Artiklid lõputöödest
Allikaloend Aluoja, A., Shlik, J., Vasar, V., Luuk, K., Leinsalu, M. (1999). Emotsionaalse enesetunde küsimustiku EEK-2 tulemuste tõlgendamine. Tartu Ülikooli Kliinikum. https://www.ammaemand.org.ee/wp-content/uploads/2013/09/Emotsionaalseenesetunde-hindamise-küsimustik-2-tulemuste-tolgendamine.pdf (04.12.2018) Hisashige, A. (1993). Occupational Influences Relative to the Burnout Phenomenon Among Japanese Nursery School Teachers. Environmental Research, 63(2): 219–228. Kawamata, M., Takeuchi, H., Kimura, N., Kawada, T. (2018). Relationship between burnout and circadian typology and sleep habits in Japanese nursery school and kindergarten teachers. Biological Rhythm Research, 1–11. https://www.tandfonline. com/doi/full/10.1080/09291016.2018.1512300 (06.05.2019 Maslach, C., Schaufeli, W. B., Leiter, M. P. (2001). Job burnout. Annual Review of Psychology, 52: 397–422. Osmin, I. (2018). Töökeskkonna psühhosotsiaalse profiili kaardistamine ja võimalike tööstressi riskide leevendamine Tallinna Lasteaed Karikakar õpetajate ja õpetaja assistentide näitel. Tallinn. Lõputöö. Sottimano, I., Guidetti, G., Converso, D., Viotti, S. (2018). We cannot be “forever young,” but our children are: A multilevel intervention to sustain nursery school teachers’ resources and well-being during their long work life cycle. Plos One, 1: 1–17. Seppo, I., Järve, J., Kallaste, E., Kraut, L., Voitka, M. (2010). Psühhosotsiaalsete riskide levik Eestis. http://www.centar.ee/uus/wp-content/uploads/2010/03/CENTAR_l6pparuanne.pdf (23.04.2019) Taavet, T. (2010). Lasteaiaõpetajate tööstress, tervis ja töövõime. Tartu Ülikool, Tervishoiu instituut. Magistritöö rahvatervishoius. Tööinspektsioon. (2018). Töökeskkond 2018. https://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/dokumendid/Meedia_ja_statistika/Toeoekeskkonna_uelevaated/2013/Tookeskkonna_ulevaade_2019_V6_web.pdf (06.05.2018)
102
