maaiLmapiLK
maaiLmavõi maaiLmade Sõda
UKraiNaS Venemaa kaheksa-aastane sõda Ukraina vastu pole pelgalt ühe riigi kallaletung oma naabrile – kaks viimast aastat on see olnud märksa suurema osaliste arvu ja laiema tegevusareeniga. Tekst: TOOMAS ALATALU, politoloog
V
eebruaris-aprillis 2014 annekteeriti Krimm ning loodi Donetski ja Luhanski rahvavabariigid, ent loodetud uute külmutatud konfliktide asemel said viimastest podisevad sõjakolded. Aprillis 2021 algasid Ukraina põhja- ja idapiiril pluss Mustal merel Vene armee suurmanöövrid, mis 24. veebruaril 2022 läksid sujuvalt üle suureks sõjaks. Tegelikult peab nendega ühenduses mainima ka Valgevene presidendivalimisi augustis 2020, mis vallandasid enneolematu protestiliikumise. Sellele oodati järge 2021. aasta kevadel, millega osaliselt põhjendati ka Venemaa vägede saabumist mainitud ajal manöövriteks Valgevene pinnale. Möödus paar kuud ja poliittandem Moskva-Minsk üllatas maailma jälle – algas Aasia ja Aafrika moslemite lennutamine Valgevene pinnale, kust nood hakkasid sõna otseses mõttes sisse murdma Euroopa Liitu. Moskva jäi kunstlikult loodud rändekriisis küll varju, ent seda silmatorkavam oli Valgevene Lukašenka taidlemine, k.a lubadus küsida endale tuumarelv. Teadagi et Putinilt. Igal juhul saab öelda, et Läti, Leedu ja Poola idapiirid (üle 1000 km) läksid tuliseks juba juunis-juulis 2021. Samuti on Eesti Kaitseliidu kaasalöömine Poola piiri tugevdamisse igati kõrvutatav meie tänase relva- ja humanitaarabiga Ukrainale – vastaspooleks on olnud üks ja sama jõud liitriigi vormis.
50
5/2022
GLOBAALNE KONFLIKT
Kui toodule lisada kõik kehtestatud sanktsioonid ja vastusanktsioonid, millest majandust-rahandust-sidet ja muud taolist puudutavad on globaalse haardega, ultimaatumid (Kremli 15. detsembril 2021 esitatu adressaadiks oli 30 riiki), „mustad nimekirjad“ (Venemaal on 48 „ebasõbralikku riiki“) jne, siis oli omamoodi loomulik sõnapaari „kolmas maailmasõda“ kiire käibeletulek. Kui Ukraina on algusest peale kinnitanud, et temale tuldi sõjaga kallale, siis Venemaa varjus juba 2014. aastal kaua ei tea kust ilmunud roheliste mehikeste taha ja alles hiljem tunnistas oma vägede kaasatust. 2022. aastal aga räägib Kreml üksnes „sõjalisest erioperatsioonist“. Suurte ja ajalooliste üldistuste „meistriks“ pürgiv president Putin on samas osanud kokku viia teise maailmasõja lõpu ja praegu Ukrainas toimuva – jutt natsismist toona ja neonatsismist täna käivad ju kõrvu ning Ukrainat tahetakse denatsifitseerida ja mitte deneonatsifitseerida!? Arvatavalt vajadusest survestada Saksamaad, et too ikkagi ehitaks valmis gaasijuhtme Nord Stream 2, algas Venemaal 2019. aastal Suure isamaasõja jälgedes peetud sõjakuritegude kohtuprotsesside läbivaatamine, mille käigus anti Saksa fašistide ja nende sabarakkude „sõjakuritegudele“ uus hinnang – „genotsiid“. 1945.–1946. aasta Nürnbergi rahvusvahelise
tribunali otsustes teatavasti seda määratlust ei kasutatud (see ilmus alles 1948). Ümberhindamisi arvestades polnud üllatus, kui Putin süüdistas oma suurt sõda kuulutavas kõnes (21. veebruaril 2022) Kiievit Donbassis „genotsiidi“ korraldamises. Ka kollektiivse julgeolekulepingu organisatsiooni (ODKB) 16. mail toimunud tippkohtumise avalduses kuulutatakse Nürnbergi tribunali otsuses mainitud Nõukogude Liidu rahvaste vastu toime pandud kuriteod „genotsiidiks“, mis tõotab ümberhindamiste protsessi jätkumist. Võib arvata, et Suures isamaasõjas saavutatud võidu propagandakampaaniad, mida on olnud neli (2003–2005, 2008–2010, 2013–2015, 2018–2021) lähevad edasi seni, kuni Kremlis valitseb praegune mõttelaad. Toodut arvestades pole juhus, et praegust olukorda on hinnatud ka kui „teise maailmasõja lõpetamist“.
IMPEERIUMI LANGUS JA TÄRKAMINE
Muidugi ei tea me, mida nende tänaste hinnangute kohta öeldakse 5–10 aasta pärast. Ent kui otsida ühisjooni 1914– 1918, 1939–1945 (Hiina jt seisukohalt 1937–1945) ja 2014–2022(?) peetud suurtest sõdimistest, siis Teises maailmasõjas üritas Hitler taastada Saksamaa impeeriumi aegset vägevust ja leidis selleks liitlase Stalini näol, kes üritas sama Venemaa nimel. Tulemuseks oli kuue Ida-Euroopa riigi jagamine ja läks nii, et suure sõja
