maaiLmapiLK
KUi paLjU maKSaB maaiLmaLe
UKraiNa Sõda?
M
aailma riikide majandused on omavahel tihedalt põimunud, mis tähendab, et ka sõjalised ja/või humanitaarkatastroofid on omavahel paratamatult seotud. Üks erakorraline sündmus võib kaasa tuua teisi vapustusi üle maailma. Rahalise, humanitaar- ja mitterahalise abi kogusumma, mida Ukraina sai sõja esimese kuu jooksul, on raske täpselt kokku arvutada täielike andmete puudumise tõttu. Ent Ukraina riigipanga juhi sõnul ulatus Ukrainale antud rahalise, tehnilise ja humanitaarabi summa hinnanguliselt 15 miljardi dollarini. Konflikti esimese viie nädala jooksul küündis sõjaline toetus Ukrainale keskmiselt 30 miljoni dollarini päevas (lisaks sellele majandus- ja humanitaarabi ning kriisi tõttu Euroopasse lähetatud USA vägede kulud). Aprillis tähendas rida 800 miljoni dollari suuruseid abipakette 100 miljonit dollarit päevas. Ameerika Ühendriikide, NATO ja teiste riikide abi on olnud ülioluline,
44
5/2022
et Ukraina saaks oma vägedega siiani lahinguid pidada. Võitluses osalevad väed vajavad pidevat laskemoona ja uut varustust. Ilma nendeta lahingutõhusus väheneb ja kukub lõpuks kokku. Suuremate relvade, esialgu nõukogudeaegsete ja hiljuti NATO standarditele vastavate relvade tarnimine on võimaldanud Ukraina vägedel asendada kaotusi ja luua endale lisalahinguvõimet. Lõpptulemus: ilma abipakettideta oleksid venelased nüüdseks Poola ja Rumeenia piiril.
USA ENNUSTAB PIKKA SÕDA
USA kongress kiitis 19. mail heaks 40 miljardi dollari suuruse abipaketi Ukrainale. Senatis hääletas selle poolt 89 saadikut sajast. Kaks päeva hiljem allkirjastas otsuse president Joe Biden. Ehkki USA vabariiklaste seas on vähemus, kes toetab isolatsioonipoliitikat ja sooviks kasutada Ukraina abistamiseks kuluvat raha parema meelega USA-s, oleks see nii demokraatide kui enamiku vabariiklaste arvates viga. Mõistetakse, et kogu läänemaailm on ohus, kui Ukraina peaks sõja kaotama.
Ollakse üksmeelel, et Ida-Euroopas on tarvis liikuda seniselt heidutusrežiimilt kaitsehoiakule. 24.–25. mail viibisid Eestis Ameerika Ühendriikide kongressi esindajatekoja relvajõudude komitee parteiülese delegatsiooni liikmed, sealhulgas Balti parlamendirühma kaaseesistuja Don Bacon. Viimane nentis Eesti Päevalehele antud usutluses, et enne Venemaa Ukraina-vastast rünnakut usuti Washingtonis, et liitlasvägede kohalolek NATO idatiival on Venemaale piisav heidutus. „Ent näeme nüüd, kuidas nad käituvad riigis, kus elab 44 miljonit inimest,“ märkis Bacon. Ameeriklaste sõnul on Ukrainas tehtavat hävitustööd nähes selge, et Eestit ega kogu siinset piirkonda ei tohi Venemaale isegi viivuks loovutada. Samuti on oluline muudatus võrreldes varasemate abipakettidega see, et 21. mail allkirjastatud paketi ajakava ennustab pikka sõda. Varasemad abipaketid olid kavandatud paariks nädalaks. Keegi ei teadnud, kui kaua sõda võib kesta või kas Ukraina peab
