margus Ots, Marko Pikk ja Teet Leppänen, kes edestasid ScP B-Coy ja KKÜ meeskondi.

Laupäeva, 4. juuni hommikul läks rajale kokku 13 võistkonda, kelle hulgas oli ka kaks külalisüksust Rootsi kodukaitse Gotlandi pataljonist. Võistluse finišisse pühapäeva, 5. juuni pärastlõunal jõudis 10 võistkonda, nende hulgas ka üks rootslaste esindus. „Hoolimata mõnda kontrollpunkti hilinemisest ja paari vahelejätmisest tuli Gotland Team 1 vapralt finišisse, mistõttu saavad nad nüüd uhkusega tunnistada, et läbisid Sõrve retke 2022,“ ütles võistluse peakorraldaja veebel Valdek Jõgi Saaremaa malevast, lisades, et kaks selle võistkonna liiget on ka varem võistlusel osalenud.

Linnulennult 40 kilomeetri pikkusel trassil pidid võistkonnad kontrollpunktides täitma ülesandeid, mis nõudsid nii vastupidavust, kiirust kui sõduriõnne. Samuti said osalejad proovile panna oma üksikvõitlejaoskusi alates maskeerimisest ning lõpetades orienteerumisega. „Hoolimata süngetest ilmaprognoosidest nädala alguses muutus ilm nädala lõpus võistlust soosivaks nii võistlejatele kui ka korraldajatele. Kõik sujus ja läks plaanipäraselt,“ jäi veebel Jõgi võistlusega rahule, kuid nentis, et alati leidub kohti, mida saab muuta ja parendada.

Võistluse peakorraldaja eriline tänu kuulub kõigile maaomanikele, kelle maid võistlus läbis. Samuti Leisi koolile, Eikla Klubile ning Pärsama lasteaiale, kelle ruumides ja territooriumil sai korraldusmeeskond tagada kõik võistlusele vajaliku. „Suur tänu kõikidele läbiviijatele, kohtunikele, abilistele ja koostööpartneritele, ilma kelleta ei saaks selliseid võistlusi läbi viia. Minu suur lugupidamine, austus ja aitäh kõikidele võistlejatele ja nende esindajatele osalemise eest. Saaremaa malev ootab teid kõiki jälle osalema võistlusel Sõrve retk 2023,“ ütles veebel Jõgi.

5/2022

41

maaiLmapiLK

aCHtUNg, BLITZПИЗДЕЦ!

Pärast Krimmi annekteerimist, 2014. aasta augusti lõpupäevil kostis Vladimir Putini suust esimest korda ülejäänud Ukraina suunas ähvardus „Kui ma tahan, siis võtan Kiievi kahe nädalaga!“, milles on ilmne vihje välksõjale.

Tekst: HANNES NAGEL, kriisiuurija, MTÜ Kriisiuuringute Keskus

K

uid miks Venemaa üldse mõtles välksõjast ja kiirest vallutusretkest? Kust pärineb Blitzkrieg, mida see tähendab ja taotleb?

Sõna Blitzkrieg ilmus trükis esimest korda 1935. aastal Saksa sõjaväeajakirjas Deutsche Wehr ning enne Teise maailmasõja algust leidis see kasutust veel vaid korra. Nimelt avaldas ülemleitnant Braun 1938. aastal artikli „Blitzkrieg“, milles kirjeldas ründemeeskondade (sks k Stoßtruppen) kontseptsiooni, mis on võimeline tekitama vastase positsioonidele taktikalist šokki. See oli oma aja kohta võrdlemisi uudne käsitlus, nagu ka aasta varem ilmunud kindral Heinz Guderiani (1937) „Achtung – Panzer!“

42

5/2022

Blitzkrieg ei olnud üldsegi osa sakslaste igapäevasest sõnavarast enne 25. septembrit 1939, mil USA ajakiri Time seda mõistet ühes artiklis mainis.

Täpsemalt arutleti artiklis Wehrmachti välgulaadse kampaania üle, millega purustati Poola. Nii sündiski legend välksõjast, mille olulisust taipas üsna pea ka natside propaganda.

TAHETI „PARIMAT“

Kuigi välksõja definitsioon on üsna laialivalguv ning kaasajal on seda mõtestada proovinud mitmed eksperdid, piirdun siinkohal paari omapärasemaga.

Näiteks kindral Paul Armengaud, Prantsuse sõjaväeatašee Varssavis, on seda kirjeldanud kui Saksa

süsteemi, milles „kombineeritakse sööstpommitajaid ja tanke, murdmaks vastaspoole rinnet, et tungida sügavale tagalasse“.

Seevastu USA Ida-Michigani ülikooli ajalooprofessor Robert M. Citino on võrrelnud seda Saksa fenomeniga, mis „tugineb Saksa sõjaajaloo traditsioonidele. Mehhaniseeritud üksuste (sealhulgas õhuüksuste) ulatusliku kasutamise doktriin, et lüüa, jälitada ja hävitada suuri vaenlase vägesid kahe kuni nelja nädala jooksul“.

Putinil oligi ilmselt plaan korraldada Ukrainas midagi sellesarnast nagu natside 1. septembril 1939 Poolas alanud operatsioon Fall Weiß. Saksa väed jõudsid toona juba 8. septemb-

UKRAINA SISEMINISTEERIUM

maaiLmapiLK

riks Varssavi alla ja sama aasta 28. septembril pealinn ka vallutati.

Venemaa invasiooni Ukrainas pole aga pehmelt öeldes saatnud loodetud ja lubatud edu. Pigem vastupidi, kallaletung on täis segadust ja võikaid sõjakuritegusid, millega Vene Föderatsioon on end Natsi-Saksamaaga ühele tasandile manööverdanud.

Jah, sõjaväeline erioperatsioon (vene k специальная военная операция), mida Venemaal sõjaks on keelatud nimetada, jätkub. Seda peetakse suuresti näo päästmiseks, sest on üheselt selge, et kiire välgulaadne kampaania on ebaõnnestunud ja kaugel sellest, mida loodeti saavutada, vahest võttes eeskuju Saksa Wehrmachtilt.

Siinkohal on sobilik naasta Guderiani 1937. aastal ilmunud artikli „Achtung – Panzer!“ juurde, mille sõnum on võrdlemisi lihtne ja jätkuvalt aktuaalne ka Venemaa agressiooni ajal Ukrainas 2022. aastal.

Tõsi, tankid ja tankitõrje, doktriinid ja armeed tervikuna on palju muutunud, kuid 1937. aastal Guderiani sõnastatud soomusvägede kasutamise põhimõte on endiselt ning ka lähitulevikus aegumatu. Nimelt: tankide ja

neid toetavate soomukite õige (!!!) kasutamine on tulevase sõja pidamisel oluline. Näib, et Vene kindralstaap on jätnud selle teose mõttega läbi töötamata. Täpseid ja kinnitatud andmeid Vene tehnika kaotustest täna veel ei ole, ent kogused on siiski ootamatult suured, isegi kui võtta aluseks vaid visuaalselt dokumenteeritud juhtumid.

VENEMAA BLITZПИЗДЕЦ UKRAINAS

See, mis ajendas Venemaad just 24. veebruaril Ukrainat ründama, polegi enam niivõrd tähtis kui see, miks valiti valdavalt soomusvägedel põhinevale armeele just selline ründetaktika.

See on olnud täielik altminek või, laenates terminoloogiat Vene propagandamasinast, „analooge mitteomav“ pretsedent, millel on kindlasti koht ka moodsa sõjaajaloo annaalides.

Selle jäädvustamiseks võiks kaaluda isegi uut terminit, mille tarbeks tuleb juttu teha veel ühest, ent subkultuursest sõnast, mis on omane vaid vene kultuuriruumile. Sõnast, millel on üllatuslikult laialdane kasutusala, markeerimaks erinevaid emotsioone, situatsioone, aga ka tulemusi – пиздец.

Liialdamata võiks öelda, et see on lahutamatu osa tänapäeva Vene armee kaevikuslängist. Viimase kohta on

muide juba Esimese maailmasõja ajal täheldatud, et tegemist on omaette keelega, kus ükski sõnastik ei anna ette pooltegi sõnade tähendust.

Seega väljendub vulgaarsus sõjas üsna loomulikul ja aktsepteeritud moel, olles vahetu täpsete emotsioonide vahendaja. Läbi kaevikuslängi huumoriprisma ja ajaloo keerdkäikude on Ukraina lahinguväljadel kokku saanud tuhanded soomusmasinad, tohutu saksa Blitzkrieg’i jäljendussoov ja vene бардак. Tulemuseks, vähemasti sõja esimesel poolel, on aga hoopiski sädemeid pilduv ja tänapäeva sõjaajaloos „analooge mitteomav“ Blitzпиздец.

Tasub meenutada ka Vana-Hiina filosoofiast tuntud mõistete yin ja yang seletust maailmale, kus kooseksisteerivad vastandlikud poolused (sõjandusest leiaks kohase näite nt saksa sõna Ordnung ja vene бардак vahel).

Ukrainas toimuv kinnitab, et läbi ajaloo on olemas olnud kurjus, nagu ka headus, mis sellele ühel hetkel otsustavalt vastu astub. Näib, et kõigile ja kõigele on siin maailmas paariline. Nõnda on täis saanud veel üks terminoloogiaring, kus on teineteist leidnud eakas saksa Blitzkrieg ja nooruke vene Blitzпиздец.

5/2022

43

maaiLmapiLK

KUi paLjU maKSaB maaiLmaLe

UKraiNa Sõda?

M

aailma riikide majandused on omavahel tihedalt põimunud, mis tähendab, et ka sõjalised ja/või humanitaarkatastroofid on omavahel paratamatult seotud. Üks erakorraline sündmus võib kaasa tuua teisi vapustusi üle maailma.

Rahalise, humanitaar- ja mitterahalise abi kogusumma, mida Ukraina sai sõja esimese kuu jooksul, on raske täpselt kokku arvutada täielike andmete puudumise tõttu. Ent Ukraina riigipanga juhi sõnul ulatus Ukrainale antud rahalise, tehnilise ja humanitaarabi summa hinnanguliselt 15 miljardi dollarini. Konflikti esimese viie nädala jooksul küündis sõjaline toetus Ukrainale keskmiselt 30 miljoni dollarini päevas (lisaks sellele majandus- ja humanitaarabi ning kriisi tõttu Euroopasse lähetatud USA vägede kulud). Aprillis tähendas rida 800 miljoni dollari suuruseid abipakette 100 miljonit dollarit päevas.

Ameerika Ühendriikide, NATO ja teiste riikide abi on olnud ülioluline,

44

5/2022

et Ukraina saaks oma vägedega siiani lahinguid pidada. Võitluses osalevad väed vajavad pidevat laskemoona ja uut varustust. Ilma nendeta lahingutõhusus väheneb ja kukub lõpuks kokku. Suuremate relvade, esialgu nõukogudeaegsete ja hiljuti NATO standarditele vastavate relvade tarnimine on võimaldanud Ukraina vägedel asendada kaotusi ja luua endale lisalahinguvõimet. Lõpptulemus: ilma abipakettideta oleksid venelased nüüdseks Poola ja Rumeenia piiril.

USA ENNUSTAB PIKKA SÕDA

USA kongress kiitis 19. mail heaks 40 miljardi dollari suuruse abipaketi Ukrainale. Senatis hääletas selle poolt 89 saadikut sajast. Kaks päeva hiljem allkirjastas otsuse president Joe Biden.

Ehkki USA vabariiklaste seas on vähemus, kes toetab isolatsioonipoliitikat ja sooviks kasutada Ukraina abistamiseks kuluvat raha parema meelega USA-s, oleks see nii demokraatide kui enamiku vabariiklaste arvates viga.

Mõistetakse, et kogu läänemaailm on ohus, kui Ukraina peaks sõja kaotama.

Ollakse üksmeelel, et Ida-Euroopas on tarvis liikuda seniselt heidutusrežiimilt kaitsehoiakule. 24.–25. mail viibisid Eestis Ameerika Ühendriikide kongressi esindajatekoja relvajõudude komitee parteiülese delegatsiooni liikmed, sealhulgas Balti parlamendirühma kaaseesistuja Don Bacon.

Viimane nentis Eesti Päevalehele antud usutluses, et enne Venemaa Ukraina-vastast rünnakut usuti Washingtonis, et liitlasvägede kohalolek NATO idatiival on Venemaale piisav heidutus. „Ent näeme nüüd, kuidas nad käituvad riigis, kus elab 44 miljonit inimest,“ märkis Bacon. Ameeriklaste sõnul on Ukrainas tehtavat hävitustööd nähes selge, et Eestit ega kogu siinset piirkonda ei tohi Venemaale isegi viivuks loovutada.

Samuti on oluline muudatus võrreldes varasemate abipakettidega see, et 21. mail allkirjastatud paketi ajakava ennustab pikka sõda. Varasemad abipaketid olid kavandatud paariks nädalaks. Keegi ei teadnud, kui kaua sõda võib kesta või kas Ukraina peab

maaiLmapiLK

24. veebruari varahommikul tungis Vene armee iseseisva Ukraina vabariigi territooriumile. Sellega alustas Venemaa täiemahulist sissetungi naaberriiki ja kõige suuremat sõda Euroopas pärast Teise maailmasõja lõppu. Silmatorkava kiirusega tekitas sõda ka majandus- ja humanitaarkriisi.

Tekst: KADRI PAAS, sisejulgeoleku asjatundja

21. mai pakett katkestab lühiajalise planeerimise mustri. Selle asemel, et vaadata mõne nädala kaugusele, ulatub pakett 30. septembrini, mis on Ameerika Ühendriikides eelarveaasta lõpp.

Ent kuidas Bideni abipakett jaguneb?

Ukraina julgeolekuabi algatus (USAI, 6 miljardit dollarit). Erifond pakub Ukraina sõjaväele ja riiklikele julgeolekujõududele väljaõpet, varustust, relvi, logistilist toetust, tarneid ja teenuseid, palku ja stipendiume, toetust ja luureabi – s.t peaaegu kõike, mida Ukraina võib vajada. USAI on ülekandekonto, mis tähendab, et kaitseministeerium otsustab hiljem, kuhu raha läheb. Kongressile ei ole ülekandekontod tavaliselt meeldinud, sest need näevad välja nagu „mustad fondid“, mille puhul on kongressil vähem

kontrolli selle üle, kuidas raha lõpuks kulutatakse. Seaduse sõnastuse järgi peab kaitseministeerium 15 päeva enne mis tahes ülekannete tegemist kongressile aru andma. Teoreetiliselt võiks kongress sellised ülekanded blokeerida, kuid seda on poliitiliselt ja menetluslikult raske teha. USAI puhul on probleemiks see, et rahastatavate võimete jõudmine Ukraina rindejõududele võib võtta aega. Kui tarneid ja teenuseid saab hankida kiiresti, siis uue varustuse tootmine võtab kuid või aastaid.

USA relvavarude täiendamine (9 miljardit dollarit). See annab raha kaitseministeeriumile Ukrainale varem saadetudvõi tulevikus saadetava varustuse asendamiseks. Valge Maja pressiteates nimetatakse suurtükiväe-, soomuki-, tankitõrje- ja õhutõrjevõimet. Kaitseministeerium ei pruugi asendada samaväärseid kaupu, kuid võib asendada sarnaseid võimeid, kui varasemad kaubad ei ole kättesaadavad või on vananenud. Üheksa miljardit dollarit on peaaegu kolm korda

rohkem kui seni antud varustuse väljastamise kulud 3,3 miljardit, mis tähendab, et asendamine on kallim ja tulevikus on oodata lisakulusid. Nagu ka USAI puhul, peab kaitseminister teavitama kongressi kaitsekomisjone selliste ümberpaigutamiste üksikasjadest vähemalt 15 päeva enne iga ümberpaigutamist.

Välisriikide sõjalise rahastamise programm (4 miljardit dollarit). See välisministeeriumi programm võimaldab Ukrainal ja teistel riikidel uut sõjavarustust osta, mitte ainult saada varustust olemasolevatest varudest. See on siiski pikaajalisem jõupingutus, kuna suurte relvasüsteemide hankimisel on mitmeaastane ettevalmistusaeg.

Väiksemaid esemeid saab hankida kiiremini, kuid see võtab siiski kuid või aastaid.

UKRAINA KAITSEMINISTEERIUM

vastu. Varasemad abipaketid kuulutati välja 25. veebruaril, 12. märtsil, 16. märtsil, 5. aprillil, 13. aprillil, 21. aprillil ja 24. aprillil.

USA sõjalise reageerimise rahastamine (3,9 miljardit dollarit). Ameerika Ühendriigid on saatnud Euroopasse umbes 10 500 sõjaväelast. Need väed läkitati NATO idapoolsete liitlaste 5/2022

45

maailmapilk juurde kinnitamaks, et Ameerika Ühendriigid seisavad kriisiolukorras nende kõrval ja takistavad Venemaa mis tahes seiklusi Ida-Euroopa suunal. USA relvajõud jäävad Euroopasse tõenäoliselt mõneks ajaks. Vägede lähetamisega kaasnevad operatsioonide ja personalihüvitistega seotud lisakulud. Seega on vaja lisavahendeid, et mitte kärpida muid kaitseministeeriumi programme. Üks üllatus selles kategoorias on täiendava raketipatarei Patriot hankimine. Kuna Ameerika Ühendriigid ei ole ilma jäänud ühestki Patriotist, tähendaks see armee tugevdamist või asendaks süsteemi, mis on antud Poolale. Igal juhul võtab selle soetamine mitu aastat aega. Eelarvedokumentidest nähtub, et sellise hanke ettevalmistusaeg on 24–36 kuud.

Abi sõbralikele välisriikidele (500 miljonit dollarit). Ameerika Ühendriigid

Majandusabi (8,8 miljardit dollarit).

Teadus- ja arendustegevus (364 miljonit dollarit). Selle eesmärk on

Säte toetab Ukraina pagulasi Ameerika Ühendriikides. Seaduses on selgelt öeldud, et see kehtib ainult Ukrainast pärit inimeste kohta ega anna isikule õigust saada alalise elaniku staatust.

seaduses ebamääraselt kirjeldatud kui „reageerimine olukorrale Ukrainas ja sellega seotud kulud“. Kongressi kirjelduses on nimetatud üks konkreetne kasutusviis, milleks on USA seadmete ekspordisõbralikumaks muutmine (50 miljonit dollarit). See tundub mõistlik, arvestades mõnede tehnoloogiate tundlikkust ja vajadust koostalitlusvõime järele liitlaste ja partnerite võrreldavate süsteemidega. Teadus- ja arendustegevus nõuab alati aastaid.

võivad pakkuda sõbralikele riikidele logistilist toetust, varustust ja väljaõpet.

Selles paketis sisalduv raha hüvitab tõenäoliselt liitlastele ja partneritele nende poolt Ukrainasse saadetud varustuse kulu. Paljudel NATO IdaEuroopa liitlastel oli nõukogude ajast jäänud T-72 tanke, S-300 õhutõrjesüsteeme, lennukeid ja helikoptereid.

Kuna ukrainlased juba kasutavad neid süsteeme, ei vajanud nad spetsiaalset väljaõpet, et varustust kohe kasutusele võtta. Selle varustuse üleandmine on olnud kõigile kasulik. Ukraina saab varustust juurde, et oma kaotusi asendada. Ida-Euroopa liitlased vabanevad vanast nõukogudeaegsest tehnikast ja saavad osta moodsamat, NATO standardile vastavat varustust. Ja USA kaitsetööstus saab müüa rohkem tooteid. Kõik osapooled on rahul.

riikidel, eelkõige Poolal, tulla toime Ukraina pagulaste massiga, kes põgenesid sõja tõttu oma kodumaalt.

„Kriitilise“ laskemoonavaru suurendamine (500 miljonit dollarit). Ukraina

Rahvusvaheline katastroofiabi (4,3 miljardit dollarit). See on mõeldud

sõda on näidanud suure laskemoonavaru väärtust. Selle raha eest hangitaks rakette, mis ei ole otseselt seotud Ukraina konfliktiga, vaid on mõeldud hoopis valmistumiseks mitmesugusteks konfliktideks, näiteks Hiina vastu. Selle jõupingutuse täielikuks elluviimiseks kulub siiski aastaid.

Enamiku raketiprogrammide ettevalmistusaeg on 18–24 kuud.

Kaitsetööstuse seadus (600 miljonit dollarit). Sellega toetatakse raketitoot46

misbaaside laiendamist ja vastavalt seaduses sätestatud sõnastusele „strateegiliste ja kriitiliste mineraalide kodumaise tootmisvõimsuse suurendamist“. Esimene leevendaks tootmispiiranguid, nagu näiteks praegu Javelini ja Stingeri rakettide varude taastamine. Viimane näib olevat suunatud haruldastele muldmetallidele ja mineraalidele, mida on vaja mitmesuguste tehnoloogiate, sealhulgas relvade jaoks, kuid mida Ameerika Ühendriigid saavad peamiselt Hiinast.

USA-s on haruldaste muldmetallide varusid küll rohkesti, kuid neid ei kaevandata kulude ja keskkonnapiirangute tõttu. Mõlemad jõupingutused tunduvad olevat vaeva väärt, kuid nende elluviimine võtab aastaid.

5/2022

Umbes 16 miljardit dollarit abipaketist kulub humanitaarabiks, Ukraina valitsuse üldiseks toetamiseks ja jõupingutusteks sõja mõju leevendamiseks kogu maailmas.

Rände- ja pagulasabi (350 miljonit dollarit). Sellega aidatakse Ida-Euroopa

„Ukraina ja Ukraina olukorrast mõjutatud riikide humanitaarvajaduste rahuldamiseks“. Kongressi selgitus on, et sellega antakse „erakorralist toiduabi kogu maailma inimestele, kes kannatavad Ukraina konflikti tõttu nälga, ning Ukraina elanike ja kogukondade muudeks kiireloomulisteks humanitaarvajadusteks“. Ukraina ja Venemaa toidutarnete katkemine on eriti mõjutanud Aafrika elanikkonda, mistõttu suur osa abist läheb tõenäoliselt sinna.

Sellega antakse „abi Ukrainale ja riikidele, keda olukord Ukrainas mõjutab, sealhulgas inimkaubanduse vastu võitlemise programmidele“. Kongressi selgitus keskendub eelarvetoetusele Ukraina valitsusele, kus tavapärane tulude kogumine on katkenud. Vastav kulurida sisaldab ka Venemaa valeinfo vastu võitlemist ning toetust Ukraina väikestele ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtetele. Sealhulgas 760 miljonit dollarit „võib teha kättesaadavaks toiduga kindlustamatuse ennetamiseks ja sellele reageerimiseks“. Valge Maja infolehe järgi võib sellest 500 miljonit dollarit anda USA põllumajandustootjatele.

Humanitaarabi (900 miljonit dollarit).

Sõjakuriteod ja inimkaubandus (400 miljonit dollarit). Abipaketi viies jaotis rahastab jõupingutusi „Venemaa Föderatsiooni valitsuse poolt Ukrainas toime pandud sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude dokumenteerimiseks ja tõendite kogumiseks“. See tundub üsna mõistlik, sest vettpidavad süüdistused nõuavad hoolikat tõendamist.

Samuti rahastatakse inimkaubanduse vastu võitlemise programme, nagu ka kahe teise paketis sisalduva programmi kaudu.

Diplomaatilised programmid (190 miljonit dollarit), rahvusvaheline narkootikumide kontroll ja õiguskaitse (400 miljonit dollarit), saatkondade turvalisus (110 miljonit dollarit), narkootikumide leviku tõkestamine ja demineerimine (100 miljonit dollarit). Need sätted rahastavad välisministeeriumi diplomaatilise tegevuse suurendamist Ukrainas ja kogu maailmas, samuti mitmesuguseid eriprogramme. Kuigi seda õigustavad Ukraina sündmused, on sõnastus piisavalt paindlik, et rahastamine võiks hõlmata väga erinevaid projekte.

Rahvusvahelised organisatsioonid (650 miljonit dollarit). 500 miljonit dollarit on mõeldud Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangale ja 150 miljonit dollarit ülemaailmsele põl-

maaiLmapiLK

Venemaa oligarhide vara jälgimine (52 miljonit dollarit). Rahandusministeerium saab raha „Venemaa finantstegevuse jälgimiseks, sealhulgas /…/ tegeliku kasusaava omandi tuvastamiseks“.

Abipakett sisaldab ka raha välisministeeriumi peainspektorile (4 miljonit dollarit), USA Rahvusvahelise Arenguagentuuri (USAID) peainspektorile (1 miljon dollarit) ja juhiseid kaitseministeeriumile, et see esitaks tegevuse kohta perioodiliselt aruandeid. Need sätted annavad kindluse, et Ukrainale antavat raha kasutatakse eesmärgipäraselt. Teatavasti oli Ukraina valitsus enne sõda kurikuulus oma korruptsiooni poolest. Transparency Internationali 2021. aasta korruptsiooniindeksi järgi platseerus Ukraina 180 riigi seas piinlikule 122. kohale.

Ukraina abistamist toetavad nii USA demokraadid kui vabariiklased.

Ukrainlaste edukas kaitse tugevdab NATO-t ja vähendab tulevaste konfliktide tõenäosust. Sõda jätkub, mistõttu ameeriklaste viie kuu pikkune abipakett on mõistlik, sest nii pole vaja tegeleda iga mõne nädala tagant uue abiraha leidmise ja vormistamisega.

Tervikuna on sõjalise abi rahalise väärtuse jälgimine keeruline, sest mitmed riigid ei soovi seda avalikustada (nt Prantsusmaa ja Poola). Sõjaline toetus Ukrainale võib olla jälgitav rahalise toetuse kaudu otse armeele või Ukraina valitsuse käsutusse antud füüsiliste vahendite ja materiaalsete ressursside, sh surmavate või mittesurmavate relvade kaudu.

KUIDAS SÕJALINE ABI UKRAINASSE JÕUAB?

Saksamaal jälgib üle saja sõjaväelase 30 riigist peaaegu iga Ukrainasse suunduvat lääne kuuli. Maikuu jooksul muutsid britid oma Ameerika kolleegide abiga unise konverentsiruumi Patch Barracksis üheks NATO peamiseks keskuseks Ukraina relvataotluste menetlemisel. Kohal viibib ka käputäis Ukraina kontaktohvitsere, kes töötavad telefonitsi rindejoontel olevate sõduritega.

Tegemist on justkui USA sõjaväebaasi tekkinud idufirmaga. Ruumi kroonivad sülearvutite kontsentrilised ringid ja see on täis mitmetes keeltes toimuvat vaikset jutuajamist, mis suunab sõjavarustus sealt, kus see on, sinna, kus seda vajatakse. „Kaks kuud tagasi ei olnud teid olemas,“ ütles üks USA kõrgem sõjaväelane rühmale, kellele näidati plasmateleri ekraanil üksikasjalikult Ukrainasse liikuvaid relvi Euroopa sõlmpunktides. Lääneriikide relvatarned on muutunud organiseeritumaks.

Kui USA saatis 2021. aasta novembris kiirpaadid Ukrainasse, „oli vaja selleks 5000 telefonikõnet“, ütles ametnik.

Nüüd, umbes neli miljardit dollarit sõjalist abi hiljem, on tuhandete telefonikõnede asemel olemas rakendus.

Sõja esimestel päevadel töötasid USA ametnikud ja Briti väed eraldi. Kuid Briti sõjavägi eesotsas 104 Theater Sustainment Brigade’iga seadistas koodnimega Craigslist’ile sarnase tarkvarasüsteemi, kus ukrainlased saavad esitada relvataotlusi. Aprilli alguseks oli USA ja Briti vägedest saanud üks üksus.

Iga päev hommikul kell 11 kogunevad logistikud, sest lahinguvälja reaalajas jälgivad operatsiooniohvitserid annavad neile kõige värskemat teavet Donbassi lahingute kohta. Kui Ukrainale vajaliku relvaabi andja on leitud, mõtleb koordineerimiskeskus välja, kuidas vastavat relvaliiki lahinguväljale saata. Kas maismaa-, õhu- või raudteid pidi. Ent töö on muutunud keerulisemaks, sest Ukraina vajadused on muutunud väike- ja käsirelvadest, nagu tankitõrje- ja õhutõrjeraketid Javelin ja Stinger, mis aitasid peatada Venemaa pealetungi Kiievile, lennukite, tankide ja suurtükiväeni, näiteks 108 USA tarnitud M777 haubitsani.

Ukrainlastele tuleb korraldada ka relvaväljaõpet. Lääneriigid saadavad

UKRAINA KAITSEMINISTEERIUM

lumajandus- ja toiduga kindlustatuse programmile.

maaiLmapiLK neid väljaõppele Ida-Euroopasse, näiteks kanadalased õpetavad Ukraina vägesid USA tarnitud suurtükiväe peal ja aitavad relvi kätte saada. Euroopa väejuhatusega seotud meeskond IdaEuroopas on aidanud demonteerida nõukogudeaegseid Su-25 lennukeid ja Mi-17 helikoptereid, et neid saaks Ukrainasse saata. Ametnike sõnul näitavad ukrainlased väljaõppel üles sihikindlust ja tugevat moraali. „Nad ei taha teha teepausi,“ ütles Briti sõjaväeametnik. „Nad tahavad õppida ja Ukrainasse naasta.“ Teise Briti ametniku sõnul avastati laost relvad, mida oleks võinud Ukrainale anda, kuid mida ei saanud kasutada, sest relvadel puudusid sihikud ja laskemoon. Need hangiti ja saadeti seejärel Ukrainasse. Ida-Euroopas harjutavad üksused liikusid varustusega hiljutise USA armee juhitud õppuse Defender 2022 ajal, mis hõlmas üheksat Euroopa riiki ning kus osales üle 3400 USA ja 5100 rahvusvahelise sõjaväelase.

UKRAINA KAITSEMINISTEERIUM

Ukraina peab mõtlema, kuidas uusi relvasüsteeme töös hoida. Planeeri-

misüksuse ametnikud töötasid välja kontrollnimekirja relvade väljaõppeks ja ülalpidamiseks, sh laskemoonaga kindlustamiseks. Pärast raskemini säilitatavate relvade, näiteks soomukite hankimist on ukrainlased teadlikud, et mida kiirem on taotlus, seda keerulisemaks muutub selle täitmine. Ette on tulnud ka juhuseid, kus eeskätt lääneriikide valitsuste poliitiline tahe surub sõjaväelasi saatma Ukrainasse relvi, mis ei ole eriti töökindlad.

Poliitikutel on vaja kiiret tulemust, st pressiteadet järjekordse relvasaadetise kohta, hoolimata sellest, kas ukrainlastel on „torust“ abi või mitte.

MILJARDID UKRAINA TSIVIILELANIKE HEAKS

Ukrainat aitasid sõja esimestel päevadel märkimisväärselt ka maailma kõige suuremad tsiviilorganisatsioonid. Üksikisikute või valitsuste kogutud raha läks enamasti organisatsioonidele, mis tegelesid näiteks pagulastega.

Kõik 27 EL-i liikmesriiki ning Norra ja Türgi pakkusid Ukrainale abi EL-i kodanikukaitse mehhanismi kaudu, kogudes 80 miljonit eurot humanitaarabiks. See jagunes järgmiselt:

meditsiiniline abi (esmaabikomplektid, ravimid, meditsiinitehnika, haiglatarvikud, sidemed, kirurgilised rõivad); majutusabi (padjad, tekid, magamismatt ja kotid); toiduained ja esmatarbekaubad (riided, hügieenipakid lastele ja vanematele inimestele); hädaabivarustus (kaitseriietus, telgid, tuletõrjevahendid, elektrigeneraatorid, veepumbad).

Euroopa Komisjon (EK) toetas Ukrainat nii humanitaar- kui kodanikukaitseabiga (toit, vesi, peavari). ÜRO ja EK kiireloomulise abipalve raames eraldati 90 miljonit eurot hädaabiprogrammidele, et aidata sõjast mõjutatud Ukraina ja Moldova tsiviilelanikke. 1. märtsil 2022 teatas komisjon 500 miljoni euro suurusest lisarahast kriisist tulenevate humanitaarprobleemidega tegelemiseks.

Pärast kümne päeva möödumist otsustas komisjon maksta kiiresti välja veel 300 miljonit eurot 24. jaanuaril 2022 heaks kiidetud finantspaketi esimese osamaksena, mille suurus oli 1,2 miljardit eurot. Samuti kavatseb

maaiLmapiLK Euroopa Komisjon eraldada 120 miljonit eurot Ukraina institutsioonide ja vastupanuvõime tugevdamiseks.

Peale eelneva kaalub komisjon Ukraina solidaarsusfondi loomist, et aidata riigil pakkuda põhiteenuseid ja rahuldada kodanike esmavajadusi.

Euroopa Komisjoni president Charles Michel säutsus 18. märtsil 2022, et „fond annaks likviidsust ametivõimude jätkuvaks toetamiseks ja pikemas perspektiivis toimiks vaba ja demokraatliku Ukraina ülesehitamise selgroona pärast vaenutegevuse lõppu“.

Euroopa Komisjon tegi kõigile EL-i liikmesriikidele kuu aega pärast sõja algust, 23. märtsil ettepaneku suurendada eelfinantseerimist 11 protsendilt 15-le 2021. aasta ühtekuuluvuse ja Euroopa territooriumide taastamise abi (REACT-EU) osamaksest. Lisaks sellele tegi EÜ ettepaneku suurendada eelrahastamise protsenti 45-ni eesliini liikmesriikide (Ungari, Poola, Rumeenia, Slovakkia) ja nende liikmesriikide puhul, kes võtsid Ukrainast vastu kõige rohkem inimesi proportsionaalselt oma riigi elanikkonnaga (üle 1% ajavahemikul 24. veebruarist kuni 23. märtsini). Nendeks riikideks olid Eesti, Austria, Bulgaaria ja Tšehhi. Seega suureneb eelrahastus 3,4 miljardi euro võrra, mis tuleb liikmesriikidele maksta pärast ettepaneku heakskiitmist liikmesriikide parlamentides.

Maailmapank teatas 7. märtsil, et annab Ukrainale kolm miljardit dollarit rahalist toetust. Maailmapank pani kokku esialgu 723 miljoni dollari suuruse erakorralise rahastuspaketi.

Samal päeval kiitis panga juhatus heaks 489 miljoni USA dollari suuruse täiendava eelarvelise toetuspaketi – Financing of Recovery from Economic Emergency in Ukraine. See toetus oli mõeldud selleks, et aidata ukrainlasi kriitiliste teenuste osutamisel, näiteks rahaliseks toeks haiglatöötajatele ja eakatele.

Esialgset Maailmapanga toetust suurendati Madalmaade 89 miljoni USA dollari ja Rootsi 50 miljoni USA dollari suuruse garantiiga. Lisaks sellele käivitas Maailmapank mitme rahastajaga sihtfondi, et hõlbustada Ukrainale abiraha suunamist, kusjuures Ühendkuningriik, Taani, Läti, Leedu ja Island panustasid 134 miljonit USA dollarit.

KUi paLjU maKSaB UKraiNa Sõda KremLiLe? Invasioon kestab juba kolmandat kuud, nõudes Kremlilt umbes 900 miljonit dollarit päevas. SOFREP-i hinnangul mõjutavad sõjapäeva hinda mitu tegurit. Hind hõlmab Ukrainas võitlevate Vene sõdurite tasustamist, nende varustamist laskemoona, kuulide ja rakettidega ning kaotatud või kahjustatud sõjatehnika parandamise kulusid. Samuti peab Venemaa maksma tuhandete relvade ja tiibrakettide eest, mida on sõja ajal kasutatud.

Viimased võivad maksta hinnanguliselt 1,5 miljonit dollarit tükk.

Need arvud ei võta arvesse, kui palju Venemaa võib olla rahaliselt kaotanud majandussanktsioonide tõttu. Sanktsioonid võivad Valge Maja sõnul jääda kehtima isegi pärast seda, kui Venemaa oma väed Ukrainast tagasi tõmbab. Konsultatsioonifirma Civitta andmetel on sõja otsesed kaotused Venemaale maksma läinud umbes seitse miljardit dollarit.

Ukraina uputas ameeriklaste abiga aprillis venelaste Musta mere laevastiku lipulaeva Moskva. Forbes Ukraine’i andmetel maksis see umbes 750 miljonit dollarit. Ukraina on alates sõja algusest hävitanud üle 5000 ühiku venelaste sõjatehnikat, kuid Moskva oli senistest kahtlemata kõige kallim sihtmärk.

Jaapan lisas toetuspaketile 100 miljonit USA dollarit.

Pärast sõja puhkemist taotles Ukraina erakorralist rahastamist, millele

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) juhatus andis kiirrahastamise raames 1,4 miljardi USA dollari ulatuses rohelise tule. IMF jätkab tööd Ukraina reservkrediidi programmi kallal, mille käigus jaotatakse 2022. aasta juuni lõpuks Ukrainale täiendavalt 2,2 miljardit USA dollarit.

ÜRO pagulaste agentuur (UNHCR) laiendas oma tegevust ja suutlikkust Ukrainas ja selle naaberriikides, toetades oma kodudest põgenema sunnitud ukrainlasi rahaabi ja psühholoogilise toega.

ÜRO Lastefond (UNICEF) teatas 400 miljoni euro eraldamisest Ukraina tsiviilisikute ja laste abistamiseks.

Rahvusvaheline Punane Rist (ICRC) abistas ukrainlasi evakueerimisel; jagas Ukraina peredele üle 90 000 toiduja hügieenipaki, 7000 esmaabipakki ning 32 tonni toitu, meditsiinitarbeid ja majapidamistarbeid; samuti andis Punane Rist esmaabikoolitust üle 12 000 inimesele.

UKRAINA MAJANDUS KAHANES POOLE VÕRRA

Ukraina peaminister Denõs Šmõhal rääkis BBC News Ukraine’ile, et paljude ekspertide erinevate hinnangute järgi on Ukraina praeguseks kaotanud 30–50% oma majandusest. „SKP langeb prognoositult samuti 30–50%.

Ligi 35% meie majandusest ei tööta.

Sellest tulenevalt on eelarve maht hinnanguliselt 50–70% rahuaegsest.

Samal ajal on sotsiaal- ja humanitaarvajaduste ning demineerimisega seotud kulud järsult kasvanud,“ rääkis Šmõhal.

Peaministri sõnul tekitab see kõik eelarve puudujäägi viis miljardit dollarit kuus. „See on suur raha ja loomulikult palume oma partneritelt toetust, mida ka saame. Teeme tihedat koostööd Rahvusvahelise Valuutafondi, Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liiduga. Ühendkuningriik toetab meid väga tugevalt,“ lisas Šmõhal.

Ukraina infrastruktuurile ja majandusele tekitatud otsene kahju on umbes 600 miljardit dollarit ja see summa kasvab pidevalt. Peaministri sõnul on kas täielikult hävinud või kahjustatud üle 100 haridusasutuse ja üle 500 meditsiiniasutuse. Samuti on hävinud 25 000 kilomeetrit kiirteid ja mitusada silda. Peale selle on ettevõtted kaotanud üle 200 tehase, 17% ettevõtetest lõpetas tegevuse ja 60% töötab alla sõjaeelse võimsuse ning kaksteist rahvusvahelist lennujaama on kahjustatud. Kahjustatud või hävinud on üle 40 miljoni ruutmeetri elamuid.

KASUTATUD ALLIKAD: •

• •

• •

Public Money & Management: Full article: New development: Accounting for human-made disasters— comparative analysis of the support to Ukraine in times of war (tandfonline.com) Foreign Policy: Inside A Hub for Military Aid to Ukraine (foreignpolicy.com) Center for Strategic and International Studies (CSIS): What Does $40 Billion in Aid to Ukraine Buy? | Center for Strategic and International Studies (csis.org) Ukrinform: War brings to halt some 35% of Ukraine's economy - PM (ukrinform.net) Newsweek: Russia Spending an Estimated $900 Million a Day on Ukraine War (newsweek.com)

5/2022

49

maaiLmapiLK

maaiLmavõi maaiLmade Sõda

UKraiNaS Venemaa kaheksa-aastane sõda Ukraina vastu pole pelgalt ühe riigi kallaletung oma naabrile – kaks viimast aastat on see olnud märksa suurema osaliste arvu ja laiema tegevusareeniga.

Tekst: TOOMAS ALATALU, politoloog

V

eebruaris-aprillis 2014 annekteeriti Krimm ning loodi Donetski ja Luhanski rahvavabariigid, ent loodetud uute külmutatud konfliktide asemel said viimastest podisevad sõjakolded.

Aprillis 2021 algasid Ukraina põhja- ja idapiiril pluss Mustal merel Vene armee suurmanöövrid, mis 24. veebruaril 2022 läksid sujuvalt üle suureks sõjaks. Tegelikult peab nendega ühenduses mainima ka Valgevene presidendivalimisi augustis 2020, mis vallandasid enneolematu protestiliikumise. Sellele oodati järge 2021. aasta kevadel, millega osaliselt põhjendati ka Venemaa vägede saabumist mainitud ajal manöövriteks Valgevene pinnale.

Möödus paar kuud ja poliittandem Moskva-Minsk üllatas maailma jälle – algas Aasia ja Aafrika moslemite lennutamine Valgevene pinnale, kust nood hakkasid sõna otseses mõttes sisse murdma Euroopa Liitu. Moskva jäi kunstlikult loodud rändekriisis küll varju, ent seda silmatorkavam oli Valgevene Lukašenka taidlemine, k.a lubadus küsida endale tuumarelv.

Teadagi et Putinilt.

Igal juhul saab öelda, et Läti, Leedu ja Poola idapiirid (üle 1000 km) läksid tuliseks juba juunis-juulis 2021. Samuti on Eesti Kaitseliidu kaasalöömine Poola piiri tugevdamisse igati kõrvutatav meie tänase relva- ja humanitaarabiga Ukrainale – vastaspooleks on olnud üks ja sama jõud liitriigi vormis.

50

5/2022

GLOBAALNE KONFLIKT

Kui toodule lisada kõik kehtestatud sanktsioonid ja vastusanktsioonid, millest majandust-rahandust-sidet ja muud taolist puudutavad on globaalse haardega, ultimaatumid (Kremli 15. detsembril 2021 esitatu adressaadiks oli 30 riiki), „mustad nimekirjad“ (Venemaal on 48 „ebasõbralikku riiki“) jne, siis oli omamoodi loomulik sõnapaari „kolmas maailmasõda“ kiire käibeletulek.

Kui Ukraina on algusest peale kinnitanud, et temale tuldi sõjaga kallale, siis Venemaa varjus juba 2014. aastal kaua ei tea kust ilmunud roheliste mehikeste taha ja alles hiljem tunnistas oma vägede kaasatust. 2022. aastal aga räägib Kreml üksnes „sõjalisest erioperatsioonist“.

Suurte ja ajalooliste üldistuste „meistriks“ pürgiv president Putin on samas osanud kokku viia teise maailmasõja lõpu ja praegu Ukrainas toimuva – jutt natsismist toona ja neonatsismist täna käivad ju kõrvu ning Ukrainat tahetakse denatsifitseerida ja mitte deneonatsifitseerida!?

Arvatavalt vajadusest survestada Saksamaad, et too ikkagi ehitaks valmis gaasijuhtme Nord Stream 2, algas Venemaal 2019. aastal Suure isamaasõja jälgedes peetud sõjakuritegude kohtuprotsesside läbivaatamine, mille käigus anti Saksa fašistide ja nende sabarakkude „sõjakuritegudele“ uus hinnang – „genotsiid“. 1945.–1946. aasta Nürnbergi rahvusvahelise

tribunali otsustes teatavasti seda määratlust ei kasutatud (see ilmus alles 1948). Ümberhindamisi arvestades polnud üllatus, kui Putin süüdistas oma suurt sõda kuulutavas kõnes (21. veebruaril 2022) Kiievit Donbassis „genotsiidi“ korraldamises. Ka kollektiivse julgeolekulepingu organisatsiooni (ODKB) 16. mail toimunud tippkohtumise avalduses kuulutatakse Nürnbergi tribunali otsuses mainitud Nõukogude Liidu rahvaste vastu toime pandud kuriteod „genotsiidiks“, mis tõotab ümberhindamiste protsessi jätkumist.

Võib arvata, et Suures isamaasõjas saavutatud võidu propagandakampaaniad, mida on olnud neli (2003–2005, 2008–2010, 2013–2015, 2018–2021) lähevad edasi seni, kuni Kremlis valitseb praegune mõttelaad. Toodut arvestades pole juhus, et praegust olukorda on hinnatud ka kui „teise maailmasõja lõpetamist“.

IMPEERIUMI LANGUS JA TÄRKAMINE

Muidugi ei tea me, mida nende tänaste hinnangute kohta öeldakse 5–10 aasta pärast. Ent kui otsida ühisjooni 1914– 1918, 1939–1945 (Hiina jt seisukohalt 1937–1945) ja 2014–2022(?) peetud suurtest sõdimistest, siis Teises maailmasõjas üritas Hitler taastada Saksamaa impeeriumi aegset vägevust ja leidis selleks liitlase Stalini näol, kes üritas sama Venemaa nimel.

Tulemuseks oli kuue Ida-Euroopa riigi jagamine ja läks nii, et suure sõja

maaiLmapiLK

PIXABAY

Formaalseks ettekäändeks oli ODKB loomise 30. aastapäev. Seda sõjalist organisatsiooni võib pidada Varssavi lepingu organisatsiooni (1955–1991) järglaseks, ainult et sinna ei kuulu enam Ida-Euroopa režiimid, vaid endised liiduvabariigid. ODKB algaastail oli neid 9 ja järele on jäänud 6. Moskva kohtumise ühisavalduses deklareeriti, et tuntakse vastutust rahu kindlustamise eest Euraasias, ja kinnitati valmisolekut alustada praktilist suhtlust NATO-ga.

Seega anti märku, et loetakse end Varssavi LO järglaseks, ja erinevalt Kremli 15. detsembri 2021 ultimaatumis kõlanud nõudest NATO tagasipööramisest 1997. aastasse oldi nõus temaga ka tänasel kujul asju ajama.

võitnud suurriikide koalitsioon lubas Stalinil kehtestada oma kontrolli ka 1939. aastal Hitlerile läinud alade üle. Alles külma sõja lõpp tähendas Venemaale sealt lahkumist, seda samaaegselt impeeriumi enda uue kokkuvarisemisega.

Paraku tõi sündmuste kulg Moskvas taas võimule need, kes ihkavad impeeriumi taastamist. Sedapuhku küünilisemad ja nutikamad kui eelkäijad, sest parketikõlblikkuse saavutamise nimel tasus Kreml muuhulgas ära isegi Tsaari-Venemaa võlad (leidis mainimist 21. veebruari kõnes!).

Suurriikide mängureeglite järgimine ja eriti veel 1970 alanud projekt „gaas torude vastu“, mis otseselt toestas Moskvat ja seadis Euroopa sõltuvusse Venemaa odavast gaasist, tagas Berliini ja Pariisi silmade kinnipigistamise siis, kui läks lahti võitlus Venemaa vägevuse taastamiseks.

Nagu teada, sai selleks tähiseks Venemaa agressioon Gruusias 2008, mille Lääs lihtsalt alla neelas. Uuele agressioonile kuus aastat hiljem küll reageeriti, ent oli vaja veel üht sõda Ukrainas, et kogu demokraatlik maailm ärkaks ja ühineks „Venemaa provotseerimata agressiooni“ (USA presidendi Joe Bideni määratlus) vastu.

Paraku tähendab see vaid Ukraina toetamist relvade ja majandusabiga,

samuti sõjapõgenike vastuvõtmist ja abistamist. Keegi pole saatnud oma vägesid sõdima Ukraina pinnale, mis sõjategevuse pikenedes annab loogiliselt eelised suuremale ja tugevamale Venemaale.

Ukrainlaste ja nende juhtkonna vaprus sõja esimestel tundidel ja päevadel tagasid neile kõigi vabadus- ja demokraatiameelsete toetuse. Vene armee tegelike eesmärkide, nende sõjapidamisviisi ilmnemine ja äratundmine võttis kahjuks aega. Sellel XXI sajandil kõigi silme ees rulluval brutaalsusel on oma osa selles, et kuigi Venemaal on omad liitlased – autoritaarseid ja totalitaarseid režiime maailmas jagub –, oli šokk toimuvast niivõrd suur, et alles kolmandal sõjakuul hakkasid nood end Venemaa toetajatena eksponeerima.

VENE MAAILM

Kuni 16. maini võis väita, et demokraatlik maailm sõdib Venemaaga.

Sealtpeale tuleb aga öelda, et ka Venemaal on oma maailm, kes teda toetab või siis ei loobu eri põhjustel Moskva toetamisest. Ehk siis tegu on kahe erineva ja vastandliku maailma sõjaga kohas nimega Ukraina.

Venemaad toetavat maailma juhivad ennekõike 16. mail Moskvas kogunenud Armeenia, Kasahstani, Kõrgõzstani, Tadžikistani, Valgevene ja Venemaa liidrid. Esimest korda ei seisnud Putin üksi ega isegi mitte kahekesi.

19. mail aga toimus BRICS-i (2009. aastal ehk pärast Venemaa agressiooni Gruusias loodud Brasiiliat, Venemaad, Indiat, Hiinat ja Lõuna-Aafrikat ühendav kooslus, mis viimasel ajal üritab konkureerida demokraatlike riikide ühendusega G7) välisministrite videokonverents. Kuna BRICS-i eesistujaks on Hiina, pidas kõne ka Xi Jinping ja toimus BRICS+ kohtumine. Sellel osalesid Pekingi kutsutud Argentina, Egiptuse, Indoneesia, Kasahstani, Nigeeria, Araabia Ühendemiraatide, Saudi Araabia, Senegali ja Tai välisministrid. Mõistagi arutati kohtumisel kõiki aktuaalseid probleeme. Kohtumise 20punktilise avalduse üks lühemaid punkte puudutab Ukrainat. See on lühem kui järgnev „sügavat muret“ väljendav Lähis-Ida ja Põhja-Aafrikat puudutav punkt, mille teemal tehti paar päeva varem pikk avaldus.

Ukraina kohta tõdeti seda, et ministrid kordasid „seoses olukorraga Ukrainas omi rahvuslikke seisukohti nii, nagu need on kõlanud ÜRO Julgeolekunõukogus ja Peaassambleel. Nad toetasid kõnelusi Ukraina ja Venemaa vahel. Nad arutasid humanitaarolukorda Ukrainas ja selle ümber ning avaldasid toetust ÜRO peasekretärile ja Rahvusvahelisele Punasele Ristile humanitaarabi osutamiseks vastavalt Peaassamblee resolutsioonile“.

Niisiis ei midagi uut: Ukraina aktiivsete ja tegusate toetajate kõrval said selgeks need riigid, kes ilmselt kunagi ei pea ega nimeta Venemaad agressoriks. Sest nemad esindavad mittedemokraatlikku ja mittevaba maailma.

Jääb üle leppida vastandlike maailmade olemasoluga.

5/2022

51

KARRI KAAS

maaiLmapiLK

52

5/2022

maaiLmapiLK

raHU, KaitSeLiitLaNe, vaLmiStU SõjaKS!

Hindaksin, et 70 protsendi tõenäosusega ei jõua suur sõda seekord Eestini. Aga isegi kui tegemist on vähe tõenäolise stsenaariumiga, on oht ikkagi suurem kui kunagi varem viimase 30 aasta jooksul.

Seepärast mängime mõttes kõik stsenaariumid läbi. Ka kõige mustema, et õnnetuse hetkel mitte paanikasse sattuda.

Tekst: kapten ILMAR RAAG, Toompea malevkond

O

len keskmiselt sportlik tsivilist, aga neli korda on minust peaaegu saanud professionaalne sõdur. Üks kord ajateenistuses ja kolm korda Kaitseväe missioonil, millele eelnes alati umbes 4 kuu pikkune ettevalmistus.

Miks see on oluline võrreldes 17 aastaga, mil ma olen olnud Kaitseliidu liige? Aga sellepärast, et Kaitseliidu liikmetest 80 protsenti ei ole tegelikult oma vaimus ja füüsises päris sõjaks valmis. Paraku ei pruugi nad seda veel ise teada, nii nagu ka mina ei teadnud seda ette. Meie, kaitseliitlaste tohutuks plussiks on kõrge kaitsetahe ja paindlikkus lahendada probleeme terve mõistusega, kuid päris lahinguvalmidusest lahutavad paljusid meie seast mõned punktid.

Vestlesin ühe sõbraga Kaitseliidust, kellega mind seob ühine missioonikogemus, ja selle põhjal valmisid 5 punkti, mida me julgeksime soovitada kõigile, kes ka tegelikult oleksid valmis kodumaad relvaga kaitsma.

Seejuures ei ole ma ise sugugi guru ega supersõdur, kuid tänu nende punktidega arvestamisele ei ole ma ükskõik millise vastase jaoks enam täiesti tühi koht.

PARANDA OMA FÜÜSILIST VORMI

Üks suurimaid probleeme Kaitseliidu õppustega on, et me tegelikult ei saa teada, mida tähendab pikaajaline füüsiline koormus. Paari aastaga unustavad meie lihased selle, mis oli ajateenistuses. Kaitseliidu kahepäevasel õppusel jõuad napilt ära väsida, kui juba ongi võimalik koju tagasi minna. Aga mäletan oma esimese missioonieelse väljaõppe üht rünnakuharjutust, kus liikusin skautidega samas ahelikus üle soise maastiku.

Kahesaja meetri möödudes oli mul silme eest must ja ma tegelikult ei suutnud enam relvagi tõsta. Peamine jõupingutus läks puhtalt „söösta-kata“ rütmis püsimiseks, aga vastast ma enam mõjutada ei suutnud.

Veidi hiljem, puhkehetkel mõtlesin, mis oleks juhtunud, kui ma oleksin niimoodi ära kustunud keset päris lahingut … Paar kuud hiljem Kesk-Aafrikas tegin samade skautidega kaasa mitmeid tunde kestvaid patrulle, seljas umbes 25 kg varustust, ja kuidagi harjusin ära.

Tähendab, treeningul on oma praktiline tähendus. Füüsiline nõrkus ei tähenda ainult seda, et sa jääd teistest maha või ei suuda kõike teha, vaid kõige hullem on see, mis toimub sinu

teadvuses. Sellel hetkel, kui pulss on laes, aga oma elu päästmiseks tuleks tegelikult veel kiiresti liigutada, annad sa järsku alla. Umbes nagu uppuja, kes enam ei suuda lainetega võidelda.

Tee endale see kingitus, hakka trenni tegema ja võta kaalust alla. Kui teed üldfüüsilise testi alla 240 punkti, siis oled sa lahinguväljal tegelikult enesetapja, mitte kodumaa kaitsja.

Teiseks testiks tuleks teha vähemalt nädalapikkune õppus, kus iga päev toimuks rännak ja mingi lahingudrilli läbiharjutamine. Umbes laupäevaks on füüsiline šokk möödas ja väsimus lihastes ei sega enam mõtlemist.

Tõsi, kui sul on tõepoolest tõsine terviseprobleem, siis tuleb oma ülesanded sellega kohandada ja selles ei ole midagi halba. Ainult et siis ei tohi otsida kontakti reaalse vastasega väikesel distantsil.

SUL PEAB OLEMA OMA RELV!

Võiks ju arvata, et kõik tabelrelvastuse relvad on ühesugused. Vale! Oma relval õpid sa märkama detaile. Umbes nii, nagu mul oli lapsepõlves jalgratas, mis ühel hetkel väsis päris ära.

Pidurid ei töötanud enam õigesti ja juhtraud võis loksuma hakata. Ometi 5/2022

53

maaiLmapiLK ma teadsin neid vigu ette ja oskasin sõidu ajal kõike kompenseerida. Kui keegi teine mu ratta võttis, oli varsti tagajärjeks kukkumine või midagi muud hirmsat.

Oma relva peamine eelis ei ole isegi mitte lasketäpsus, kus hea laskur juba automaatselt korrigeerib oma relva puudusi, vaid veel olulisem on oma relva tõrgete tundmine. Igal missioonieelsel väljaõppel olen paar korda saanud tõrke kõige kriitilisemal hetkel. Ja jälle tuleb külm higi laubale, sest mis oleks saanud, kui see tõrge oleks toimunud päris lahingu ajal.

Vajutad päästikule, aga lasu asemel kostab ainult tuhm klikk. Ja vastane sihib nüüd sind … Mida rohkem sa lased just oma relva, seda paremini õpid ette nägema võimalikke tõrkeid, mis tegelikult on 90% ennetatavad.

Igal relval väheke isemoodi.

Kui sul ei ole tõrkeid üldse tulnud, siis pakun, et ilmselt oled liiga vähe lasknud või ei ole oma relva realistlikult proovile pannud. Lase oma relva taktikalises olukorras lumes ja poris senikaua, kuni sa aru saad, millest tulevad sinu relva tõrked. Kui sa suudad neid ette näha, on jälle suurenenud tõenäosus, et võib-olla elad lahingus veidi kauem.

54

5/2022

Isiklikult minul on muretsetud päris oma relv, millega ma peamiselt harrastan amatöörina laskesporti.

Kui peaks juhtuma kõige halvem, siis võtan kaasa just oma relva ükskõik millise riigi antava tundmatu relva asemel. (Mu relv ei ole eksootiline.

Sama tüüpi relv on olemas ka Eesti jõustruktuurides, sama NATO kaliiber jne. Ja ma ei hoia oma relva seal, kus sa arvad.) Ja ma ei eksponeeri ennast relvaga, sest rahuajal ei taha ma kedagi ähvardada.

NÕUA KOHE MIINI- JA TANKITÕRJERELVADE ÕPET

Eelmise punkti võiks tegelikult ka ära unustada niipea, kui kriis jõuab hübriidsõja faasist konventsionaalsesse sõtta. (Nagu praegu Ukrainas.)

Isiklik käsitulirelv on tänapäeva sõjas üsna marginaalse tähtsusega. Kõige rohkem saadakse surma kaudtulest ja kõige suuremaid kaotusi vastasele tehakse samuti suuremate paukudega.

Meie õnnetuseks on õppustel tihti mängitud miinivälju niimoodi, et kuhugi tehakse lintidega tähistatud tõkke-tõrje sõlmed, kuhu on moepärast miine maha pandud. Jah, need aeglustavad vastase liikumist, aga tegelikult me tahame miinidega vastast ka hävitada.

Tõstke käed, kes on viimase aasta jooksul õppusel harjutanud, kuidas ka päriselt mõned miinid lõhkevalmis panna? Kes oskab külglaenguga miine valmis panna ja neid õigel hetkel käivitada? Ma ei näe kätemetsa!!!

Aga kuidas te reaalselt mõtlete mõne soomuki seisma panna? Arvate, et teie jaos on keegi teine, kes laseb Carl Gustavit? See on vale suhtumine. Absoluutselt iga kaitseliitlane peab oskama une pealt lasta ja laadida Carl Gustavit ja Instalazat (ja tegelikult ka RPG erinevaid tüüpe). Lisaks peate vähemalt teoorias suutma üles korjata Javelini ja Spike’i pärast seda, kui selle meeskond on surma saanud, ja ise edasi lasta.

Rahuajal algaks siinkohal igavene hala, miks seda kõike teha ei saa.

Ohutuseeskirjad, rahaline kulu jne.

Ma olen nõus, et kõik ei pea harjutamiseks päriselt laskma Javelinist, aga vähemalt kuivalt peaksid miini- ja TTdrillid olema kaitseliitlase DNA-sse söövitatud.

Kui teile lähima kahe kuu jooksul ei ole õpetatud, kuidas miine maha panna või TT-relvi lasta, astuge lahinguüksusest välja. Kui te ise ei ole sellisele õppele kohale ilmunud, siis oleks õiglane, et teid lahinguüksusest välja arvatakse. Lõpuks ei ole tegemist

maaiLmapiLK

MÕTLE LÄHEDASTE PEALE JUBA ETTE

Võta aeg ja räägi oma lähedastega, mida teha päris kriisi või sõja puhkemise korral. Nägin ühte väga keerulise eriala ohvitseri, kes Ukraina sõja teisel päeval ütles kolleegidele, et palub endale vaba päeva, sest peab organiseerima oma naise evakuatsiooni Kiievist.

Tema kolleegidel oli võimalus talle see vaba päev lubada. Aga kui ei oleks olnud …? Kui pasunad puhuvad ja teie tormate formeerimispunkti, aga kodus on paanikas lähedased, kuidas te ennast tunnete? Ka see halvab teid kui sõjameest. Sõdade kogemus näitab, et mobilisatsioonikäsku ei täida kunagi sada protsenti kutsututest. Ja alati ei ole küsimus arguses või meelsuses.

Mõnikord jääb kõik ka selle taha, et

ei suudeta maha jätta oma abituid lähedasi.

Ehkki see hirmutab, võtke juba täna aega ja arutage rahulikult läbi, kuhu/ kas teie lähedased lähevad ja mida teevad. Kui võimalik, tuleks suurte teede äärest eemale kolida. Parem on ka maale vanaema juurde minna.

Tuleb kokku leppida, millised sündmused on indikaatoriteks, et ühte või teist sammu astuda. Mida varuda, kus pärast sõda kokku saada jne. Ka see ei ole raketiteadus. Vajab ainult rahulikku mõtlemist.

Naiskodukaitse äpp „Ole valmis!“ peaks olema teie lähedastele tuttav juba enne, et mitte hakata kriisihetkel paanikat suurendama kõikide ootamatute otsustega.

PLANEERIGE SUHTEID USALDATAVATE INIMESTEGA

Eestist eemal asuvad kriisid on tekitanud ka meil paljude uute inimeste soovi liituda Kaitseliiduga. Olge valmis olema oma sõpradele teejuhiks, kes näitab, kuidas oma kaitsetahet võimalikult efektiivselt rakendada. Kes on need 10 inimest, keda te kaasa võtate ja vajadusel ka välja õpetate? Seejärel arvestage, et kriis (sõda) ei kulge kunagi nii, nagu plaanitud. Kui kõik

muu peaks ebaõnnestuma, siis teie ju ikkagi alla ei anna. Aga isegi sellisel juhul on teil vaja sõpruskonda, kellega vastu pidada. Kas te juba täna teate, kelle juures leiate varjupaiga? Kus te ravite oma haavu, kui lähimad haiglad on vastase kontrolli all? Kui teie üksus on puruks löödud, aga te jätkate vastupanu, kes on need kuni 10 inimest, kellega te lähete järgmist varitsust tegema?

Arvestame ju sellega, et kaitseliitlased on potentsiaalselt juba täna vastase nimekirjades, nii et lihtsalt oma kodus tiksumine ei tule kõne alla. Teile tullakse järele. Te peate juba täna teadma neid mõningaid kohti, kus peidus olla.

Nagu näete, on viimased kaks punkti seotud inimsuhetega. See on olulisem kui varustus. Kui sa tunned õigeid inimesi, kes annavad lubaduse aidata üksteist rasketel aegadel, siis lahendatakse loovalt ja paindlikult ka kõik varustuse küsimused.

Kaitseliitlased on ju alati teadnud, et isegi kui vaenlane peaks jõudma Tallinna, ei tähenda see sõja lõppu. Sõda lõppeb ainult meie võiduga.

Aga nüüd kordame üle, et tänase seisuga on Ukraina nihutanud suure sõja ohu Eestist kaugemale. Seepärast rahu, ainult rahu.

INDREK JURTŠENKO

raketiteadusega. See kõik on päris lihtne, kui sama drilli läbi teha kasvõi kümmekond korda. Ja seejärel ehitada õppused üles nii, et igal õppusel saaks iga mees seda meelde tuletada.

Praeguseks on Ukraina kogemus juba näidanud, et igamehe TT-relvad on suurepärane vahend kaitselahingutes.

5/2022

55

RAHVUSARHIIV

ajaLUgU

KaitSeLiitLaSed ja 1941 –

teeKoNd LäBi pUNaSe öö täNapäeva 56

5/2022

ajaLUgU

N

SV Liidu ja Saksamaa mittekallaletungipakti salajase lisaprotokolliga jaotati Ida-Euroopa 23. augustil 1939 mõjupiirkondadeks. Saavutanud selle kokkuleppe, ründas Saksamaa 1. septembril Poolat ja algas Teine maailmasõda. 17. septembril liitus sellega NSV Liit, vallutades osa Poolast. Samal ajal asuti ähvardama teisigi riike ning sõjalise ja diplomaatilise surve tagajärjel sõlmis Eesti Vabariik 28. septembril 1939 NSV Liiduga vastastikuse abistamise pakti, misjärel paigutati meie maale 25 000 punaväelast – see arv ületas oluliselt Eesti kaitseväe suurust. Samal viisil saavutati kontroll Läti ja Leedu üle.

Juuni alguses 1940 kehtestati Eestile, Lätile ja Leedule sovettide punaarmee, mere- ja õhujõududega sõjaline blokaad, millele järgnesid ultimaatumid uute valitsuste paika panemiseks ja täiendava väekontingendi sissetoomiseks.

Kõik riigid võtsid ultimaatumi vastu. Eesti okupeeriti 17. juunil ning siia toodi veel umbes 100 000 punaväelast.

Ametisse pandi sovettidele sobilik nukuvalitsus ning algas anneksioon, mis viis Eesti, kuid ka Läti ja Leedu liitmiseni NSV Liidu koosseisu.

Saaremaa juurtega kaitseliitlane, hilisem metsavend Ants Kaljurand ei kõhelnud jõuga võõrvõimu vastu astuda.

Kuigi ta viimaks hukati, ei kadunud vaba Eesti ihalus ja lootus kunagi nende inimeste mõtetest, kes olid temaga kohtunud.

Vaadates maailmas praegu toimuvat, on paslik meelde tuletada ja mõtestada, mis on lähiajaloos juhtunud meiega.

Sest tänane päev on näidanud, et ajalugu on oma kordumatuses siiski korduv.

Tekst: MARTIN ANDRELLER, ajaloolane

Selle järel algas kommunistlik terror. Nõukogude võimu korraldatud poliitiliste repressioonide otseseks ohvriks langes üle 70 000 Eesti elaniku (ca 6% sõjaeelsest rahvastikust) ning nende kõrgajaks olid aastad 1940–1941 ja 1944–1953. Rohkem kui 30 000 represseeritut surid vangistuses, asumisel või lasti lihtsalt maha. Teise maailmasõja aegsete sündmuste, sellele järgnenud terrori ja kommunistliku režiimi eest läände põgenemise põhjustatud inimkaotusi hinnatakse Eestis viiendikule pisut enam kui ühemiljonilisest elanikkonnast. Esimese okupatsiooni ajal vangistati, küüditati või tapeti märkimisväärne osa Eesti poliitilisest ja ühiskondlikust eliidist. See aga oli Nõukogude Liidu sihilik poliitika okupeeritud aladel. Hävitada nn kodanlik riik. Hävitada kõik, kes ei ihka sotsialistlikku paradiisi.

Kaitseliitlased olid samuti sovettide sihikul. Eks paljudki liikmed olid ühiskondlikult aktiivsed teisteski ettevõtmistes. Nad osalesid mitmesugustes ühingutes kohaliku elu korraldamisel ning võisid olla ka Vabadussõja veteranid. Pealegi olid nad vabatahtlikud riigikaitsjad ehk üks nendest ühiskonnagruppidest, kes tuli likvideerida uue riigikorra ülesehitamiseks ja ilmse vastuseisu mahasurumiseks.

Juuniküüditamise käigus, kui Eesti inimesi massiliselt vagunitesse veeti, toimus ka perede lahutamine. Mehed saadeti ühes suunas ja naised-lapsed teises. Viimastel oli suurem lootus asumisele määratud aastad üle elada, niivõrd-kuivõrd see üleüldist olukorda arvestades võimalik oli. Siin on sobilik meenutada, et kui juuniküüditatud pidid üle elama sõjast tingitud probleemid asumispaikades 5/2022

57

RAHVUSARHIIV

ajaLUgU

(sõda mõjutas kahtlemata kõike ja kõiki), siis märtsiküüditamise ajal oli varasem küüditamine juba rahva teadvuses. Mälestustest on leida näiteid, kuidas juuniküüditatud võtsid suure ähmiga kaasa asju, mis osutusid Siberis kasutuks. 1949. aastal aga reageerisid inimesed teisiti, nad võtsid kaasa rohkem toitu-riideid või selliseid tarbeesemeid, millest oli abi kas oma elamise korraldamisel või vahetuskaubana endale toidu või vahendite ostmisel.

Esimese nõukogude aasta õppetunnid olid inimestel 1944. aasta sügisel värskelt meeles. Paljudest aastakümneid hiljem kirja pandud mälestustest kumab läbi ootamatus ja teadmatus tulevikust. Või sellest, kas tulevikku üldse on. Kandvad on nendes mälestustes aga kirjeldused, kuidas raudteejaamadest ešelonide liikuma hakates kostis näiteks Tartus meestevagunist täiel häälel lauldud „Ma tahaksin kodus olla“. Kui relva ei olnud, jäi viimaseks võimaluseks lauldes pead püsti hoida.

58

5/2022

Tänapäeval on nii mõnegi inimese saatuse väljaselgitamine alles töö, mis pole veel lõppenud. Mõne aasta eest Maarjamäel avatud Eesti kommunismiohvrite memoriaal ning selle elektrooniline andmebaas on aidanud küll juba enne avamist paljude elukäiku välja selgitada ja täpsustada, kuid andmete täiendamine jätkub. Kahjuks leidub andmebaasis veel praegugi ridu, kus kirjas ainult kiretud sõnad: „Viidi ära juunis 1941. Saatus teadmata.“

ARRETEERIMISED EESTIS JA TEEKOND TEISPOOLSUSESSE

Meestele tähendas küüditamine tegelikult arreteerimist ja varanduse konfiskeerimist. Tuleb märkida, et samal ajal viidi Värska ja Petseri laagrites läbi Eesti ohvitserkonna arreteerimine. See tähendas 5–8 aastaks vangilaagrisse saatmist koos sellele järgneva 20aastase sundasumisega.

Juhul, kui selleni elati. Plaani järgi tuli arreteeritud pere-

ajaLUgU Paljud kaitseliitlased sattusid punaste repressiivaparaadi hammasrataste vahele just seetõttu, et nad olid kaitseliitlased ehk ühiskondlikult aktiivsed kodanikud. Kõigi nende saatused ei ole tänagi lõpuni selged.

juhtus mitmelgi korral, et paberite vormistamiseni jõuti alles siis, kui inimene ise oli vangilaagris juba manalasse varisenud. Oli neidki, kes elasid menetlusprotsessi üle ja jaksasid ka endale määratud aastad ära kanda. Näitena saab tuua nooremleitnant Evald Rästi, kes Eesti ohvitserina 14. juunil 1941 Petseris arreteeriti ja 10 aastaks laagrisse saadeti. Räst elas laagriaastad üle ja vabanes lõpuks 30. novembril 1956. Juuniküüditamine-arreteerimine toimus muide saatuse tahtel Evald Rästi sünnipäeval. Tema 25. sünnipäeval, juuniküüditamise esimesel aastapäeval avaldas tema hea sõber Paul Maitla ühes siinses ajalehes teate: „Suurima lootusega sind peatselt leida.“ Kui Evald Räst jõudis laagrist tagasi, siis Paul Maitla saatuseks oli saada mõrvatud Tšehhi põrgus ning kaks sõpra, kes maailmasõjas laiali pillutati, ei kohtunud enam kunagi.

Paljud 1940. ja 1941. aastal repressioonidest kõrvale jäänud või pääsenud mehed asusid juba suvesõjas aktiivselt võitlema punaväelaste, hävituspataljonide ja teiste nõukogude võimu esindajate vastu. Nende seas oli hilisem legendaarne metsavend Ants Kaljurand ehk Hirmus-Antski. Tegemist oli kahtlemata isamaalise mehega, kes ei kõhelnud jõuga võõrvõimu vastu astuda, kuid samas pidas oluliseks oma tegevusi ette läbi mõelda ja planeerida.

Hoolimata olukorrast ei peljanud Ants ja tema eeskujul paljud teisedki oma rahva vabaduse eest välja astuda ning sellesse uskuda. Paljud nendest sattusid pärast Teist maailmasõda repressiivaparaadi hammasrataste vahele ning kõigi nendegi saatus ei ole veel tänagi päris lõpuni selge.

ÜLEKUULAMISED JA TÄNANE PÄEV pead saata Starobelski laagrisse, kuid sõja tõttu ei saanud seda plaani täita. Mälestuste järgi on siiski võimalik öelda, et Eestist pärit ronge sattus sinna küll ja eestlasi hoiti lühikest aega barakkides, mille seintele olid varasematest vangidest, Poola ohvitseridest maha jäänud puitu lõigatud nimed, kuupäevad ja auastmed.

Arreteeritute uueks sihtkohaks sai Sverdlovski oblast ning pereliikmed küüditati Kirovi ja Tomski oblastisse, sh soisesse Narõmi piirkonda. Väike protsent küüditatutest sai tööle tööstusesse, kus olid tingimused veidikenegi paremad kui agraarpiirkondades, õigemini kõige mahajäänumates sovhoosides-kolhoosides, kuhu küüditatud asustati. Umbes 60 protsenti juuniküüditatutest hukkus nendes tingimustes. Arreteeritud meestega hakati aga hoogsalt tegelema. Tarvis oli tuvastada nende süü ja kaasamõtlejad ning määrata karistused. Selles kontekstis

Hea meel on tõdeda, et kui 1980ndate lõpul ja 1990ndate alguses huvitusid oma vanemate saatusest nende lapsed, siis viimastel aastatel võib täheldada just nooremate inimeste huvi oma juurte vastu. Otsitakse informatsiooni oma vanaisade-vanaemade ja nendegi esivanemate saatuse kohta. Kuigi paljud nendest jäid vangilaagritesse või asumispaikadesse, ei ole võõramaa muld nende mälestust matnud. Paljude arreteeritute juurdlusmaterjalid on Eesti Rahvusarhiivis olemas ja neid ei ole ülemäära keeruline ega raske kätte saada. Töö nende materjalidega võib aga värskele ajaloohuvilisele tekitada tõsise peavalu.

Süüasjaks võib osutuda Eesti lipu omamine, sekka mõned Vabadussõda puudutavad raamatud ja kusagil öeldud lause, et „kommunistid on sead“. Väga jämedalt üldistades võib öelda, et tänasest Eesti ühiskonnast saaks nende aegumatute standardite järgi, mille põhjal inimesi toona menetleti ja „ühiskonnast isoleeriti“ või „likvideeriti“, kuulutada samuti kümneid, kui mitte sadu tuhandeid inimesi vangilaagri- või likvideerimiskõlbulikuks.

5/2022

59

ajaLUgU

Tuleb meelde ühe metsavenna ülekuulamisprotokoll, kus talle öeldakse, et ta lõpetaks nõukogude uurijatele valetamise, misjärel ülekuulatav kohe vabandust palub ja räägib pikalt oma vastumeelsusest nõukogude võimu suhtes ning oma tegudest. Ülekuulamine kestis tunde, kuid küsimusi esitati üpris vähe. Ilmselt toimus protokolliväliselt ülekuulatava töötlemine, et saada sobivad vastused.

1941. aasta suvel arreteeritute protokollid on hilisematega võrreldes tihti lühemad, kuid läbi kumab teatavate sõnade ja mõistete kasutamine. Loomulikult tuleb silmas pidada ka seda, et 1941. aasta suvel kinnivõetud ei näinud ega teadnud endal mingit süüd olevat ja rääkisid asjaNäide ühe tubli Kaitseliidu liikme ja organisatsiooni kohaliku ülesehitaja, Kaitseliidu Mõniste kompanii pealiku Hugo Silla ülekuulamisprotokollidest.

Kõnepruuk ja -stiil, mis toimikutest vastu vaatab, on kõike muud kui loomulik. Kuid uurimist läbi viinud „pädevad“ organid end sellest segada ei lasknud. Hugo Sild suri 25. juunil 1942. Ta mõisteti oma „süü“ eest surma, kuid ei elanud hukkamiseni.

Küsimus: Vastus:

Küsimus: Vastus:

Küsimus: Vastus:

dest otsekohesemalt kui näiteks Teise maailmasõja järel arreteeritud. Selleks ajaks olid kõik juba kommunistliku paradiisi kehtestamise korraga tutvunud ja mõistnud, et uurimise alla sattudes ollakse niikuinii juba milleski süüdi ehk karistuse ära teeninud. Täna nende protokollide ja materjalide lugejale võib see kõik tunduda kuidagi jabur või kummaline ning kõige selle analüüsimiseks ja mõtestamiseks kulub aega ja harjumist. Kuid harjumist sellega, milliste „süütegude“ eest inimesi surma või 10 ehk isegi 25 aastaks (pluss asumine) vangilaagrisse saadeti, on ilmselt üpris võimatu ette kujutada.

KUI MINEVIK MUUTUB OLEVIKUKS

Inimsusevastased kuriteod on aegumatud. Nende uurimine saab aga aset leida ainult vabas ühiskonnas, mitte okupatsioonivõimu all. Möödunud kümnenditel on tehtud tublisti tööd erinevate teemade uurimisel ning inimeste saatuste väljaselgitamisel. Maarjamäel avatud Eesti kommunismiohvrite memoriaali seintel on tuhanded nimed, kelle saatuse kohta on vähemalt teada, millal nad tapeti või hukkusid. Lisaks füüsilisele mälestuspaigale ja nimedega palistatud teekonnale on internetis olemas e-memoriaal, mis koondab andmeid represseeritud inimestest, seega ka nendest, kes arreteeriti või küüditati, kuid elasid repressioonid üle.

Põhirõhk on läinud andmestiku kontrollimisele ja vigade parandamisele, olgu neiks siis Nõukogude ülekuulajate

Süüaluse tunnistus 17. ja anuaril 1941. aastal: Sild, Hugo Kustase p.

Teie olite organisaatoriks kaitseliidus Mõnistes?

Mina olles kompanii pääliku ks Mõniste vallas hulga aas tate jooksul ja nimelt kah püüdsin suuremal hulgal e aastaga kaitseliitlasi kokku võtta, selle tõttu tegin agitatsioo vastu uusi liikmeid kaitse ni ja võtsin liidu organisatsiooni.

Missugust kontrrevolutsioon ilist agitatsiooni pidasi te kaitseliidu liikmete vah el?

Mina isiklikult kui aktiiv ne Kaitseliidu tegelane täie likult kaitsesin kodanlist Eestis ja olin vaenuline korda kommunistliku partei vas tu. Olles kompanii pääliku ti kasvatasin ka liikmeid ks mina samukaitseliidus, et nemad olek s truud kodanlise Eesti val ja minu poolt läbiviidavat itsusele es selgitustes üksikute kai tseliitlaste vahel, mina neid, et nemad oleksid vae agi teerisin nulised kommunistide vas tu ja võitleks kommunisti kommunistid peaks katset dega ja kui ama tõsta revolutsiooni ja kodanlist korda kukutada, vastu hakata ja maha sur siis neile uda seda.

Missugust osa Teie võtsite isamaliidus?

Mina olin liikmeks agrar parteis isamaaliit 1936 a. isamaaliidu tegevuses ja selt osa, käisin koosolek võtsin aktiivutel isamaliidul ja võtsin koos olekutes osa päeva küsimu arutasin neid, isamaaliid stes ja u koosolekutel arutati küs imuisi kõvendada kodanlist tis, ja võitlust kommunistl kor da Eesiku partei vastu, samuti isamaaliidu kaudu tehti valimiseks valitsuse kan agitatsiooni ditatide poolt, kodanlise valitsuse kasuks. Valimi 1937 a. mina kui isamaaliid ste eel valitsuse u liige Mõniste valla kod anikude vahel, pidasin agi Riigi kogu liikmeks saaks tatsiooni, et valitud kandidaat, kes oli kodanlise valitsuse poolt ettepandud peaminister Een valitud ha palu. Mina selgitasin kod anikudele , et kui Eenpal litsuse, siis tema hoiab u saab vakodanlist valitsust ja kor da ja ei lase Nõukogude val meile Eestisse tulla. itsuse korda Protokoll on minu sõnade järele kirjutatud õige ja minu poolt isiklikult läb i loetud. H. Sild. Ülekuulamist toimetas opv oliniku abi Alvela.

60

5/2022

ALLIKA S: ERAKO GU

Kõnepruuk ja stiil, mis toimikutest vastu vaatab, on aga kõike muud kui tänapäevane. Need leheküljed on küllastunud sovetlikust kõnepruugist. On väheusutav või isegi võimatu, et ülekuulatavad kaitseliitlased, ohvitserid ja teised oleksid sellist sovetlikku kantseliiti kasutanud. Kuigi protokoll pandi justkui kirja ülekuulatava sõnade järgi, peegeldab see suuresti uurija mõttemaailma ja keelepruuki. Rääkimata tõlgist, kes seda kõike vahendama pidi, ning ajastust, kus tegevus toimus.

ajaLUgU

ALLI KAS: EEST I MÄL

Mina ENSV riikliku julgeoleku rahvako missariaadi juurd se, Liiker Harald lusosakonna uurij Jaani poeg, sündinu a Einard kuulasin d 1889. Elukoht Ta üle süüalullinn, Kuninga tän Küsimus: av 10a korter 9.

Jutustage, kes on teie sõbrad ja läh imad tuttavad, kel lega käite läbi?

Vastus: Olen läbikäinud Ro man Urvastega, kel leg a ela n ühes majas. Ta tee äris, kus minagi töö nis lühemat aega sam tan. Muid lähimaid as tuttavaid ja sõpru mul ei ole.

Küsimus: Kui kaua te tunnet e Roman Urvastet?

Vastus: Tunnen Urvastet pea liskaudselt umbes viis aastat, ligem temaga ühte majja alt tutvusin temag . See on umbes paar a kui asusin elama aastat tagasi.

Küsimus: Missuguseid ühise id huve oli teil Urv astega?

Vastus: Meie tutvuse algus es ühendas meid Urv astega ühine huvi ga tuttavaks filos filosoofia vastu. Sii oofilistel loengute s kui sain temal, viimasel ajal me il mingisuguseid üh Küsimus: Mis teemadel teie sii iseid huve ei ole. s nüüd, viimasel aja l, mõtteid vahetasi te?

Vastus: Viimasel ajal meil Urvastega tõsiseid mõttevahetusi ei ole seid harilikke jut olnud, oleme rääki te. nud igapäevaKüsimus: Mis teie mõtlete iga päiste harilikkude juttude all?

Vastus: Ma mõtlen igapäist e harilikkude juttud e all neid, millistes probleemi. ei arutata mingisug ust tõsist Küsimus: Tähendab, te mõtle te igapäiste haril ikkude juttude all ka poliitiliste sis Vastus: udega kõnelusi?

Tõsiseid poliitilisi kõnelusi ma ei loe harilikeks igapäist eks juttudeks.

Küsimus: Kas on teil olnud Urv astega tõsiseid pol iitilisi kõnelusi?

Vastus: Ma ei mäleta, et mu l oleks olnud Urvast ega tõsiseid poliit ilisi kõnelusi.

Küsimus: Missuguse poliitili se maailmavaatega oli Urvaste?

Vastus: Ma ei tea missuguse poliitilise maailma vaatega oli Urvast e.

Küsimus: Jutustage mis põhjus el teid arreteeriti , teie arvamise jär ele?

Vastus: Ma ei tea, mis põh justel mind arreteer iti.

U INST ITUU T

Ülekuulamise protok oll 26. aprill 1941

Protokoll on koosta tud minu sõnade jär gi, on õige ja minu poolt läbiloetud.

Täna neid ülekuulamisprotokolle ja materjale lugema hakates võib mõnelegi lugejale tunduda see kõik kuidagiviisi jabur või kummaline ning selle kõige analüüsimiseks ja mõtestamiseks kulub aega ja harjumist. Kuid harjumist sellega, milliste „süütegude“ eest inimesi surma või 10 ehk isegi 25 aastaks (pluss asumine) vangilaagrisse saadeti, on üpris võimatu ette kujutada.

kirja- ja tähevead inimeste nimedes või eksitused sünnidaatumites. E-memoriaalis on kirjas ka kaitseliitlased.

Praegu tuleb otsinguga välja 2528 nime, millele Memento nimekirjade koostajad on kunagi toimiku põhjal lisanud viite „Kaitseliit“. Kõikidele aga seda märget eri põhjustel ei lisatud, näiteks mõnikord õnnestus arreteeritul endal oma liikmesust varjata, nii et tegelikult ei tea me kõigi Teise maailmasõja eelsete kaitseliitlaste käekäiku või saatust sõjaeelsete, -aegsete ja -järgsete sündmuste keerises.

Me võlgneme oma kaaslastele nende mälestuse hoidmise ja sellegi, et aset leidnud õudused ei korduks. Kui me minevikku ei mäleta, siis ei ole meil tulevikku. Täna on minevikust väga palju õppida, sest Eesti ühiskonna toonane tasalülitamine ei erinegi sisuliselt palju praegu sõjatandril toimuvast. Inimesi võetakse kinni ja viiakse ei tea kuhu, inimesi küüditatakse oma kodudest ning hukatakse. Kõige olulisem on ise enda eest seista, sest kui me ise seda ei tee, miks peaks keegi meid aitama? Vastupanu,

selle korraldamine ja läbiviimine tuleb aga korralikult läbi mõelda ja plaanida. Minu Vabadussõja ning esimese ja teise ilmasõja veteranist naaber tavatses lohakalt tehtud töö kohta ikka öelda, et „see on üks jalgadega tehtud töö“.

Saaremaa juurtega kaitseliitlasest Ants Kaljurand ehk hilisem Eesti legendaarseim vastupanu ja metsavendluse sümbol on aga öelnud, et enne kui tulistad, tuleb mõelda.

Relvarauast väljalennanud kuuli enam kinni ei püüa ja tagasi ei pööra. Mõelgem lahtise peaga oma rahva minevikule. Mõelgem oma eelkäijate ja esivanemate peale ning võtkem sellest kaasa sedasama rahulikku meelt ja tarkust, mis aitab meil ühe rahva ja riigina keerulistest aegadest läbi minna. Kuigi Ants Kaljurand hukati, ei kadunud vaba Eesti ihalus ja lootus kunagi nende inimeste mõtetest, kes temaga kohtunud olid. Meie minevikus peitub meie tuleviku võti. See ei pruugi olla alati kõige lihtsamalt ja kergemini leitav, kuid see on alati olemas, kuni me ise oma tulevikku näha soovime ja selle eest seisame.

5/2022

61

KARL AKEL/RAHVUSARHIIV

ajaLUgU

62

Kaitseliidu vanematekogu liige leitnant Oskar Suursööt vanematekogu koosolekul kõnelemas

5/2022

ajaLUgU

SajaNdivaNUNe SiLd

tULeviKKU Kaitseliidu praeguse kollegiaalse juhtimissüsteemi põhialused fikseeriti suuresti juba organisatsiooni algusaegadel ehk täpsemalt 1925. aastal.

Kuigi tollased alusdokumendid sündisid kiires tempos ja lühikese ajavahemiku jooksul, on neis sisalduvad põhiteesid peaaegu sajandi edukalt vastu pidanud ning kestavad tulevikuski.

D

Tekst: MERIKE JÜRJO, ajaloolane

etsembrimässu päeval, 1. detsembril 1924 alustasid kaitseliitlased koheselt spontaanset organiseerumist Vabadussõja ajal kehtinud, kuid rahuajaks siiski sobimatute põhimääruste alusel. Sellest tulenevalt kinnitas sõjavägede ülemjuhatajaks määratud kindralleitnant Johan Laidoner 17. detsembril 1924 ajutise „Eesti Vabariigi Kaitseliidu põhikirja ja organisatsiooni kava“. Nimetatud dokumendi alusel korraldati Kaitseliitu kuni esimese põhikirja kinnitamiseni Vabariigi Valitsuse poolt 2. veebruaril 1925. Põhiolemuselt sama, kuid nüanssides uuendatud ja üksikasjalikumalt sõnastatud põhikirja sai Kaitseliit 1931. aastal ja selle järgi toimiti kuni organisatsiooni likvideerimiseni 1940. aasta juunikuus, et see 1990. aastail alusdokumendina jällegi ausse tõsta. Järgmine, uue ajastu samm tehti juba Kaitseliidu seaduse vastuvõtmisega 1999. aastal.

Kaitseliidu esimese põhikirja lõplik vormistamine algas jaanuari algul 1925, kui Sõjanõukogus tulid arutlusele kaks põhikirja projekti. Üks neist oli eelmainitud „Eesti Vabariigi Kaitseliidu põhikirja ja organisatsiooni kava“.

Teine projekt kandis pealkirja „Kaitseliidu korraldusmäärus“ ja selle oli kokku pannud nn erikomitee, kuhu kuulusid tolleaegne siseminister Karl Einbund (1935. aastast Kaarel Eenpalu) ning Riigikogu liikmed Heinrich Laretei ja Ado Anderkopp. Sõjanõukogu otsustas „Kaitseliidu korraldusmääruse“ projekti koos parandustega heaks kiita ja esitada Vabariigi Valitsusele, kes kinnitas selle Kaitseliidu põhikirjana 2. veebruaril 1925.

KESKKOGU JA KESKJUHATUS

1925. aastal jõustunud põhikirjas sisalduvad Kaitseliidu juhtimise ja organisatsiooni tegevuse korraldamise peamised sätted kehtivad ka tänapäeval. Nende kohaselt toimib

Kaitseliidus kaks paralleelselt kulgevat juhtimisahelat: sõjaline liin, mille juhid on määratavad, ning seltskondlik ehk administratiiv-majanduslik liin, mille juhtivad jõud valitakse. Kaht juhtimisahelat ühendava sidemena figureerivad eri tasanditel Kaitseliidu ülem ning malevate ja malevkondade (või teiste allüksuste) pealikud. Hoidmaks kaht juhtimisahelat teineteisest sõltumatuna, fikseeriti 1925. aasta põhikirjas kindel nõue, et Kaitseliidu keskjuhatusel kui kollegiaalsel täitevorganil on õppe- ja operatiivtegevuse vallas vaid nõuandev õigus. 1931. aasta põhikirjas laiendati seda mõtet sõnastuses, et õppe-, operatiiv- ja sõjalise varustuse kohta käivates küsimustes esinevad kõik juhatused ja kollegiaalsed organid ainult nõuandvate organitena.

Nagu tänapäevalgi, oli 1925. aasta põhikirja kohaselt organisatsiooni kõrgeimaks seltskondlikuks ehk administratiiv-majanduslikuks organiks Kaitseliidu keskkogu, kuhu aastail 1925–1931 kuulusid Kaitseliidu ülem, Kaitseliidu staabi (1927. aastast peastaap) ülem ja igast malevast kolm esindajat. Kaitseliidu liikmeskonna märkimisväärne kasv tõi 1931. aasta põhikirja uuenduse. Nüüdsest said kuni kahe tuhande liikmega malevad õiguse saata keskkogule kaks esindajat ja enam kui kahe tuhande liikmega malevad kolm esindajat. Ka keskkogu ülesanded kattusid suuremas osas tänapäevastega: keskkogu tegeles Kaitseliidu üldkorraldusküsimustega, majandusaasta eelarvete ja aruannete kinnitamisega, organisatsiooni sissetulekute suurendamise ja kinnisvara omandamise, võõrandamise, pantimise ning ettevõtete asutamise üle otsustamisega.

Kuna 1925. aasta põhikiri nägi ette keskkogu kogunemist minimaalselt kord aastas, toimis selle täidesaatva organina keskjuhatus, mille moodustasid Kaitseliidu ülem, staabiülem ja kolm keskkogu poolt valitud liiget. Keskjuhatuse ülesandeks oli Kaitseliidu vara valitsemine, aruannete ja 5/2022

63

ajaLUgU eelarvete läbivaatamine ja keskkogule esitamine, kodukorra ja administratiiv-majanduslike määruste väljatöötamine ning keskkogu koosolekute ettevalmistamine.

Staažikamatest keskjuhatuse liikmetest tuleks kindlasti nimetada Konstantin Pätsi, Tartumaa maleva pealikut kolonelleitnant Jaan Unti, Harju maleva pealikut leitnant Oskar Suursööti, riigisekretäri ja Tallinna maleva pealiku abi Karl Terrast jt.

Kaitseliidu alamatel tasanditel ehk malevates ja malevkondades (ja teistes allüksustes) toimisid laias laastus analoogsed kollegiaalsed organid: malevates esindajatekogud ja juhatused, malevkondades aga esindajatekogu asemel üldkoosolekud ning täitevorganina malevkondade juhatused. Liikmeskonna suurenemisest tingituna anti 1931. aasta põhikirjas malevkondadele ka teatud erisus – kui liikmete arvukuse või suurte kauguste tõttu ei olnud võimalik üldkoosolekut kokku kutsuda, asendas seda malevkonna esindajatekogu, kuhu alluvad üksused saatsid iga kümne liikme kohta ühe esindaja.

Siinkohal tasuks siiski mainida veel üht kollegiaalset kooslust, mis tegelikult, ja seda eriti 1920. aastate teises pooles, Kaitseliidus toimuvat tugevalt suunas ja mõjutas.

Selleks olid määratud, mitte valitud juhtide ehk malevapealike regulaarsed koosolekud. Neil koosolekutel ei võetud vastu otsuseid, kuid kõlanud seisukohad ja ühiselt kokkulepitud arusaamad mõjutasid Kaitseliidu elu ja tegevust vägagi suurel määral.

VANEMATEKOGU ERANDLIK STAATUS

Vahest kõige intrigeerivam on Kaitseliidu vanematekogu staatus ja käekäik. Taastatud Kaitseliidu esimene ülem kolonel Kalle Eller on nimetanud vanematekogu „täiesti ebaloogiliseks struktuuriosaks“. Ja tõepoolest, nii see ongi! Sest vanematekogul puudus ja puudub ka tänapäeval astmelisus, mille peaksid tagama malevkondade ja malevate vanematekogud, kuhu oleks kaasatud kohapealne majandus- või vaimueliit.

Vanematekogu kui kollegiaalset organit ei eksisteerinud kummaski 1925. aastal Sõjanõukogule esitatud põhikirja projektis. Vanematekogu institutsioon sündis ja viidi põhikirja sisse arutluste tulemusena Sõjanõukogus. Kahjuks on Riigiarhiivis säilinud Sõjanõukogu protokollid vormistatud vaid otsustena ja puudub teave, kelle ettepanekuna ja milliste arutluste tulemusena see institutsioon sündis.

Juhtus, et 1925. aastal nimetati vanematekogu ka Kaitseliidu parlamendiks.

Vanematekogu liikmed valis keskkogu. 1925. aasta põhikiri ei määratlenud vanematekogu liikmete arvu, see sätestati vähemalt 15 liikme peale alles 1931. aastal. Vanematekogu ülesandeks number üks oli hoolitseda Kaitseliidu sissetulekute suurendamise eest, lisaks sidepidamine seltskonnaga, järelevalve Kaitseliidu majandusliku (omatulude) asjaajamise üle ning kinnisvaraga seotud teemad.

Aastail 1925–1931 oli vanematekogul märksa enam võimu – nimelt sätestas põhikiri, et „ta täidab ka teisi keskkogu ülesandeid, mil keskkogu koos ei olnud“. 1931. aasta põhikiri kitsendas vanematekogu võimupiire – otsustusõigus anti talle ainult neis küsimustes, mis keskkogu kompetentsi ei kuulunud. Ja kui seni oli vanematekogu 64

5/2022

kinnitanud organisatsiooni aastaeelarve ja -aruande, siis nüüdsest sai ta õiguse neis küsimustes ainult seisukoht võtta. Kui nimetada vanematekogu liikmeid, siis tuleks alustada kindlasti kindralleitnant Johan Laidoneriga, kes oli pikalt vanematekogu esimees. Liikmete hulka kuulusid aga veel Konstantin Päts, Jaan Tõnisson, Ado Anderkopp, Kaarel Eenpalu, Jüri Jaakson, Jaak Jakobson, Konrad Maurits, kindralmajor Ernst Põdder jt.

Vanematekogu mõistega seondub Kaitseliidu ajaloos veel üks seik. Nimelt valmis 1925. aasta lõpuks Kaitseliidu naisorganisatsiooni põhimääruste esimene projekt, mis nägi ette malevkondade juurde oma juhatusega naisjaoskondade asutamist. Ühiste küsimuste otsustamiseks

KARL AKEL/RAHVUSARHIIV

ajaLUgU

ja teostamiseks nähti ette eraldi organ – malevkonna ja naisjaoskonna esindajatest moodustatud „esituskogu“, mille kohta kasutati samuti nimetust „vanematekogu“. Õnneks jäi see kollegiaalne organ siiski ainult projekti tasemel mõttevirvenduseks, mis reaalelus poleks ilmselt edukalt toimima hakanud.

AJALUGU VARJAB OMA ILU

Kui palju me üldse teame Kaitseliidu, esmajoones just kõrgema tasandi kollegiaalsete organite tegevusest? Üldjooni, jah, kuid üksikasju jagub vaid näpuotsaga.

Teatavasti hävitati Kaitseliidu juhtide korraldusel 1940. aastal, vahetult enne Eesti okupeerimist NSV Liidu poolt, KL peastaabi arhiiv ja oma panuse Kaitseliidu arhiivi hä-

Kaitseliidu keskjuhatus. 1. rida: Harju maleva pealiku abi Oskar Suursööt, riigivanem Konstantin Päts, Kaitseliidu ülem kindral Johannes Orasmaa, riigisekretär Karl Terras; 2. rida: peastaabi ülem kolonelleitnant August Balder, Narva maleva pealik major Jaan Lepp

vimisse andis ka 1944. aasta märtsipommitamine. Seega tulevad ajalooainesena arvesse juhuslikud viited teistes säilinud arhiivitoimikutes, asjassepuutuvad lakoonilised otsused malevate teatajates ning üldised kokkuvõtted tolleaegses ajakirjanduses, esmajoones ajakirjas Kaitse Kodu!. Ja kui arvestada asjaolu, et kollegiaalsete organite koosolekud olid vastavalt Kaitseliidu kodukorrale kinnised, siis ei liikunud ka neil käsitletud mõttearendused ega teave laiemalt teistesse dokumentidesse, kui välja arvata konkreetsed otsused liikmeskonna tarbeks.

5/2022

65

ajaLUgU

tervitUSed teiSeSt ja täNaSeSt iLmaSt Kaitseliidu ülema juures hoitavasse Kaitseliidu külalisteraamatusse on jäädvustatud peaaegu sajandi jagu ajalugu ning isikuid, kellest paljusid võib pidada ajaloolisteks isikuteks.

Tekst: major TANEL RÜTMAN, KL peastaabi strateegilise kommunikatsiooni osakond

Külalisteraamatu jälile sattus juhusliku vihje najal 1996.-1997. aastal toonane Kaitseliidu Tallinna maleva pealik, kirglik kollektsionäär major Mart Puusepp. Tallinna Viru tänava antiigipoe omanik keeldus esiti seda talle müümast, väites, et Soome vanavarakogujad on selle suure raha eest juba broneerinud. Major Puusepp suutis antiigikaupmeest siiski veenda raamatut soliidse summa eest temale loovutama. „Siis oli muidugi loomulik, et haruldane eksemplar on taas Kaitseliidu valduses,“ meenutab Puusepp. Kahjuks ei ole teada, kelle käes ja mis asjaoludel oli raamat Nõukogude okupatsiooni aastail.

Soliidne nahkköites „tellis“, mille kaant kaunistab Kaitseliidu põhjakotkas, on valmistatud legendaarse nahakunstniku Eduard Taska töökojas. Raamatu esimene sissekanne on 1928. aasta 3. detsembrist Läti Kaitseliidu ülema kolonel Augusts Tone sulest. See oli kindral Orasmaa 38. sünnipäev. Kuni 1940. aastani on sissekandeid teinud peamiselt Kaitseliidu ülemate väliskülalised, tooni annavad sõbralike naaberriikide sõjaväeatašeede ja vabatahtlike riigikaitseorganisatsioonide esindajate kirjed.

Soomlasi on enim, aga välissuhtlejatest on aktiivsemad olnud ka Läti, Leedu, Poola ja Rootsi esindajad. Nii leiab siin kindralleitnantide Lauri Malmbergi (Soome kaitseliidu ülem) ja Aarne Sihvo (Soome kaitseväe juhataja), kindral Martins Hartmanise (Läti kaitseväe staabiülem) sissekanded, aga ka näiteks märke Leedu naiskodukaitse esinduse külaskäigust 1939. aastal. Silmatorkavalt palju on ka hieroglüüfides sissekandeid, mille on teinud Jaapani keisririigi alamad.

66

5/2022

Kodumaiseid sissekandeid on teinud Riigikogu juhatus (mitmel korral Kaarel Eenpalu, alguses Einbundi nime all). Ka Riigikohtu esimees Kaarel Parts on oma külaskäigu jäädvustanud, samuti kaitseministeeriumi juhtkond.

Paar sissekannet on toonaste malevapealike ja KL peastaabi jaoskonna juhtide poolt – ilmselt malevapealike teabepäevadelt. Viimane sõjaeelne sissekanne pärineb 6. veebruarist 1940 ja on pealkirjastatud „Kaitseliidu peastaabi ülema kolonel Jaan Maide saatmise puhul“. Hiljem Otto Tiefi valitsuse poolt kaitseväe ülemjuhatajaks ja kindraliks ülendatud Maide oli 1. veebruarist 1940 ametis 4. diviisi ülemana. Maide lahkumisüritusel osalenuist on ennast allkirjaga jäädvustanud teiste seas naiskodukaitsja Alice Kuperjanov ja Kodutütarde ikoon Salme Pruuden.

KRI STJAN PRI I

K

aitseliidu ülema kabinet Kaitseliidu peastaabi majas Toompea nõlval on sel otstarbel kasutuses juba 1920. aastate keskpaigast.

Kindralmajor Johannes Orasmaa töötas selles ruumis ligi 15 aastat, taastatud Kaitseliidu ülematest on seda ametiruumina kasutanud kõik alates kindralmajor Neeme Välist. Ilmselt ainsa esemena Orasmaa ajast on siin alles külalisteraamat, mis on kasutusel tänaseni.

Pärast 57aastast vaheaega on külalisteraamatusse sissekande teinud Taani kaitseväe juhataja kindral Christian Hvidt 28. aprillil 1997. Uue aja sissekannete geograafia sarnaneb sõjaeelsega – peamiselt on nende autoriteks Balti- ja Põhjamaade partnerid. Lisandunud on ameeriklased ja britid. 2000. aastate alguse õhkkonda iseloomustab kolm Vene Föderatsiooni atašaadi esindajate sissekannet (enne teist ilmasõda venelaste jäädvustusi ei ole). 2002. aasta jaanuarist on raamatus jäädvustus neljakordselt laskmise maailmameistrilt kaitseliitlaselt Kaarel Kübaralt, kelle 95. sünniaastapäeva Kaitseliit tähistas. Mõistagi on ennast rariteetses raamatus jäädvustanud Eesti Vabariigi presidendid Arnold Rüütel, Kersti Kaljulaid ja viimasena mullu sügisel Alar Karis. Elav side sõjaeelse Kaitseliiduga on praegu sissekannetega täidetud 2/5 ulatuses – suur osa Kaitseliidu kirjutamata ajalugu alles ootab pääsu külalisteraamatusse.

ajaLUgU

KARRI KAAS

üLeeLamiNe

68

5/2022

üLeeLamiNe

õNgeKoNKS:

KirjaKLamBriSt, HaaKNõeLaSt või SpLiNdiSt Tahad kala püüda. Ritv on, tamiil on, kork on, aga ei ole konksu. Kummaline. Ent elus tuleb kummalisemaidki asju ette. Kuidas oleks, kui teeks ise õngekonksu? Näiteks haaknõelast, kirjaklambrist või karastusjoogi purgi splindist. Tundub jabur? Aga tegelikult ei ole.

Tekst: ASSO PUIDET, Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

S

est mis on üldse õngekonks?

Päris praktilises, mitte filosoofilises mõttes? Oma olemuselt on õngekonks kaarjas jupike jäika materjali, mille ühes otsas on teravik ja teises otsas aas tamiili, jõhvi, nööri või mõne muu sellise vahendi abil ridvaga ühenduse loomiseks. Täpselt nii lihtne ongi – ei rohkem ega vähem.

Ja lihtsuses peitub võlu. Ega ilmaasjata valinud mõjukas USA majandusajakiri Forbes õngekonksu inimkonna ajaloo kahekümne kõige olulisema tööriista hulka. Ja õngekonksude ajalugu ulatub inimkonna ajaloos tagasi vähemalt 22 000 aastat. Just nii kauge aja tagant pärinevad Okinawa saare koopast leitud konksud.

Need on muide valmistatud meriteo kojast. Kalakonkse on valmistatud ka puust, luust ja muust. Kuid ehituselt on need ikka ja alati samasugused: teravik, kaar ja aas.

Seega asja juurde. Õngekonkse valmistama.

HAAKNÕEL

Vaadates haaknõela, näeme, et sellel on juba kaks kolmest kalakonksule iseloomulikust kriteeriumist täidetud. Teravik ja aas.

Nüüd pole muud, kui haaknõel avada ning lõigata näiteks tangidega aasa juurest üks haru maha. Aga mitte see haru, mille küljes on nõela tera, vaid teine, kuhu tera kinnitub. Seda haru pole teil vaja.

Nüüd hoiategi käes ühest otsast teravat sirget aasaga pulka. Aga sellist asja nagu sirge konks ei ole olemas, eks ole. Seega võtke jälle tangid, eriti hea kui ümarate nokkadega, ning väänake nõel kõveraks.

Et moodustuks kolmas seni puudunud kriteerium, konksule iseloomulik kaar.

Kas väänate tera nõnda, et aas jääb konksu sissepoole, või väljapoole, ei oma

siinkohal erilist tähtsust. Oluline on aga see, et te väänaksite natuke madalamalt kui nõela keskkoht – nõnda, et üles väänatud konksu tipp ulatuks sirge osa alumise kolmandikuni.

Muidugi, kui teil ümarate nokkadega tange pole, sobivad ka kandilised nokad. Siis saab ka konks kandilise „kaarega“. Ent see pole probleem. Probleem võib olla see, et säärasel nõeljal konksul puudub kida.

Mis tähendab, et kala võib selle otsast kergemini minema pääseda. Selle vastu aga aitab, kui hoiate tamiili pingul pärast seda, kui kala on konksu endale sisse hammustanud.

KIRJAKLAMBER

Kirjaklamber, erinevalt haaknõelast, ei meenuta esmapilgul kuidagi kalakonksu.

Aga voltige selle sisemine, kaarjas osa 180 kraadi välja ja vaadake uuesti. Nüüd näete juba kahte õngekonksu. Üht suuremat, teist väiksemat.

Sel pole küll aasa, aga on teravik ja ilus kaar. Tõsi, kaar on natuke liiga kõrgele ulatuva tipuga. Lõigake see julgelt poole lühemaks. Aga tehke lõige 45kraadise nurga all. Nõnda saate konksule teravama otsa. Piisavalt terava. Ja viimaks voltige konksu pikema haru otsa tangidega aas, mille külge tamiil kinnitada. Valmis see konks ongi.

Tõsi, kirjaklamber on pehmemast metallist kui haaknõel. See tähendab, et suuremad ja vihasemalt võitlevad kalad võivad selle konksu sirgeks tõmmata, aga viidikate ja ehk ka särgede püüdmiseks sobib see küll.

KARASTUSJOOGI/KONSERVIKARBI SPLINT

Võrreldes kahe eelmisega nõuab splindist konksu tegemine rohkem vaeva. Aga mitte liiga palju. Kui kirjaklambri ja haaknõela

sai kalakonksuks muuta ühe lõikega, siis splindi puhul on lõikeid vaja teha kaks või kolm, sõltuvalt valitud tehnikast.

Vaatame kolme lõike lahendust. Võtke splint kätte nõnda, et selle purgi või konservikarbi külge mitte kinnitunud aas jääks allapoole, teie näppude vahele. Kui hoiate splinti paremas käes, siis lõigake nüüd splint lahti vasakult poolt, kahte aasa lahutava keskosa alt. Jällegi 45kraadise nurga all. Nüüd eemaldage kahte aasa eraldav keskosa, tehes selleks lõike splindi seest, vasakult poolt. Nüüd on teil konks peaaegu olemas. Aga väga suure aasaga. Selle vea parandamiseks tehke lõige ülemise aasa paremalt ülevalt nurgast, nõnda et eelnevalt läbi lõigatud keskkoht eralduks koos ülemise aasa vasaku poolega.

Ja nüüd vaadake: splindi küljes on ka väike õhemast plekist aas – see, millega splint oli purgi külge needitud. Väänake see paremale üles – saategi aasa, mille külge tamiil kinnitada. Ongi järjekordne õngekonks valmis. Erinevalt eelmisest kahest on sellel, nagu näete, olemas ka korralik kida.

PRAKTIKA ON TÕE KRITEERIUM

Üks asi on konksude meisterdamine, teine asi nendega kala püüdmine ja kolmas kala kätte saamine.

Kaitse Kodu! pani käepärastest vahenditest valmistatud konksud proovile Raudna jões. Katsetused, milles osalesid ka vihmaussid, näitasid, et ühtviisi töötas nii kirjaklambrist, haaknõelast kui splindist valmistatud konks. Ja mitte selles mõttes ühtviisi, et mitte ühegagi ei saanud kala, vaid vastupidi – kõigiga sai. Viidikas on ju kala, eks ole? Mitte küll väga suur, aga üleelamissituatsioonis igati hüva suutäis.

Seega head meisterdamist ning mõnusat õngitsemist!

5/2022

69

koostöö

SAARE- JA MUHUMAAL VALMIVAD VARJEVÕRGUD UKRAINLASTELE MTÜ Saaremaa käsitööseltsi KadakMari eestvedamisel valmivad Valjalas, Kuressaares Thule Kojas, Orissaares ja Muhus maskeerimisvõrgud, mida kasutatakse sõjas nii inimeste kui autode varjamiseks.

Tekst: IVIKA LAANET-NUUT, vabatahtlik autor

K

ahe kuuga on Saare maakonnas valmistatud üle kolmesaja ruutmeetri varjevõrke Ukrainasse saatmiseks, kuid peakoordinaatori, MTÜ Saaremaa käsitööseltsi KadakMari eestvedaja Mareli Rannapi sõnul võiks tulemus isegi parem olla. Varjevõrkude tegemist alustati märtsikuu lõpus Valjala Tööpajas, sealt liikus aktsioon sujuvalt üle maakonna. Mõte selliseks ettevõtmiseks Saaremaal sündis Marelil kunagise grupikaaslase Jaana Ratase ärgitusel, kes hakkas koos moekunstnik Anu Lensmendi ja tekstiilikunstnik Ülle Saatmäega samasugust projekti tegema Tallinnas.

Idee hakata ukrainlastele varjevõrke valmistama said nemad Lätist. „Kuna selleks oli vaja vanu kalavõrke, siis kelle poole neil ikka pöörduda oli, kui mitte saarlase poole,“ rääkis Rannap.

Kui võrgud leitud, ütlesid algatajad, et hakake ise ka punuma, ja mis muud saarlastel üle jäi.

Varjevõrke on vabatahtlikud pununud lisaks Valjalale Orissaare kultuurimajas, Kuressaares Thule Kojas ja Muhus.

Samuti oldi võrguga väljas Lions klubi traditsioonilisel heategevuslikul kevadlaadal.

70

5/2022

OODATAKSE SUUREMAT OSALUST

Mareli Rannap tunnistas, et vabatahtlike osalus võiks alati suurem olla.

On olnud viie inimesega päevi, kuid ka olukordi, kus korraga oli punumas 20 inimest. „Nüüd on ilmad ilusad, inimestel aias palju tegemist,“ rääkis Rannap. Tema sõnul õnnestuvad kõige paremini need päevad, kui punuma tuleb üks seltskond, on see siis tantsurühm või näiteks lapitekimeistrite punt. Siis saadakse kolm tundi mõnusasti juttu vestes ühiselt tegutseda, andes samal ajal panuse heategevusse. Kuressaares juhendab tegijaid käsitöömeister Margit Viidul, kes kontrollib, et materjal oleks olemas ja kõik sujuks.

Lisaks kohalikele ja saare külalistele käivad Kuressaares kätt proovimas ka ukrainlased. Materjali kogumise eest on hea seisnud keraamik Riine Sooäär, kes on viinud poodidesse värvitabeli eelistatud toonidega.

Palju sobivaid kangaid on saadud Kuressaare teise ringi poodidest ning erinevaid tekstiile on toonud ka vabatahtlikud. Kasutatakse militaarseid toone, mis on loodusega ühte värvi. Üks noormees tõi näiteks enda kaitseväeteenistuses kantud riided.

Halle kangaid kasutatakse linnas maskeerumiseks.

TEHAKSE NII KAUA, KUI SÕDA KESTAB

Ka ribade lõikumiseks on omad tiimid. Üks grupp töötab Puuetega Inimeste Kojas, Riine Sooääre ema Õnne Sooäär lõigub neid enda tuttavate pensionäridega ja kangajuppe tehakse ka Valjalas. „Ega me ju tea, kui kaua sõda kestab. Aga enne kui sõda ei lõpe, ei lõpeta meiegi,“ nentis Rannap. Tema sõnul ongi seni olnud kõige suurem murekoht just inimeste kaasamine. „See ei võta palju aega. Kui on selge, kuidas teha, ongi kõik tahtmises kinni. Inimesed on nii hõivatud, kõigil on kiire, pool tundi teevad ja jooksevad edasi. Püsivust oleks rohkem vaja,“ rääkis Rannap, kelle sõnul imestasid Lions-laadal paljud, kas punumine on tõesti nii raske. Aga sellega on ju nagu iga asjaga, et kui esimest korda teha, on raske küll, kuid teist ja kolmandat korda läheb juba palju kiiremini.

Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna Orissaare jaoskonna esinaine, kauaaegne naiskodukaitsja Anneli Pitk ütles, et Orissaare naiskodukaitsjad käisid võrku punumas ja materjali

MERILIIS METSAMÄE

lõikumas igaüks endale sobival ajal. „Võrk oli kultuurimaja koridoris seina peal. Sellepärast oli hea, et seina peal on hulka mõnusam punuda,“ rääkis Pitk, kelle sõnul punuti korraga ikka paar tundi. Materjali tõid kohalikud kogukonna inimesed ja ka Orissaare jaoskonna liikmed. „Kui saad panustada ja seda tehes mõtled, et see võrk võib kellegi elu päästa, siis on süda rahul,“ kinnitas Pitk.

Staažikas naiskodukaitsja Maidi Tilk möönis, et tema arvates punumises midagi keerulist polnud. „Meil oli kultuurimajas algamas tantsuproov, ribad olid kastis valmis, vaatasime, kuidas enne tehtud on, ja lasime aga

näppudel käia,“ kirjeldas Tilk enda panuse andmist.

Esiplaanil MTÜ Saaremaa käsitööseltsi KadakMari eestvedaja Mareli Rannap koos mõttekaaslastega võrku punumas

Muhu eestvedaja, kirjandusteadlane ja literaat Kadri Tüür ütles, et Muhus on võrgupunumine käinud Hellamaal ja Liival pastoraadis. Hellamaal on põhilised eestvõtjad olnud Hellamaa külakeskuse juhataja Tiina Jõgi ja külakeskuse perenaine Anu Kaljuste, Liival Muhu käsitöömeister Alliki Oidekivi. Kadri Tüür on olnud Muhus nii-öelda idee maaletooja, aga suure osa praktilisest tööst on tema sõnul teinud ikka teised. Hellamaa punumise tugijõuks on olnud teisipäevaste kohvihommikute seltskond, Liival on tehtud Muhu Pärandikooli naistega,

aga peamiselt on ikkagi Alliki olnud see, kes värvib, ribastab ja punub.

Pealinna viib eelnevalt kontrollitud, nööritatud ja sildistatud võrgud Mareli ise.

Põhjus, miks seda tehakse, on naiste sõnul see, et kui nemad neid võrke ei tee, siis on see sõda homme meie hoovi peal. „Iga väiksemgi panus, mida me anda saame, on tähtis, et sõda Eestisse ei tuleks, ja nii annamegi endast parima,“ kinnitas Mareli Rannap.

5/2022

71

naiskodukaitse

NAISKODUKAITSJAD ÜHINESID UKRAINLASTE ABISTAMISEKS Järva naiskodukaitsjad said Ukraina sõja esimestel päevadel Poola-Ukraina piirilinna Peremyslisse ette võetud 70tunnisel evakuatsioonioperatsioonil osalejatena hindamatu kogemuse, mida ükski õppus vaevalt annaks.

Tekst: URMAS GLASE, vabatahtlik autor

P

olnud juhus, et viis naiskodukaitsjat Järvamaa eri nurkadest, kellest kolm olid minu reisikaaslased Kaitse Kodu! eelmises numbris kirjeldatud evakuatsioonireisil, asutasid märtsi algusest tõuke saanud ja pisut laagerdunud mõtte krooniks Järvamaal Ukraina sõjapõgenike abistamiseks mõeldud mittetulundusühingu ja on tänaseks teinud maakonna omavalitsuses hindamatut tööd.

MTÜ Ukraina Sõbrad Järvamaal seadis olulisimaks põhikirjaliseks eesmärgiks anda heategevuslikku abi Ukraina lastele, orbudele, suurperedele, vanuritele, invaliididele, loomadele ja teistele abivajajatele.

TOEKAS TURVAVÕRGUSTIK

„Tajusime kohe, et meie tegevus tuleb intensiivne ja pikaajaline, ning kuna tegemist on akuutse ja erandliku olukorraga, siis on tegevusteks vaja pidevalt lisaressurssi nii inimestena kui ainelise toena,“ selgitas üks asutajatest Maarja Brause.

Ta lisas, et nende süda kuulub ukrainlastele sõja esimesest sekundist saadik ja nad teavad, et toetavad neid täpselt nii kaua, kui vaja, ja kõigis asjades, mis vaja. „Asjaajamise hõlbustamiseks ja rahatehingute ametlikustamiseks oli mõistlik luua oma juriidiline keha, et koguda näiteks 72

5/2022

sihtannetusi ja teha vastavalt vajadusele väljamakseid,“ lausus ta. „Kui meile saabus märtsi keskel hulk Ukrainas rindel sõdivate politseinike perekondi, naisi ja lapsi, oli selge, et lahutada seda sõpruskonda ei saa ning on vaja algusest peale korraldada nii, et neile tekiks kodu, töö ja kõik muu päriselu juurde kuuluv, mis asendaks natukenegi seda, millest nad on päevapealt ilma jäänud,“ meenutas Brause.

Nagu Brause nentis, ei suuda nad leevendada sõja eest pagenute muret oma abikaasade või Ukrainasse jäänud vanemate pärast, küll aga suudetakse luua neile siin toetav ja turvaline keskkond, kus saab abi kaasmaalastelt, Ukrainast saabunud ja samas olukorras olevatelt sõbrannadelt, laste emadelt, ja ka kohalikelt.

Selleks, et terve hulk perekondi ühte linna kokku saada ja võimaldada neil edasi liikuda hotellist korteritesse, on Türi kogukond ära teinud suure töö. „See kõik on seda väärt, sest nähes nüüd Türi kesklinnas uusi sõpru jalutamas, rõõmsalt tere hõikamas ja mänguplatsi ääres lapsi jälgimas nagu emad kunagi, on süda rahul. Türi on väike, siin pole raske sisse astuda sõbranna poole, juua teiste pereemadega kohvi ja vahetada mõtteid. Ukrainlan-

nad suhtlevad tihedalt omavahel ja ka kohalikega,“ tõi Brause näite Järvamaa ühest nurgast.

HEADUS ÜHENDAB

Brause kinnitusel on ametnikud olnud sõbralikud ja abivalmis ning näiteks koolide kohta jätkub tal ainult ülivõrdes kiidusõnu. Eriti tähtis roll on aga olnud kogukonnal ja vabatahtlikel aitajatel. „Sõprus on midagi, millel ei ole hinda. Siis ei vaadata kella ega loeta sente,“ kinnitas ta. Kui inimestel on nii kolossaalne ühine mure, siis tullakse kokku. Järvamaa inimesed on osutunud südamlikeks, tragideks, visadeks ja väga vastutulelikeks.

Türi vabatahtlike üks suurimaid ühiseid ettevõtmisi oli paarile perele kolmetoalise korteri ettevalmistamine. Koos sisustamisega vajati selleks kaht nädalavahetust ja vähemalt 20 inimest, kes jooksid ringi värvipottide, tapeedirullide, mööblitükkide, tekkide-patjade ja muu vajaliku kraamiga. „Lõpptulemus on kindlasti hea. Sellised aktsioonid ei ühenda mitte ainult uusi elanikke meie omadega, vaid ka meid, türilasi, omavahel. Usun, et samasuguseid kogemusi võivad jagada kõik kogukonnad Eesti linnades ja asulates,“ usub Brause.

Brause ütlust mööda ühendab selline organisatsioon neid ka moraalselt ja

NaiSKodUKaitSe nad saavad tuua kokku inimesi üle maakonna, samuti aitab juriidiline vorm koordineerida tegevusi ja ühisüritusi. Näiteks viidi annetajate toel maakonna ukrainlased kontserdile Saku Suurhalli.

Kirsika Ilmjärv juhtis tähelepanu asjaolule, et mittetulundusühing on Järva ringkonna naiskodukaitsjate kodanikualgatus. „Idee tekkis väga kiiresti, aega võttis dokumentatsiooni vormistamine,“ lausus ta.

Järva-Jaani kultuurimajas peeti aprilli lõpus Eesti kultuuriõhtu ukrainlastele, mis tõi sõja tõttu Eestisse pillutatud ja Järva vallas ajutise kodu leidnud kaasmaalased esimest korda kokku.

TÜRI-PAIDE-KIIEV

Ilmjärve selgitusel on ühingu juhatuse liikmetega kaetud kogu maakond. „Oleme kõik eri omavalitsustest ja alates sellest, kui Järvamaale saabusid esimesed sõjapõgenikud, oleme koostöös paljude heade inimestega käed külge pannud,“ ütles ta. „Olles ise tugiisikuteks mitmele perele, on meile selged ka kitsaskohad, me teame, millest siia saabunud pered puudust tunnevad ja millist abi nad vajavad.“

Tene Metsma märkis, et seoses sõjapõgenike Järvamaale elama asumisega on võrgustikutöö saanud hoo sisse. „Tegemist on eelkõige vabatahtliku heategevusliku ettevõtmisega, mille põhieesmärk on aidata Ukraina sõjapõgenikke oma maakonnas. Oleme üks lisavõimalus põgenike abistamisel ja meie tegevust saab ühingu kaudu rahaliselt toetada,“ lausus ta. „Meie siht on sõja lõppedes aidata neil inimestel ka oma koju tagasi jõuda.“

Hea on aga see, et toetajate ring aina laieneb. Näiteks väga aktiivset abi osutab Paide Rattapood. Selle perenaine Riina Türner liitus Naiskodukaitsega ja rühmab täie hooga jalgrataste leidmisel, remontimisel ning arvutite jagamisel.

TAHE LOEB

Ukraina sõprade Järvamaa ühingu kaudu on abi pakkunud hulk ettevõtteid.

Suure, hindamatu panuse on andnud lugematu arv järvakaid, kes on sõjapõgenikke toetanud esemetega föönist pannini ja kardinapuust sülearvutini, aga pakkunud ka elamispindu. „Aitäh teile kõigile!“ tänab Ilmjärv abistajaid, märkides, et kõige keerulisem on leida põgenikele eluasemeid ja töökohti.

Metsma selgitusel on võimalik toetada ukrainlasi nii materiaalselt kui ka psühholoogilise abiga. „Mittetulundusühinguna saame juriidilise organisatsiooni kaudu tegutseda koos ettevõtete, üksikisikute, teiste organisatsioonide, kohalike omavalitsuste ja kõigi nendega, kes saavad ja soovivad oma abi pakkuda,“ ütles Metsma.

26. aprillil peeti Järva-Jaani kultuurimajas ukrainlastele Eesti kultuuriõhtu, mis andis võimaluse taas kokku saada ka sama bussiga Eestisse jõudnud sõjapõgenikel, kes polnud vahepeal üksteist näinud

URMAS GLASE

Merje Mihkelsaar kinnitas, et ka Paides tehakse samasuguseid asju. Aidatakse ukrainlastel nii Eestisse jõuda ja siin kohaneda kui ka tagasi Ukrainasse pöörduda. Otsitakse neile tööd, aidatakse leida elukohta, sisustada uut kodu mööbliga, hankida voodipesu või suvekingi. Õpitakse ja õpetatakse eesti keelt, käiakse üksteise sünnipäevadel ja korraldatakse õhtusööke. „Eks sealt kooruvad ka kurvad lood, aga elu ongi katsumus, mis vahel on karm,“ nentis Mihkelsaar.

naiskodukaitse

NAISKODUKAITSE KOORMUSMATK –

KOGEMUS POODIUMIKOHAST OLULISEM Naiskodukaitse koormusmatk toimus sel aastal Raplamaal. Matka pikkuseks oli linnulennult 62 km. Stardis oli 13 võistkonda, teiste hulgas kaks võistkonda Saaremaalt. Sellist asja pole ringkonna ajaloos varem juhtunud.

S

Tekst: HELINA EIST-TARELKIN, NKK Saaremaa ringkond

tardijärjekord loositi välja mõned päevad enne võistluse algust. Saaremaa I võistkond koosseisus Tiiu Naagel, Helina Eist-Tarelkin, Anneli Õige ja Liisi Preedin startis neljanda võistkonnana ning Saaremaa II võistkond koosseisus Brita Laht, Emilia Rozenkron, Elisa Mägi ning Marta-Miina Loel 13. võistkonnana.

Seekordse koormusmatka iseärasuseks oli õhtune start ja tavapärasest pikem trass.

START ENNE PÄIKESE LOOJUMIST

Pärast varustuse kontrolli suunati võistkonnad läbi veetakistuse esimese kontrollpunkti suunas. Virgas kõnd Rapla linnas oli esmalt ilma vastutegevuseta. Esimese kontrollpunkti ülesandeks oli köiega laskumine hoone kolmandalt korruselt koos vajaliku ümbriku äratoomisega esimese korruse rõdult. Selles sisaldusid uue ülesande juhised. Nii mõnelegi naiskodukaitsjale oli see esmakordne kogemus, kuid isegi esmaüritajale tagas punkti meeskond piisava turvalisuse 74

5/2022

ja piisava ajavaru ülesande täitmiseks.

Ei oleks kujutanud ette paremat viisi, kuidas adrenaliseerida võistluse algust. Sellele järgnes maja keldrikorrusel mõistatuste lahendamine, vastuste alusel tubade rägastikus orienteerumine ja ülesannete täitmine.

Edasi tuli juba hämaras liikumine luureülesandele, mis kätkes endas Alu mõisa piirkonna kaardistamist ning lisaülesandena aarde äratoomist vastase alalt. Luureülesandel saadud „aardeks“ osutus manuaalne alumiiniumist hakklihamasin, mida tuli kaasas kanda võistluse teise päeva lõpuni.

VIHM JA VASTUTEGEVUS

Võistluse alguses sai iga võistkond 10 elutalongi ning juhendi põhjal võis öelda, et võistlus oli lausa vastutegevusele üles ehitatud. Selle aasta koormusmatkal oligi minu arvates kõige raskem pikk distants ning lõputute põldude-teede paralleelmaailm, mille vahel vastutegevuse eest varjatult liikuda oli võrdlemisi suur katsumus.

Ilmselt ka teistele võistkondadele, sest vastase tegevuse lõpetasid korraldajad ootamatult võistluse teise päeva õhtupoolikuks.

Võistluse nägu ei jätnud kaunistamata ka vihm, mida võistkonnad said tunda päris mitme tunni jooksul võistluse teisel päeval. Tegevuspunkte jagus sel ajal aga ohtrasti. Muuhulgas tuli lahendada sideülesanne, kus raadioside tagamiseks tuli käepärastest vahenditest valmistada ühendus väliraadio ja liialt lühikese sidekaabli vahel.

Seejärel sai panna end proovile käemärkide tundmises ja jõe ületamises vesijalgrattaga ja teha palju muudki huvitavat.

VAIMSE PINGE LANGUS JA ÜÜRIKE SUIGATUS

Vastase tegevuse lõppedes muutus õhkkond palju pingevabamaks ning ülejäänud võistlus põhines vaid ülesannete edukal täitmisel. Pärast teise päeva paintball´i, airsoft´i, sideülesandeid ning käepärastest vahenditest kompassi ehitamist oli vaja ette võtta

TAIMO LEHTSALU

NaiSKodUKaitSe

veel rattamatk ööbimispaika koos varustusega. See kruusane-kivine külatee koos linnulaulu ja hämarduva õhtuga pakkus ütlemata kirgastava elamuse.

Kasvavat väsimust ja häiritud mõttetööd ei lastud aga kosutava unega turgutada enne, kui oli läbitud organisatsiooni tundmise test, milles muuhulgas arvati, et 36 tundi üleval olnud inimestel on veel meeles „Ole valmis“ räpi read. Kõvematel tegijatel ehk oligi. Pärast testi läbimist ootas võistkondi veel salakirja lahendamine ööbimispaigas ja siis väljateenitud puhkus, et viimasele päevale vilkalt vastu seista.

LÕPP HEA, KÕIK HEA

Enne viimase päeva päikesetõusu oli tarvis paberile saada talurahva vana aja asjad ning tunda ära hobuvarustus. Seejärel saabus punkt Põrgupõhja metsavendade punkris ning pärast seda mälu- ja tähelepanukontroll. Lõpujooksu eel valmistusime ilmselt kõik piinarikkaks spurdiks madalroomamise, ronimise ja takistuste ületamisega, kuid üllataval kombel oli lõpujooks hoopis lühike, ühe takistusega ja suure publikuga pingutus, mille järel sai võistluse lõplikult kokku võtta.

Loo autor koormusmatka esimeses kontrollpunktis, laskumas köiega kolmandalt korruselt alla

Võistluse katkestas kolm tiimi.

Saaremaa II võistkond lõpetas eduka 6. kohaga. Saaremaa I võistkond 4. kohaga. Naiskodukaitse koormusmatka võitis sel aastal Võru ringkonna võistkond, kes saab võimaluse osaleda Admiral Pitka nimelisel rahvusvahelisel luurevõistlusel. Teiseks tulid Tartu naiskodukaitsjad ning kolmandaks Rapla ringkonna II võistkond.

MEESKONNATÖÖ OLULISUS

Ilmselt on koormusmatkaks kõige tugevam võistkond selline, kes on eelnevalt kokku harjutanud erinevaid meeskonnatöö elemente ja tegevusi, peab vastu vaimsele pingele, on sarnase huumorimeelega ning, mis kõige tähtsam, toetab üksteist mis tahes situatsioonis.

40 tunni ja pea 100 km jooksul tekib paratamatult olukordi, kus meeskonnaliikmete motivatsioon, tervis ja võistlustahe löövad kõikuma ning just seal tulevadki esile meeskonnaliikmete eelmainitud tugevad küljed. Selle takistuse ületamine ja koormusmatka lõpetamine on ehk isegi tähtsam kui koht poodiumil. Ühtlasi on sellised võistlused ka ideaalne koht inimeste tundmaõppimiseks. Ega ilmaasjata öelda pärast koormusmatka, et „sinuga läheks luurele iga kell“. Just nii saan mina öelda oma meeskonnaliikmete kohta, isegi pärast pikka võistluspausi.

5/2022

75

Noored Ernake 2022 võitsid Lääne ringkonna kodutütred: Mia Mai Muru, Henrieth Kampmann, Briti Elise Jõpiselg, Karen Loorens.

Esindaja: Eda Loik

erNaKe:

vaStUpidavUSe proov KodUtütardeLe Pärnumaal peetud iga-aastasel patrullvõistlusel Ernake pandi proovile võistkondade võime täita kodutütarde järgukatsetel põhinevaid ülesandeid, testiti füüsilist vastupidavust ning arendati meeskonnatöö oskusi. Seda järjestikku 38 tunni jooksul.

Tekst: MARKUS SEIN, Kaitseliidu noorteorganisatsioonide avalike suhete spetsialist 76

5/2022

2 X MARKUS SEIN

Noored

Paremusjärjestus: Lääne Tallinn Võrumaa Harju Jõgeva Põlva Sakala Läti Viru Leedu Järva Tartu Valgamaa Alutaguse Alutaguse (Narva)

kuuma päikese kui ka tugeva vihmasajuga. Lisaks häirisid võistlejate liikumist rajal vastutegevuse üksused, kes hoidsid võistlejaid teedest eemal.

Vastutegevusele vahele jäädes tuli loovutada elutalong.

T

„Rada läbis nii parkmetsi kui ka märjemaid ja võsasemaid alasid, kuid liikumistrassi järgmisse punkti valis iga võistkond ise,“ kommenteeris peakorraldaja Kristo Sinivee. „Kuigi rada oli linnulennult 36 km pikkune, tuli võistkondade keskmiseks distantsiks 50–80 km,“ lisas Sinivee.

Tänavune Ernake oli mitmes mõttes eriline. Esiteks seetõttu, et võistlust peeti juba kahekümnendat korda.

Teiseks seetõttu, et meeskonna hulka arvati ka võistkonna esindaja, kes pidi samuti osalema osades kontrollpunktides ülesannete lahendamises.

Viimaste hulka kuulusid näiteks meditsiiniülesanded, takistusrada, luureraporti koostamine, sideülesanne, tule tegemine, aga ka tähelepanuja üllatusülesanded.

„Kodutütarde organisatsiooni üheks peamiseks ülesandeks on kasvatada noortes valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust, õpetades neile otsustusja vastutusvõimet, Eestimaa looduse tundmist, oskust märgata kaaslasi ning keerulistes olukordades hakkama saamist,“ on Kodutütarde peavanem Ave Proos uhke iga tüdruku üle, kes oma vaimsed ja kehalised võimed Ernakese rajal proovile pani.

ihemetsa ja Uulu vahelisel alal astusid võistlustulle viisteist neljaliikmelist kodutütarde võistkonda ning külalisvõistkonnad Lätist ja Leedust.

KAOTAJAID POLNUD

Omajagu erilisust lisas võistlusele ka ilmataat, kes kostitas võistlejaid nii

Võistluse lõpurivistusel sai Proos aga uhkusega nentida, et hoolimata kujunenud paremusjärjestusest on võitjad kõik, kes selle katsumuse vas-

tu pidasid, sest finišisse jõudsid kõik võistkonnad.

ÜHINE PANUS

Võistluse korraldajad ja läbiviijad olid Kodutütarde Pärnumaa ringkond ja Noorte Kotkaste Pärnumaa malev koostöös Kaitseliidu Pärnumaa malevaga. Tegevuspunktide läbiviijaiks olid teiste hulgas Pärnumaa skautide ja gaidide malev, Pärnu politseijaoskonna merepääste- ja piirikontrolligrupp, Lääne päästekeskuse ennetusbüroo, Kaitseliidu kool, Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond ja häirekeskuse Lääne keskus.

Kodutütred on 19. jaanuaril 1932. aastal loodud tütarlaste vabatahtlik isamaaline Kaitseliidu noorteorganisatsioon. Organisatsiooni liikmeteks on 7–18aastased tütarlapsed. Kodutütarde missioon on vabatahtlikkust väärtustades pakkuda noortele parimaid arengu- ja tegutsemisvõimalusi isamaalise kasvatustöö kaudu.

Ernake lõppes sel korral Lääne ringkonna võiduga. Teisele kohale tulid Tallinna tüdrukud ja kolmandale Võrumaa kodutütred.

5/2022

77

Noored

Söögitegemine kuulub iga metsakoonduse juurde

KaaLi ja piHtLa NoorKotKad

TAAVI TUISK

meHiStUvad metSaS Noorkotkaste juhendamist alustasin omakasupüüdlikul eesmärgil. 2018. aasta sügisel, mil mu poeg noorkotkaealiseks sai ja Kaali kooli läks, kuulutasin lastevanemate koosolekul välja noorkotkaste rühma loomise. Ja rühm tegutseb siiani.

Tekst: TAAVI TUISK, noortejuht

E

simesel korral, kui neljaks tunniks metsa läksime, oli kohal üle kümne noore esimesest kuuenda klassini.

Vanemaid klasse Kaali koolis

polegi.

Veidi hiljem liitus kaasjuhendajaks perega Tallinnast Saaremaale kolinud Aivar Kalle. Endine jurist on nüüd kohvikupidaja ja maasikakasvataja.

78

5/2022

Algul mõtlesin mina koondust ette valmistades välja ka menüü, aga mu metsatoitude valik on üsna ahtake.

Nüüd teeb seda Aivar. Oleme teinud nii chili con carne’t, erinevaid suppe kui ka noorte lemmikut – makarone hakklihaga.

PÄEVAD TÄIS TEGEVUST

Suurema osa Kaali ja Pihtla rühmade koondusi viime läbi metsas. Optimaal-

seks pikkuseks on kujunenud kuus tundi. Nii jõuab lõkkepaika liikudes veidi orienteerumist harjutada, mõnikord ka esmaabisituatsiooni lahendada. Kohale jõudes jagame noored toidu-, puidu- ja lõkketiimiks. Toidutiim hakkab Aivari juhendamisel koorima ja tükeldama, teistega teeme üles lõkke.

Seejärel algab õppimise aeg. Olen jõudnud koondusi ette valmistades

Noored

sinna, et ei mõtle enam õppeteemasid n-ö omast peast välja. Võtan ette järgukatsete materjali ja sealt igaks koonduseks mõne teema. Kasutan korraga nii järgukatsete raamatuid kui ka e-õppematerjali Opiqus.

Tänu sellele oleme rühma põhituumikuga jõudnud 4. järgu katsete sooritamiseni, mis poolte jaoks ongi eakohane. Järgukatsete teemad korduvad, muutudes küll põhjalikumaks. See võimaldab ka hiljem rühmaga liitunud noortel teistega koos õppida.

Esimesel aastal katsetasin lisaks õppetööle ka mängude läbiviimist.

Varsti kogesin, et seda pole tegelikult vaja. Kui on vaba hetk, leiavad noored ise lõkkekoha ümbruses tegevuse ja oma mängud. Kasvõi ronitakse maha kukkunud kuuse otsas.

Koonduse lõpuks tuleme alguspunkti tagasi, teeme tagasiside ringi ning kogume kokku noad, magamisalused, kompassid ja muu välja antud varustuse.

Umbes kord aastas oleme korraldanud ka rühma laagreid. Mäletan, et esimest korda oli ahjuvalve üleval hoidmine 7–10aastaste poistega tõsine katsumus. Alates ülesäratamisest kuni selleni, et tagada ahjuvalvaja väljaronimine magamiskotist ja kogemata kustunud telgiahju uuesti süütamine.

Oleme seda teinud kahe juhendajaga. Üks toetab noori pool ööd ja teine teise poole. Juhendamine tähendas algul siis seda, et iga ahjuvalve vahetumise korral tuli üles ärgata. Poisid on väikesed, varustuse oleme pannud teise telki ja nii oleme ka 16-kesi jaotelki ära mahtunud. Ahjuvalve vahetused on nii samuti lühemad.

Noorkotkaks olemise juures on kõige parem see, et sa käid ja katsetad ning õpid uusi asju, mida mõned noored ei saa. Mulle on jäänud meelde need laagrid ja suuremad ettevõtmised. Öösel telgis olemised, öövalved ja üritused mandril.

Oskar, 12

VALMIS ÜLE ELAMA

Olen lõpetanud SERE koolitaja kursuse Kaitseliidu Koolis. Olen ööpäevaseid üleelamiskoolitusi teinud vähemalt 15aastastele noorkotkastele-kodutütardele, oma riigikaitseõpetuse õppijatele Kuressaare Ametikoolis ja ka kaitseliitlastele-naiskodukaitsjatele. Mitu korda on koolitamisel abiks olnud Lääne maakaitseringkonna veebel Hannes Aus, kellele selle eest suur tänu.

Tänavu jõudsin arusaamani, et minu oma rühma noored on metsas hakkama saanud nii vihmas kui ka lumes.

Minul endal on usaldus selles osas, et nad saavad hakkama ka kergemal üleelamiskoolitusel.

Seega kutsusin koolitusele noored alates 10. eluaastast. Meiega liitusid ka Kärla ja Orissaare noored juhendajate Jaak Torri ja Martina Kommeli juhendamisel ning mitu liidrikursusel osalejat. Liidrikursus on meie malevapealiku Aivar Krusta veetav programm vanema vanuseastme noortele.

Koolitusnädalavahetused, et liidriteks kasvada, on noortele füüsiliselt ja kindlasti ka vaimselt päris nõudlikud. Üleelamiskoolitusel rajasime gruppidega ööseks maapinnast kõrgemale tõstetud varjualused, lõkkeplatsid, tulepeeglid. Katelokkides tehti kartu-

Olen kodutütar, aga käin olude sunnil noorkotkastega metsas. Mulle väga meeldib see, sest sealt saab teadmisi, mida kodutütardega metsas käies ei pruugi saada. Näiteks on mul peas noorkotkaste tõotus. Lisaks vehime seal Skramadega puid lõhkuda.

Küttepuudeks.

Epp Kristel, 12

litest, sibulatest ja lihast süüa. Rääkisime STOP-reeglist, kolme reeglist.

Valmistasime kilekotist nööri, kartulikotist seljakotte ja signaallõkke.

OLULINE OLGU TÄHISTATUD

Lisaks välikoondustele oleme aastate jooksul teinud mõne sisekoonduse KL Saaremaa maleva staabis: tutvunud hoonega, lasknud sportpüssi, harjutanud linnatingimustes kaardi lugemist.

Saaremaa noorkotkastel ja kodutütardel on mitmed traditsioonilised üritused, millest oleme samuti osa võtnud. Sügisest omaloomingupäeva olen pidanud oluliseks, et kohtuda teiste rühmade noortega, samuti teha noorkotkana midagi muud metsas käimise kõrval. Osaleme suvistes laagrites. Eelmisel aastal oli neid tänu maakondliku Spektri lisandumisele lausa kaks. Noored on olnud laagritest vaimustuses. Oleme kahel korral osalenud ka vabariiklikul matkamängul.

Meie oma traditsiooniks on saanud auvalved Püha kiriku juurde paigaldatud Vabadussõja mälestuskivi juures vabariigi aastapäeval ja võidupühal. Tegu on kohaliku kogukonna üritustega, eestvedaja on Püha koguduse õpetaja ja Saarte praost Anti Toplaan. Pärgi asetavad nii vallavalitsuse kui ka Kaitseliidu maleva esindajad. Oleme siis andnud tõotust ja ka järgutärne. Olen näinud, kui oluline on noore jaoks järgutärni saamine vormipluusile. Minu jaoks on oluline, et Eesti olulised tähtpäevad saavad tähistatud ka kaugemal Kuressaarest.

Võidupühal on Pühas jagatud ka võidutuld. Nii on plaanis ka tänavu.

Ka meie oleme oma noortega rivis. Sel korral on presidendi lähetatud võidutulel sõita erakordselt lühike maa, 16 kilomeetrit.

5/2022

79

militaarturism

SAARTE PÕNEVSÜNGE SÕDADEPÄRAND „Tuulikud-smuulikud,” võiks öelda end Saaremaale sättinud militaarturist. Õnneks jagub militaarpärandi huvilistelegi Saare- ja Muhumaal küllaldaselt vaatamist.

Tekst: ASSO PUIDET, Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

K

aevikuliinid, punkrid, õhu- ja rannakaitsepatareid – neid ja teisi sama suunitlusega rajatisi näeb sealsetes metsades ja rannikut ääristamas rohkem, kui jõuab päevaga ära vaadata või mahub siia kirja panema.

Ja polegi vaja kõike kirja panna. Sest see on juba ära tehtud Eesti-Läti piiriülese koostöö programmi raames.

Projekt „Militaarajaloo pärand“ annab põhjaliku ülevaate objektidest, mis jutustavad mõlema riigi võitlusest I maailmasõja algusest kuni Nõukogude Liidu kokkuvarisemiseni.

Sõjaajaloo pärandiga seotud objektide kohta on koostatud kirjeldused, kogutud kokku nendega seotud mälestused ja lood, lisatud ajaloolised ja tänapäevased fotod. Kõik on kenasti kaardilegi kantud. Kaitse Kodu! valis välja mõned sõja sünget pärandit kandvad lokatsioonid ja käis vaatamas.

VÕIKÜLA RANNAKAITSEPATAREI

Patarei asub Võiküla ja Rässa küla vahel. 10-tolline rannakaitsepatarei kuulus Esimese maailmasõja ajal Muhu väina kindlustatud positsiooni I pataljoni koosseisu.

80

5/2022

Selle ehitamist alustati 1915. aastal.

Kuulu kohaselt olevat ühe suurtüki kohalepaigutamisel selgunud, et aluse vint on lohakalt treitud, nii et mutter, millega suurtükk aluse külge kinnitati, sinna kuidagi ei sobinud. Ohvitserkond olnud sellest väga häiritud, sest ohus oli töö valmimine tähtajaks, kuna alus tulnuks betooni seest lahti lõhkuda ja Peterburi tagasi saata.

Sellise viivituse eest võis aga oodata karmi karistust. Päeva ja ohvitseri au päästis kohalik legendaarne sepp Puka Andrus, kes vea kõrvaldas, ja suurtükid saidki paika.

Kokku koosnes patarei viiest 10-tollise (254 cm) läbimõõduga Durlacheri suurtükist, mis olid paigaldatud algul puitalustele, hiljem betoonalustele vahekaugusega 70 m. Eestpoolt kaitses suurtükke 400 meetri pikkune ning harjalt 15 ja jalamilt 25 meetri laiune käsitsi kuhjatud mereliivast eesvall. Saksa vägede 1917. aasta pealetungioperatsiooni Albion ajal osales patarei aktiivselt sõjategevuses.

Praeguseks on kõik suurtükipositsioonid ja võimas betoneeritud eesvall võssa kasvanud. Enam kui sada aastat tagasi laotud munakivitee on aga

endiselt heas korras. Selles võib veenduda igaüks, kes seda mööda patareid vaatama sõidab. Enne ja pärast on aga mõistlik sõiduriistal kõik lahtised poldid kinni keerata ja amordid üle kontrollida.

KAITSEKRAAVID VÄIKESE VÄINA ÄÄRES

Hästi nähtav lõik I maailmasõja aegseid Väikese väina äärseid kaitsekraave asub Muhu saarel KuivastuKuressaare maantee kõrval, tuntud turismiobjekti Eemu tuuliku vahetus läheduses.

Need suure maantee kõrval looklevad kaitsekraavid on väike, et mitte öelda väga väike osa kaitsekonstruktsioonide mitmekilomeetrisest tsoonist.

Kaevikud ehitati aastatel 1915–1917 kaitseks pealetungiva Saksa armee vastu ja neid kasutati nii Esimeses kui ka Teises maailmasõjas.

Korrastatud objekt on hea näide Muhu sõjaajaloost. Siksakiline tranšee on hästi vaadeldav. Nii juba ammu rohtu kasvanud kaeviku serval seistes kui mööda selle põhja astudes. Vaadet rikastavad ajastutruud roostekarva okastraatpiirded.

Piiri raketibaas Muhumaal

See militaarajaloo näidis on omakorda täienduseks sealsamas seisvale tööstuspärandi objektile – Eemu tuulikule, mis elas üle I maailmasõja lahingud, kuid hävis II maailmasõjas ja taastati 1980. aastal.

PANGA MILITAARRADA

Panga militaarrada asub, nagu aimata võib, Saaremaa põhjarannikul, ligi 1,5 kilomeetrit Panga külast loodes, Panga pangal.

Tegelikult Panga pangal aktiivset sõjategevust ei toimunud, sealne taristu rajati kaitse-eesmärgil, sest siin oli suletud piiritsoon, Nõukogude Liidu riigipiir.

Täna on ligi kahe kilomeetri pikkuse militaarmatkaraja ääres näha erinevaid sõjaliste rajatiste varemeid. Mis otstarve oli neil rajatistel enne seda, kui neist said varemed, jäi Kaitse Kodu! visiidi ajal selgusetuks, sest nende juures asunud stendidele pole veel infot pandud.

DEJEVO SÕJAVÄELINNAK

Baaside lepingu sõlmimise järel 15. mail 1940. aastal asus Punaarmee otsima saarel kohta, et rajada suurem

baas, kuhu mahuks nii õppe- ja laskeväljad kui ka tankodroom. Valik langes kena männimetsaga liivase ala kasuks Karujärve ääres.

Tulid sakslased, ajasid venelased saarelt minema ja võtsid selle looduskauni koha sõjavangilaagrina kasutusele. Siis tulid jälle venelased, ajasid omakorda sakslased minema ning paigutasid sinna ujuvtankide pataljoni.

Hea Karujärvel harjutamas käia.

1959. aastal nimetati sõjaväeosa ja selle juurde kuuluv linnak 19aastasena Sõrves oma otsa leidnud Nõukogude Liidu kangelase Vladimir Dejevi järgi Dejevoks. Ah et kes oli Vladimir Dejev? Noh, väidetavalt olevat ta üheainsa päevaga üksi hävitanud tanki, tapnud Saksa rügemendiülema, süüdanud seitse autot ja võtnud hunniku sõjavange. Nõnda saadaksegi kangelaseks ja lõpuks surma.

Külma sõja ajal 1960. aastate alul toodi Karujärvele raketid S-125. 1966. aastal lisandusid neile võimsamad raketid S-200.

Tippajal teenis Dejevos kuni 500 sõjaväelast. Linnakus tegutses koguni

ASSO PUIDET

militaarturism

legendaarne Marati tsehh, milles ohvitseride naised ja ka kohalikud elanikud said tööd õmblejatena. Dejevo baasi hülgasid okupatsiooniväed 1992. aastal. Seejärel hooned rüüstati ja hiljem lammutati, niipalju kui jõud üle käis. Praegu on looduses vaadeldavad, kui need õnnestub üles leida, betoonist juhtimispunkt ning mitmed võssakasvanud garaažid, kasarmute vundamendid ja kruusavallidega ümbritsetud raketipositsioonid.

ORIKÜLA KOMANDOKESKUS JA RAKETIBAAS

Oriküla komandokeskus ja raketibaas asuvad Karida külas endise Kärla valla maadel Kuressaarest 13 km kaugusel.

1964. aastal toodi endise Oriküla mõisa maadele raketidivisjon. Juhtus aga nii, et 1967. aasta talvel, kui parasjagu rakette hooldati, käivitati kogemata ühe raketi mootorid.

Horisontaalasendis põrgumasin pani maad mööda ajama, põrutas vastu stardiala ümbritsevat valli, põrkas sealt üles ning prantsatas, õnneks plahvatamata, lähedal asuvasse metsa. Pärast sellist jama otsustati, et rakette pole Orikülla ikka vaja, ja divisjon likvideeriti.

5/2022

81

Ninase rannakaitsepatarei Saaremaal

Selle asemel hakati 1976. aastal ehitama hoopis komandokeskust.

Sõja korral oleks sealt juhitud kogu Saaremaa ja Muhumaa ning osaliselt ka Pärnu ümbruses paiknenud raketidivisjonide tööd. Kompleksi kuulus ka lokaatorijaam.

Praegu on säilinud betoonist juhtimiskeskus, garaažid, lokaatorimägi, kasarmu varemed ja veel mitmed tundmatu otstarbega ehitised.

NINASE RANNAKAITSEPATAREI

Ninase rannakaitsepatarei paikneb Saaremaal Tagaranna poolsaarel, Saaremaa sadama lähedal. Teise maailmasõja puhkedes asus Nõukogude Liit kindlustama Lääne-Eesti saari. Nii rajatigi vaenlase võimaliku dessandi tagasitõrjumiseks Ninase küla heinamaale neljast 180 mm suurtükist koosnev rannakaitsepatarei.

Patarei ehitustööd algasid 1940. aasta juulis. Põhimass ehitajaid saabus aga 1941. aasta kevadel ja ehitustööd kestsid kogu suve. Suurtükid paiknesid üksteisest 200–300 meetri kaugusel, nende lähedale rajati jõujaam, mis varustas kompleksi elektriga.

82

5/2022

Kauaks sellest töövõidust aga rõõmu polnud, sest 20. septembril 1941 piirasid sakslased selle ümber. Venelased läksid ZIS-5 autoga vastupealetungile, kuid hakkasid liiga vara hurraa karjuma. Sakslased avasid leekkuulidega vastutule ja auto läks põlema. Kõik mehed said surma.

Venelaste olukorda ei muutnud paremaks ka Saksa lennuk, mis nende positsioone pommitas. Madrused mõistsid, et seal neil enam pikalt asu pole, lasid kaks suurtükki õhku ja panid plagama.

Vaatamata kirjeldatud sündmustele on Ninase stalkerlik rannakaitsepatarei üks paremini säilinud Teise maailmasõja mälestisi Saaremaal.

UNDVA RANNAPATAREI JA RADARIJAAM

1940. aasta 22. augustil eraldati Tagamõisa poolsaarel Nõukogude Liidu sõjaväebaasi ehituseks 594-hektariline maa-ala. Just sellisel heinamaal peetigi pidu ehk rajati sõjaväelinnak ja suurtükipatarei. Viimane koosnes neljast 130 mm B-13 statsionaarsest betoonalusele kinnitatud suurtükist.

Patarei laskeulatus oli 24 kilomeetrit.

ASSO PUIDET

miLitaartUriSm

Kokku teenis Undva rannakaitsepatareis 160 Nõukogude mereväelast, nendest üheksa ohvitseri. Aga lahingutegevuses nad väidetavalt ei osalenudki ja patarei pauku ei teinud.

Pärast Teist maailmasõda ehitasid Nõukogude väed sinna kaks 127 mm suurtükipatareid, millest üks paiknes Suuriku panga lähedal ja teine Undva ninal. Hiljem asendati viimane uuema rannakaitsepatareiga, järgnes 1960. aastatel raadiolokatsioonijaama rajamine, mille ülesandeks oli õhuruumi jälgimine ja teabe edastamine. Lisaks paiknes Undvas mereväe raadiosidekeskus koos raadiotehnilise rühmaga.

Siiani on Undvas hästi säilinud neli betoonist suurtükialust, betoonangaarid ning mitmetest rajatistest hoonestik. Neist ühe, ilmselt söögisaali seinal ilutseb tänini maal Saaremaa märgilise tähendusega vaatamisväärsustega nagu Kuressaare linnus ja üks tuulik. Ükskõik, milline. Aga kui juba saarel olla, tasub tegelikult ka tuulikutele pilk peale panna. Meenutavad need ju vertikaali aetud helikopterit.

ANDMED: https://militaryheritagetourism.info/

AASTATELLIMUS ALLA KOLME EURO!

KAITSE KODU! KAITSELIIDU AJAKIRI VAATA LISAINFOT: WWW.FACEBOOK.COM/KAITSEKODU