ajaLUgU
tervitUSed teiSeSt ja täNaSeSt iLmaSt Kaitseliidu ülema juures hoitavasse Kaitseliidu külalisteraamatusse on jäädvustatud peaaegu sajandi jagu ajalugu ning isikuid, kellest paljusid võib pidada ajaloolisteks isikuteks. Tekst: major TANEL RÜTMAN, KL peastaabi strateegilise kommunikatsiooni osakond
Külalisteraamatu jälile sattus juhusliku vihje najal 1996.-1997. aastal toonane Kaitseliidu Tallinna maleva pealik, kirglik kollektsionäär major Mart Puusepp. Tallinna Viru tänava antiigipoe omanik keeldus esiti seda talle müümast, väites, et Soome vanavarakogujad on selle suure raha eest juba broneerinud. Major Puusepp suutis antiigikaupmeest siiski veenda raamatut soliidse summa eest temale loovutama. „Siis oli muidugi loomulik, et haruldane eksemplar on taas Kaitseliidu valduses,“ meenutab Puusepp. Kahjuks ei ole teada, kelle käes ja mis asjaoludel oli raamat Nõukogude okupatsiooni aastail. Soliidne nahkköites „tellis“, mille kaant kaunistab Kaitseliidu põhjakotkas, on valmistatud legendaarse nahakunstniku Eduard Taska töökojas. Raamatu esimene sissekanne on 1928. aasta 3. detsembrist Läti Kaitseliidu ülema kolonel Augusts Tone sulest. See oli kindral Orasmaa 38. sünnipäev. Kuni 1940. aastani on sissekandeid teinud peamiselt Kaitseliidu ülemate väliskülalised, tooni annavad sõbralike naaberriikide sõjaväeatašeede ja vabatahtlike riigikaitseorganisatsioonide esindajate kirjed. Soomlasi on enim, aga välissuhtlejatest on aktiivsemad olnud ka Läti, Leedu, Poola ja Rootsi esindajad. Nii leiab siin kindralleitnantide Lauri Malmbergi (Soome kaitseliidu ülem) ja Aarne Sihvo (Soome kaitseväe juhataja), kindral Martins Hartmanise (Läti kaitseväe staabiülem) sissekanded, aga ka näiteks märke Leedu naiskodukaitse esinduse külaskäigust 1939. aastal. Silmatorkavalt palju on ka hieroglüüfides sissekandeid, mille on teinud Jaapani keisririigi alamad. 66
5/2022
Kodumaiseid sissekandeid on teinud Riigikogu juhatus (mitmel korral Kaarel Eenpalu, alguses Einbundi nime all). Ka Riigikohtu esimees Kaarel Parts on oma külaskäigu jäädvustanud, samuti kaitseministeeriumi juhtkond. Paar sissekannet on toonaste malevapealike ja KL peastaabi jaoskonna juhtide poolt – ilmselt malevapealike teabepäevadelt. Viimane sõjaeelne sissekanne pärineb 6. veebruarist 1940 ja on pealkirjastatud „Kaitseliidu peastaabi ülema kolonel Jaan Maide saatmise puhul“. Hiljem Otto Tiefi valitsuse poolt kaitseväe ülemjuhatajaks ja kindraliks ülendatud Maide oli 1. veebruarist 1940 ametis 4. diviisi ülemana. Maide lahkumisüritusel osalenuist on ennast allkirjaga jäädvustanud teiste seas naiskodukaitsja Alice Kuperjanov ja Kodutütarde ikoon Salme Pruuden. KRI STJAN PRI I
K
aitseliidu ülema kabinet Kaitseliidu peastaabi majas Toompea nõlval on sel otstarbel kasutuses juba 1920. aastate keskpaigast. Kindralmajor Johannes Orasmaa töötas selles ruumis ligi 15 aastat, taastatud Kaitseliidu ülematest on seda ametiruumina kasutanud kõik alates kindralmajor Neeme Välist. Ilmselt ainsa esemena Orasmaa ajast on siin alles külalisteraamat, mis on kasutusel tänaseni.
Pärast 57aastast vaheaega on külalisteraamatusse sissekande teinud Taani kaitseväe juhataja kindral Christian Hvidt 28. aprillil 1997. Uue aja sissekannete geograafia sarnaneb sõjaeelsega – peamiselt on nende autoriteks Balti- ja Põhjamaade partnerid. Lisandunud on ameeriklased ja britid. 2000. aastate alguse õhkkonda iseloomustab kolm Vene Föderatsiooni atašaadi esindajate sissekannet (enne teist ilmasõda venelaste jäädvustusi ei ole). 2002. aasta jaanuarist on raamatus jäädvustus neljakordselt laskmise maailmameistrilt kaitseliitlaselt Kaarel Kübaralt, kelle 95. sünniaastapäeva Kaitseliit tähistas. Mõistagi on ennast rariteetses raamatus jäädvustanud Eesti Vabariigi presidendid Arnold Rüütel, Kersti Kaljulaid ja viimasena mullu sügisel Alar Karis. Elav side sõjaeelse Kaitseliiduga on praegu sissekannetega täidetud 2/5 ulatuses – suur osa Kaitseliidu kirjutamata ajalugu alles ootab pääsu külalisteraamatusse.
