inimene
kindralmajor
riHo ÜHteGi: kaitseliidu Fenomen on paindlikkus
Lõppenud aasta 15. detsembril andis kindralmajor Riho Ühtegi Kaitseliidu juhtimise üle kindralmajor Ilmar Tammele ja siirdus reservi. Kuid see ei tähenda, et ta Kaitseliidu tegemistest kõrvale jääb. Tekst: KARRI KAAS, Kaitse Kodu! peatoimetaja ASSO PUIDET, Kaitse Kodu! tegevtoimetaja
K
aitse Kodu! toimetus sai vahetult enne seda kindralmajor Ühtegiga kokku, et rääkida Kaitseliidust – selle minevikust, olevikust ja tulevikust.
KARRI KAAS: „Kui te 2019. aastal Kaitseliitu juhtima asusite, oli maailm hoopis teistsugune paik. Samamoodi oli ka Kaitseliit teistsugune. Kuna inimesed kipuvad isegi üsna hiljutisi sündmusi pisut erinevalt mäletama, kui need tegelikult olid, siis perspektiivi seadmise mõttes palun meenutage, milline organisatsioon Kaitseliit toona oli?“ RIHO ÜHTEGI: „Mäletatavasti suured asjad, mis sel ajal Kaitseliidus olid, olid lahingugrupid, mis tähendas põhimõtteliselt seda, et Saaremaa mehed pidid minema idarindele sõdima. Ja see oli
8
1/2024
üks suuremaid muutusi, mida teha tahtsin. See oli üks mu tingimustest, kui Kaitseliitu tulin. Maakaitse tugevus seisneb selles, et võitlejad kaitsevad oma kodukohta, mida hästi tunnevad. Eesmärk oli, et üksused jääksid sõja korral vähemalt oma maakaitseringkonna piiridesse. Teine asi oli Kaitseliidu usaldusväärsus. See oli siis ikkagi suhteliselt madal. Mäletan üsna tihti väidetavat, et üle 3500 võitleja Kaitseliit kokku ei saa. Täna on meil aga seis selline, kus on väljas nii palju mehi, et sel aastal on käinud õppustel üle 8000 mehe ja naise. Meie sõjaaja võitlev struktuur on sisuliselt kolmekordistunud, ütleme siis nende osas, kes on ametikohtadele pandud. Ja ma räägin ainult Kaitseliidust, mitte ussisõdalastest.
