nOORed
JÄGALA RüHm
TÕenÄOLiseLT KÕiGe KARmimAd KOTKAd Kui üldjuhul jäetakse talvistes üleelamislaagrites jääauk viimaseks „atraktsiooniks“, millele järgneb kuum saun, siis Noorte Kotkaste Jägala rühma külmalaagris aetakse seda asja pisut teistmoodi: esmalt mauhti jäisesse vette ning siis metsa. 24 tunniks. Tekst: KAUPO LUUR, Jägala rühma pealik
N
ing ainult see, kes on külmalaagri „sinise katse“ läbi teinud, saab õiguse kanda rühma sinise äärega embleemi. Muide, rühmal on ka punane embleem, mis ei tule sugugi kergemini kätte. Tõsi on aga see, et ei sinist ega punast embleemi lähe 2017. aastal tegevust alustanud Harju maleva Noorte Kotkaste Jägala rühm võtma uisapäisa ja ilma põhjaliku ettevalmistuseta. Suurem osa rühma tegevustest toimub nii või teisiti metsas ning on suunatud üleelamisoskuste arendamisele. Mitmeid kordi aastas korraldab rühm üleelamislaagreid, kus harjutatakse looduse tundmist, tule tegemist, erinevates stressiolukordades hakkama saamist, varjualuse ehitamist, enda jälje peitmist, topograafiat, luuramist ning oma vaimsete ja
50
2/2024
füüsiliste võimete arendamist. Selliste laagrite üheks osaks on ka pikad ja kontimurdvad rännakud, mis võivad vahel olla küll raskemad kui teised, aga mitte kunagi võimatud. Näiteks 2020. aasta suvel toimunud viiepäevases üleelamislaagris pandi proovile poiste võime tulla toime minimaalse varustusega, toitudes kogu laagri aja ainult metsast leitust. Selle käigus said nad magada nii varjualuste kui ka telkmantlite all, süüa kilode kaupa mustikaid, harjutada luuretegevust, kaardilugemist, koordinaate, peita ennast otsingu-
koerte eest ja kõndida maha ligikaudu 100 kilomeetrit. Või siis eelmainitud nädalane „punase embleemi retk“, mille jooksul pidid poisid omal jõul liikuma ligikaudu 450 kilomeetrit. 450 kilomeetrit! Rühma tegevuste eesmärgiks on viia Jägala noorkotkad võimalikult palju mugavustsoonist välja, ja see on tulnud poistele kasuks nii metsas kui ka eraelus.
