Anarâš cuáŋuimáánu 2022 by anaraskielaservi

Cuáŋuimáánu 2022 35. Ihekerdi

Äijih Aanaarjäävri já Äijihjäävri kooskâst Kove: Johanna Alatorvinen

Taan loostâst (3)

Uáivičaalâ: Anarâšâi kulttuur já historjá uáinusân lostâtooimâst

(4–6)

Seervi uđđâseh Sponsoristem juátkoo ive 2022 Anarâškielâ seervi kirjetoimâ Mii kulloo anarâškielâlii Wikipedian? Anarâškielâ tihtâantologia

(7)

Fabrizio Brecciaroli: Kost kávnojeh livđekalender livđeh?

(8)

Kikke Klaver: Ruossâhâš

(9–10) Henna Aikio: Kirjeárvuštâllâm: Kuobžâ-Saammâl (10–16) Taarna Valtonen: Kuobžâ-Saammâl päikkinoomah Päikkinommâtotkee hundârušmeh (17–24) Anarâškielâ seervi ihečuákkim 2022 Ihečuákkim 2022 pevdikirje Toimâčielgiittâs 2021 Toimâvuávám ihán 2022 Anarâškielâ seervi puátu- já manoreekkig ihán 2022 (25–28) Matti Valle: Perusyhtymä-firmaast (29–33) Ulpu Mattus-Kumpunen: Movsháá historjá – Uási 1 (33-34) Lesk-Ant Uulá: Mondiet Aanaar sämmiliih iä čääli Sabmelaš-loostân? (34–37) Tiina Jäppinen: Tulkkumškovliittâsâst vuosâiše stuorrâ tulkkumtáárbun (38)

Petter Morottaja: Kielâčukke: Mun finnejim čovduu já uážum lekkâđ čuhe Palsta juátkoo

(39)

Kikke Klaver: Ruossâháá čuávdus

Anarâšâi kulttuur já historjá uáinusân lostâtooimâst

narâškielâ seervi ulmen njuolgâdusâidis mield lii ovdediđ anarâškielâ kielâpiervâl-, lostâ- já kirjetoimáin sehe tiätujyehimáin. Ton lasseen majemui aaigij servi lii irâttâm ovdediđ já iäláskittiđ meiddei anarâšâi kulttuur sehe jyehiđ tiäđuid anarâšâi historjást. Moonnâm ive servi raahtij livđekalender já ornij livđekonsert Sajosist Anarist. Ulmen lâi adeliđ kunnee anarâšâi ärbivuáválii muusikân já siämmást muštâliđ livđojum ulmui elimist já historjást. Meiddei puáttee ive 2023 kalender fáddá kuáská anarâšâi ärbivuovvijd. Kalenderist láá fáárust kyehtnubáloh anarâš tiŋgâd, moh láá macâttum Siidan. Juurdân lii muštâliđ tast, mii jieškote-uv tiŋgâ lii, maht tot kevttui, kii tom keevtij, kost tot puátá já kii lii skeŋkkim tom museon. Tárguttâssân lii meid sahhiittâllâđ muádi kielâmiäštár já koijâdiđ, mušteh-uv sij mottoom mainâs kalenderân väljejum tiiŋgâin já toi kevttimist. Kalenderpargoh láá jo joođoost. Njuhčâmáánu aalgâst muoi Ánná Morottajain eelijm Siidast keččâmin, magareh tiiŋgah tobbeen láá, já meid valjiimin tagarijd tiiŋgâid, moh munnuu mielâst suápih kalenderân. Siämmást muoi finnijm meiddei tiäđuid väljejum tiiŋgâin nuuvt, ete kalenderteevstâid puáhtá jo čäliškyettiđ. Stuorrâ kijttoseh Siidan pyere ohtsâšpargoost! Anarâšâi kulttuur já historjá puátih uáinusân meiddei taan loostâst. Čallui juávhust lii árvuštâllâm Kuobžâ-Saammâl -kirjeest. Kuobžâ-Saammâl eellimkerdi addel šiev kove anarâšâi historjást já eellimvyevist. Kirje siskeeld el. taggaar pitá ko ”Eeči raahtij uđđâ päikkinoomâid”, mast kirječällee Matti Morottaja muštâl eejis rähtim päikkinoomâin. Tot loho lii-uv herskupittá päikkinommâtotkee Taarna Valtosâžân, kii lii čáállám jieijâs hundârušmijd Kuobžâ-Saammâl päikkinoomâin. Taan loostân lii väljejum ohtâ Lesk-Ant Uulá-rohe čaalâ. Tot almostui ive 1937 Sabmelaš-loostâst, moos Uulá laavij čalâččiđ Aanaar kielâ -páálstán ivij 1930–1960. Čallust sun imâštâl, mondiet Aanaar sämmiliih iä čääli Sabmelašloostân. Sun lâi čepis mainâsteijee já čällee, já nuuvt lii

meid Matti Valle, kii taan tove maainâst jieijâs fiäránijn Perusyhtymä-firmaast. Maati čallust lohhee piäsá uápásmuđ Njellim kuávlukielân. Historjá lii válduteeman meid Ulpu Mattus-Kumpusii čallust. Ulpu lii čälimin kuulmâuáság artikkâl Movsháá historjást, já taan loostâst almostuvá ton vuossâmuš uási, mii kieđâvuš Movsháá uđâstáálu historjá 1800-lovvoost. Čuávuváin oosijn, moh almostuveh taan ive nube já kuálmád numerist, Ulpu áigu muštâliđ Movsháá tuve já Inneehvääri tuve ässein sehe tast, mii sijjân tábáhtui 1900lovo aalgâst. Lostâtooimâ paijeentoollâm váldu-ulmen lii ain-uv huksiđ noonâ luuhâm- já čäällimkulttuur. Muu mielâst lii kuittâg suotâs, ete loostâ luvâdijn anarâšah pyehtih oppâđ meid uđđâ aašijd jieijâs kulttuurist já historjást. Luuhâmmohtâ puohháid!

Sponsoristem juátkoo ive 2022 Čällee: Fabrizio Brecciaroli

eerâ Hotels & Cottages sponsorist Anarâškielâ servi meiddei ive 2022. Koronapandemia keežild ihe 2021 ij lamaš táválâš toimâihe, já tondiet sponsoristem juátkoo vala oovtâ ive. Tastmaŋa finnodâh väljee mottoom eres

seervi tâi ornijdume, tastko sij halijdeh tuárjuđ täsipiälásávt ubâ sämisiärváduv. Ulmen sist lii ain skeŋkkiđ 10 senttid jyehi hooteelijâstâlmist puoh Peerâ Hotels & Cottages hotellijn: Hotelli Sodankylä Suáđigil markkânist, Kartanohotelli Karolineburg Kajaanist, Budget Hotel Raahe Raahest, Tietotunturi Kelovilla Pyhätunturist já Peurasuvanto Mökit & Camping Suáđigil kieldâst. Kuovâmáánu 9. peeivi Anarâškielâ seervi mediapargee Fabrizio Brecciaroli já stiivrâ värijeessân Anja Kaarret eelijn Suáđigilist viežžâmin ive 2021 sponsoristemruuđâid, moh lijjii ohtsis 1 520 eurod. Sunnuu lasseen tilálâšvuotân uásálistii Inarilainen-loostâ toimâtteijee Leena Klemi-Lohiniva sehe Peerâ Hotels & Cottages toimâttâshovdâ Hilla-Rina Palokari já vyebdimhovdâ Niina Hilarto. Juurdân lii kevttiđ ubâ skeŋkkejum sume kiirjij kuástidmân. Servi kijttá ruđâlii torjust.

Fabrizio Brecciaroli já Hilla-Rina Palokari (Kove: Anja Kaarret)

Anarâškielâ seervi kirjetoimâ Čällee: Fabrizio Brecciaroli

eervist láá tääl almostum Márjá-Liisá Olthuis scifi-roomaan “Masa jo Mánudáást”, mon algâalgâlâš kielâ lii anarâškielâ, já Jeff Kinney särjikoveroomaan “Čuovâuáivi peivikirje 2”, mon Fabrizio Brecciaroli lii jurgâlâm

anarâškielân. Puátimin lii meid Fabrizio Brecciaroli jurgâlem “Čuovâuáivi peivikirje 3”, mii lii tääl tuáijimmuddoost já almostuvá vyesimáánust. Maŋeláá taan ive almostuveh aainâs-uv Katarina von Bredow kirje Liijkás stuorrâ rähisvuotâ, mon lii jurgâlâm Sáárá Seipiharju, André Kuipers kirje “3, 2, 1, Go!”, mon Márjá-Liisá Olthuis lii jurgâlmin anarâškielân, já Ann-Helén Laestadius kirje “Dušše bijadit”, mon lii jurgâlâm Neeta Jääskö. Jurgâlum já kuástidemnáál leijee kiirjij listo lii kukke, nuuvt et almostittem ij ooroost muádi kirje maŋa. Juurdân lii finniđ kiirjij almostittem juátkojeijee toimân nuuvt ete uđđâ jiäráskittee já hävskis luhâmuš ličij fáállun jyehi ive. Ennuv luuhâmmohtâ uđđâ kirjijguin!

Lokkekoveh: Masa jo Mánudáást já Čuovâuáivi 2 (Koveh: Anarâškielâ servi ry.)

Mii kulloo anarâškielâlii Wikipedian? Čällee: Fabrizio Brecciaroli

narâškielâlâš Wikipedia (smn.wikipedia.org) lii tääl maailmist 208. stuárráámus Wikipedia. Njuhčâmáánu loopâst tobbeen lijjii paijeel 4 100 artikkâlid, já meeri lassaan ubâ ääigi. Siämmást puáris artikkâleh peividuv

vojeh já vijđeduvvojeh. Artikkâlij meeri lâi 3 762 skammâmáánu loopâst, 3 875 juovlâmáánu loopâst, 4 000 uđđâ ivemáánu loopâst já 4 043 kuovâmáánu loopâst. Anarâškielâ servi lii pálkkááttâm nuorâ čälleid meiddei ihán 2022. Taan ive fáárust láá nelji anarâškielâ sárnoo. Ohtâ sist áigu vuáijuđ Wikipedia infrastruktuur huksiimân já iäráseh uđđâ artikkâlij čälimân sehe puáris artikkâlij viijđedmân. Meid INSAKU já Giellagas-instituut anarâškielâ uáppeeh čäälih tyellittälli Wikipedian. Oulu ollâopâttuvâst sehe Kirjálâš kevttim I -kuursâst já Kirjálâš kevttim II -kuursâst ohtâ hárjuttâs lii Wikipedia-artikkâl čäällim. Uáppeeh láá čáállám el. artikkâlijd kissáást já Suomâ liipust.

Anarâškielâ tihtâantologia Čällee: Fabrizio Brecciaroli

ve 2020 Anarâškielâ seervi mediapargee Fabrizio Brecciaroli čokkij já ornij anarâškielâlijd tiivtâid antologian. Sun tärhistij ortografia riävtuičäällimohjelmáin já tivoi máhđulijd kielâ- já sujâttemoopâ feeilâid. Anarâškielâ

servi lii eidu finnim ruttâdem tihtâantologia almostitmân. Tot meerhâš, ete anarâšah finnejeh forgâ jieijâs tihtâantologia. Tääl antologiast láá ohtsis paijeel 400 tihtâd, moh láá juohhum kuulmâ uásán čällee mield: •

Uási 1: Márjá-Liisá Olthuis (132 tihtâd, main 42 láá viereskielâlij tiivtâi jurgâlusah)

•

Uási 2: Anja Kaarret (206 tihtâd)

•

Uási 3: Uáppeeh já eres ulmuuh (76 tihtâd)

Taat kuulmâuásásâš antologia ij kuittâgin lah lopâlâš versio, já sehe oornig já tiivtâi meeri sättih vala muttuđ ovdil ko antologia almostuvá. Jis kiinii lii majemui aaigij čáállám tiivtâid já haalijd, et toh-uv pieijuuččii antologian, te sun puáhtá väldiđ ohtâvuođâ Anarâškielâ seervi mediapargei čujottâsân fabrizio.brecciaroli@gmail.com.

Kost kávnojeh livđekalender livđeh? Čällee: Fabrizio Brecciaroli

uáddi ulmuu iä lah kavnâm livđekalender liivđijd já láá koijâdâm, kost toh láá kuldâlemnáál. Ton suujâst Anarâškielâ servi lii meridâm adeliđ ravvuid toos, ete kost livđeh kávnojeh.

Jienâvuárháid piäsá kuldâliđ čuávuváá liiŋkâ peht: anaraskielaservi.fi/livdekalender. Liŋkkâ kávnoo livđekalender tyehilohheest Mikkâl Morottaja kove vyelni. Čielgâsvuođâ tiet vyelni leijee kooveest tot lii merkkejum ruopsâdin.

Livđekalender tyehilokke (Koveh: Anarâškielâ servi ry.)

Livđeh láá syelisääni tyehin. Puoh ulmuuh, kiäh láá finnim kalender, láá finnim meiddei syelisääni. Tot lâi lijmejum tyehilookán liiŋkâ vuálá. Jis monnii suujâst syelisääni lii lappum ige innig peesâ jienâvuárhái siijđon, te puáhtá väldiđ ohtâvuođâ Anarâškielâ seervi mediapargei čujottâsân fabrizio.brecciaroli@gmail.com. Sun puáhtá adeliđ syelisääni uđđâsist.

Rähtee: Kikke Klaver 2

5 4

8 12

13 10

15 14

16 5

18 14

6 20

22 20

24 1

9 25

7 29

32 18

23 35

36 11

24 37

39 16

42 3

Láskud: 1. 8. 9. 10. 12. 13. 15. 16. 17. 20. 21. 23. 25. 29. 32.

33. suundán 35. kiävttu 36. ete 37. eres lasseen (uán.) 38. uáinoo pyereest sevŋâdâsâst 40. “naa” espanjakielân 41. njuáci 42. rovvâđ

kiäppái kodáttâhtavdâ virkodâsjuhâmuš eereeb iärásij (uán.) ...-kioski monâttiđ pargoos lohosääni áárvulaseviäru eŋgâlâskielân ubâ ääigi almosvalastâllâm šlaajâ Tave-Korea staatâtubdâldâh (om. interneetist) rahtum om. šiljo pirrâ viärju jienâ om. SOS lohđuttiđ syemmilâš meetaaloosij rahtâččeijee finnodâh

Ciäggud: 1. 2. 3. 4. 5. 6.

áámmátliih kameraiguin ... Lönnrot karttâđ páártán uážžoo nuuvtá meiddei asto teikkâ máhđulâšvuotâ monnii várás 7. jutâliđ ovdâsmaŋas

11. monnii loppâkiäčán 14. olgospyehtim 18. aiccâđ njuunijn 19. ...-cissááš teikkâ ...-rástágâš 22. keččâliđ 24. ij čääci ige áimu 26. nissoon nommâ 27. kilomeetter (uán.) 28. iveäigi 30. nissoon nommâ 31. stuorrâ (trooppisâš) lodde 34. kuás 35. huáppukäččee ... Boldon 38. kj. nummeer vittâ 39. tiervâsvuođâkuávdáš (uán.)

Kirjeárvuštâllâm: Kuobžâ-Saammâl Čällee: Henna Aikio

Lokkekove: Kuobžâ-Saammâl (Kove: Anarâškielâ servi ry.)

uobžâ-Saammâl Matti (Matti Morottaja) lii čáál-

Ulmuuh, kiäh láá iällám mainâsij tábáhtusääigi, tob-

lám eejis eellimkeerdi, mut tast siämmást meid

deh vissásávt ulmuid, kiäh láá fáárust. Munjin sij iä

uási anarâšâi historjást já eellimvyevist. Kuobžâ-Saam-

lah innig uáppáseh eereeb äijih-rokkám já motomeh

mâl almostui ive 2020 (Anarâškielâ servi).

eres aldakuávlui ulmuuh já hyelhih. Tot ij hettii luuhâm. Morottaja čäällimvyehi lii nuuvt pyeri, ete

Kuobžâ-Saammâl ivnáás mainâseh láá-uv ánsášâm

tábáhtusah puátih lohhee čoolmij oovdân tego eidu

peessâđ oovtâi luuhij siisâ. Veik tááláá ääigi ulmuuh

tääl lijjii tábáhtuđ.

vala mušteh suu já mainâsteh sust – joba mun 80-lovo pärnin lam kuullâm saavâid Kuobžâ-Samâlist –

Lii meiddei suotâs peessâđ luuhâđ njuolgist

mainâseh láppojeh tađe mield ko ulmuuh-uv. Nuuvtpa

Kuobžâ-Saammâl jieijâs muštâlusâid. Morottaja lii

lii-uv uáli jo šiev taho, ete Morottaja lii čáállám eejis

paddim eejis muštâlusâid 70-lovvoost já čáálá taid kiir-

historjá mijjân puohháid luuhâmnáálá.

ján. Tienuuvt lohhee piäsá masa jo kuullâđ peljijnis

10 anarâšâi mainâstemvyevi já puáris kielâ nuotâ. Čuovâ-

kiävttá kavnum käldeid. Om. Helsig määđhist sun

koveh-uv láá eromâš lase kirje mainâsáid já taid kal

čáálá Juhani Nousuniemi čalluin, ko Nousuniemi ornij

kejâččij mielâstis eenâb-uv.

tom reeisu. Mielâkiddiivâš lii meiddei peessâđ luuhâđ Saammâl puáris tiijdâid. Sun ovdâmerkkân ennustij

Kuobžâ-Saammâl eellim ij lam älkkee. Sun kaartâi

kiđđuv puško vuoivâsist puáttee keesi teikâ luuvâi luu-

pärnin huutolâžžân, eelij čoođâ espanjataavdâ já suá-

dijn om. epiluho, jäämmim teikâ luho.

tiaaigijd sehe evakko. Tast huolâhánnáá sun ij adelâm piärán. Sun lâi korrâ pargee já čepis tuáijár. Sun lâi

Láá vissásávt ulmuuh, kiäh halijdiččii luuhâđ

meiddei pegâlmâs jieijâs hitruus mainâsijn já eđâldu-

Kuobžâ-Saammâl eellimkeerdi suomâkielân, mut mij

vâin, tego vástádâs toos, mondiet sun ij keevti áimu-

anarâšah uážžup leđe kijttevááh, ete kirje šoodâi ana

laasâid: “Jiem mun lah riävskástkin uáinâm áimu-

râškielân. Mist ij lah ollágin liijkás ennuv kirjálâšvuotâ

laasâid.”

anarâškielân. Historjá čäällim ij lah mihheen älkkees pargoid, mutâ Morottaja lii luhostum pyereest jieijâs

Morottaja čáálá argâpeeivi elimist, miäcástem-, kuálás-

muštoi já käldei áánsust čäälliđ 1800-loppâkeejist kidâ

tem- já muorjimmuštoin, mut meid eromâš tábáh-

1980 räi eejis eellimpálgá, já veikâ kirje lii-uv oovtâ ul-

tusâin tego president Kekkosii kolliimist Samudjääv

muu eellimkerdi, tot fáálá maaŋgânáál tiäđu anarâšâi

rist čuoigâmáin já tast, ko Kuobžâ-Saammâl vuálgá pe-

tovláá elimist. Eellim ij lam älkkee, mutâ lohhee kal

lestis Kekkosii luus Helsigân. Jis kirječällee ij lah jieš

piäsá povvâstiđ-uv, ko lohá Kuobžâ-Saammâl fiäránijn,

lamaš fáárust tábáhtusâin, main sun čáálá, te sun

mainâsijn já eđâlduvâin.

Päikkinommâtotkee hundârušmeh: Kuobžâ-Saammâl päikkinoomah Čällee: Taarna Valtonen

äikkinommâtotkee uážui olâttâsskeeŋkâ, ko sun juov

dâm já iällám aaibâs eres kuávlust Anarist ovdil ko sun

lâluámu illoon luvâškuođij Kuobžâ-Saammâl Maati,

varrij Samudjáávrán. Varrimsuijân lâi, et tot lâi suu

Matti Morottaja, čäällim kirje ”Kuobžâ-Saammâl: Iäččán

káálgu Haanu Ááná, Anna Saijets, päikkikuávlu. Ááná

eellimkerdi” (2020). Ton mudoi-uv hitruus já maaŋgâpiälá-

vaanhimij päikki, Haanupäikki, virgálávt Jaakopinkal-

lii kirjeest lii nomâlâs loho ”Eeči raahtij uđđâ päikki-

tio, lâi Samudjäävri taavaakeččin. Tobbeen nuorâ

noomâid”, mast lii meiddei uđđâ päikkinoomâi listo. Na

paarâ aasâi vistig muáddi ive ovdil ko ive 1940 suái

vuoi sittágin maggaar herskupittá! päikkinommâtotkee jur-

raahtijn lavŋekuáđi jäävri máddáábel riidon. Suáđi

dâččij, já luámu nuuvâi toos.

maŋa suái huksijn hirsâtuve.

Kuobžâ-Saammâl Matti muštâl kirjestis uđđâ päikki-

Ko Kuobžâ-Saammâl ij lam šoddâm Samudjäävri

noomâi tuáváást. Suu eeči Kuobžâ-Saammâl ađai Me-

kuávlust, te puoh ovdebááh päikkinoomah iä lam sun-

niš-Anttii Saammâl ađai Sammeli Morottaja lâi šod-

jin uáppáseh. Ton lasseen ko tálustâlškuát kostnii, te

11 šadda távjá tárbu sárnuđ tagarijn-uv uccâ páiháin,

Arvejáávráš; Asentotiävááš; Čoroämmir; Čuánjá-

maid ij lappâd jođedijnis ubâ huámmáškin. Toi suujâi

kuoškâš; Eeni čeredemlááduš; Erkkii Aaslâk lyemesa-

tet Kuobžâ-Saammâl lâi sánálâš olmožin jieš nabdam

jadâs; Haansâ suttâmnjargâ; Hirsâämmir; Jeggi-

tagarijd paaihijd, main ij lam nommâ teikâ mon

moorâst;

noomâ sun ij tubdâm.

Káránâsčuálmi; Keđgiláádduš; Kieddsuolluučuálmi;

Kaab

Eljis

poolsah;

Karguunjargâ;

Koškeláádduš; Kuáduieennâm; Lyemekuátku; LäbisSuu nabdem päikkinoomâi listoost láá 35 päikkinom-

luohtâ; Mattii Piättâr sátku; Madrâsämmir; Njuálgu-

mâd. 34 nommâd tain láá aaibâs uđđâ noomah. Ohtâ

riddo; Ostoroođooš; Piämmumohhááš; Pođhâspäikki;

lii taggaar nommâ, mon sun siirdij oovtâ pääihist

Pommilááđuš; Puoliknjargâ; Pusseermoorâst; Puttâl-

nuubán. Päikkinommâtutkâmist tom rekinisteh uđđâ

poolsah; Puuvkolappumroto; Riävskáämmir; Riämnjá-

nommân, tastko toin nomâtteh uđđâ pääihi. Noomah

räigi; Skerreekuolbâ; Tälviluoddâkorŋiittâh; Viermi-

láá kirje mield:

moorâst; Vyelligâsmoorâst.

Lyevi Ijjäävrist ive 1932

Kove: Günter Thaer, Museovirasto (CC by 4.0)

Puáris visteh Ijjäävrist ive 1932

Kove: Günter Thaer, Museovirasto (CC by 4.0)

Paaihij nabdem teoriast Puoh kielâkevttein lii máttu nabdeđ paaihijd ol-

leđe vaikuttâsah eres kielâin teikâ noomâi nabdem-

mânáál. Talle ko páárnáš uáppá sárnuđ, te sun uáppá

muoti puáhtá nubástuđ monnii suujâst.

siämmást meiddei nommâkielâoopâ. Tot meerhâš, et sun tobdá já iärut noomâid eres kielâ saanijn sehe

Motomin kielâkevtteeh láá kreatiivliih teikâ mudoi

máttá kevttiđ taid já jieš rähtiđ uđđâ noomâid. Tagareh

lijkkojeh kieláin sierâdmân. Talle mottoom uđđâ päik-

päikkinoomah, moh oroh ovtâskâs ulmuu áinookiär-

kinommâ puáhtá-uv leđe nobdum aaibâs uđđâ vuov-

dásâš hutkosin, čuávuh távjá viehâ tárkká ton kielâ

vijn: uđđâ päikkinoomâst lii miinii kielâlijd innovaa

nommâkielâoopâ, mon olmooš sárnu jieijâs eenikiel-

tioid. Motomin taggaar uđâsmittem páácá nommâ-

lân. Sun lii tieđehánnáá arbim tom jieijâs kielâ já kult-

kielâoopâ pisovâš uássin, motomin tot láppoo jotelávt

tuur uássin.

aanoost. Taggaar uđâsmittem puáhtá pissoođ páihálâžžân teikâ leevvânškyettiđ vijđásubbooht. Aai-

Nommâkielâoopâ vuáđđun láá toh noomah, maid ol-

gij mield oovtâ kielâkevttee kreatiivlâš idea puáhtá-uv

mooš tobdá. Uási tain sun kiävttá piäiválávt, uási tuš

šoddâđ kuávlukielâid teikâ kielâid iärutteijee nommâ-

tyellitälli. Mut nommâkielâoppâ meid muttoo aaigij

kielâoopâ uássin.

mield. Puáris noomah láppojeh aanoost teikâ muttojeh, ovdâmerkkân uánáneh teikâ tain tábáhtuveh eres

Puoh päikkinoomah iä ele hirmâd kuhháá. Motomin

nubástusah. Toi mield nommâkielâoopâst puáhtá lap-

päikkinommâ lii adelum uccâ páihážân, iäge tom

puđ miinii jiešvuođâid teikâ saanijd, mii lii lamaš tovle

keevti hirmâd stuorrâ olmoošjuávhuh. Tagareh noo-

táválâš. Uđđâ noomah šaddeh toi sajan. Tain pyehtih

mah iä laavii peessâđ káártán iäge toi innovatiivliih

13 nabdemvyevih leevvân vijđáht. Tagarij uccâ páihái

dân meid jieijâs kulttuur persovnlii tulkkum.

päikkinoomâid kočodeh mikrotoponymin. Koččâmuš lii-uv: maggaar tulkkum päikkinommâtotTagareh spontaanlávt šoddâm, ucceeb paaihij noo-

kee kávná Kuobžâ-Saammâl päikkinoomâin? Já ton

mah, moi kevtteejuávkku lii ucce, láá päikkinommâ-

oolâ vala váruttâs: ko päikkinommâtotkest láá ain vá-

totkee mielâst tuođâi mielâkiddiivááh. Toh láá totkei

juvâš tiäđuh tutkum päikkinoomâin, jis ij lâš jieš taid

áinoo vyehi peessâđ analysistiđ tom, maht ovtâskâs ul-

hutkâm, te tot puáhtá vaiguttiđ päikkinoomâi tulkkuu-

muuh heiviitteh teikâ tulkkojeh päikkinommâ-

mân. Tondiet päikkinommâtotkei analyysijd ferttee

kielâoopâ. Tain noomâin ovtâskâs olmooš puáhtá oov-

ain mušteđ luuhâđ kriittisávt.

Kuobžâ-Saammâl päikkinoomâi rááhtus Päikkinoomâi ráhtus tutkâmist selvâttuvvoo tot, et ma-

tâuáság päikkinoomah láá ovdâmerkkân Kaamâs, Äijih,

gareh kielâliih ráhtuseh já amnâseh päikkinoomâin

Morâstâš, Ocomâš já Šarideijee, mut oovtâuáság päikki

láá. Ko sämikielâ päikkinoomah láá távjá kuálussäneh,

nommâ puáhtá leđe meid kuálussääni, nuuvtko

te táválávt analysistojeh meid noomâ oosij ađai

Pield'ááiđáš já Viercâkállu.

noomâst kevttum sanij koskâvuođah. Kielâtiettuu termâigijn selvâttuvvojeh päikkinoomâi morfologia, mor-

Kuobžâ-Saammâl päikkinoomâin tuš kyehti láá oov

fofonologia, morfosyntaks já syntaks.

tâuáságeh, nomâlâsân Pođhâspäikki já Riämnjáräigi. Pođhâspäikki lii luámááš, mii puátkee kyehti kuhes-

Kuobžâ-Saammâl päikkinoomah láá ráhtusis peeleest

siähá moorâst. Tot lii noomâs mield pođhâspäikki.

aaibâs táváliih sämikielâ päikkinoomah. Mut mon

Riämnjárääigist lii vuod (lamaš) riämnjá räigi ađai piä-

vuáđuld nuuvt puáhtá ettâđ? Eksakt verdidemtiäđuid

ju. Taggaar nommâ lii ovdâmerkkâ nommâtiijpâst,

sämikielâ päikkinoomâi ráhtusist päikkinommâtotkee

mast pääihi ohtâ uási (nomâlâsân piäju) oovdâst ubâ

puáhtá ruggâđ náguskirjestis, mast sun lii analysistám

pääihi, mii lii vijđásub ko tuš tot ohtâ räigi.

561 ránnjákuávlu Čovčjäävri já Kosseennâm päikki nommâd nuuvt tárkká ko tot lii máhđulâš. Ko noomah

Čielgâsávt kyevtuáság noomah láá ovdâmerkkân Vyel-

láá nuuvt uccáá, te sun ferttee tuuttâđ meid váhá epi-

ligâsmoorâst (moorâst, mii lii vyeligâš), Čuánjákuoškâš

tieđâlijd metodáid, nomâlâsân sun ferttee kevttiđ jiei-

(kuoškâš, kost láá oinum čuánnjááh), Mattii Piättâr sát-

jâs hárjánem já ibárdâs tast, et mii lii táválâš já mii

ku (sátku, mon Mattii Piättâr oonij) já Puuvkolappumro-

vuod ij.

to (roto, kost puuvko lappui). Kuobžâ-Saammâl noomâi juávhust láá váhá ucceeb meeri oovtâuáság

Päikkinommâtotkee tutkâmušâi mield anarâškielâ

päikkinoomah ko maid vuordâččij. Nube tááhust

päikkinoomâi juávhust láá suullân käävci prosenttid

kuohtuuh tiijpah láá fáárust. Stuárráb iimâš ličij, jis

tagareh noomah, main lii tuš ohtâ syntaktlâš uási. Eres

nubbe tijppâ váiluččij.

noomâin láá vuod kyehti syntaktlii uási. Kyevtiuáság päikkinoomâ maajeeb uási kočoduvvoo vuáđu-uássin.

Päikkinoomâi ráhtus analyysân kulá meiddei päikki-

Tot muštâl, mii paaihijd tiätupäikki lii, ovdâmerkkân

noomâ miärusoosij säniluoka já jienâdâhnubástusâi

jävri. Vuosmuš uási, mii kočoduvvoo miärusuássin,

analysistem sehe päikkinoomâi kukkoduv ađai

miäruštâl, et maggaar jävri tot lii. Miärusuási puáhtá

noomâst kevttum sanij mere rekinistem. Lohhee niär-

leđe ovdâmerkkân sääni kuhes já talle päikkinommâ lii

vái šeštim tet päikkinommâtotkee lii kuittâg meridâm

Kuhesjävri (jävri, mii lii kukke). Oovtâuáság päikki-

muštâliđ puátusijd tuš uánihávt. Puoh táválumos säni-

noomâst lii tuš vuáđu-uási, mii muštâl, mii tot lii. Oov

luokah láá fáárust, mut adjektiveh, substantiveh já ge-

14 netiiv hámásiih ulmui noomah láá eenâb ko koskâ-

sánásiih noomah ko koskâmiärálávt, mut kulmâ sääni

miärálávt. Ton sajan eromâš táválâš päikkinommâtijp-

noomah láá meid viehâ ennuv. Oovtâ noomâst láá nel-

pâ, mast lii päikkinommâ miärusuássin, lii Kuobžâ-

ji sääni. Ko kyevti sääni kukkosiih päikkinoomah láá

Saammâl noomâi juávhust härvinâš.

sämikielâ päikkinoomâi juávhust čielgâsávt puoh táválumoseh, te ij lah iimâš, et tagarijd noomâid sun-uv lii

Noomâi kukkodâhanalyys vuod muštâl, et Kuobžâ-

enâmustáá hutkâm.

Saammâl noomâi juávhust láá čielgâsávt eenâb kyevt-

Kuobžâ-Saammâl päikkinoomâi nabdemaagah Päikkinoomâin lii ain lamaš miinii jurduid teikâ fáá-

Stuorrâjävri. Sämikielâst noomâid iärutteijee sääni

dáid, mon vuáđuld toh láá šoddâm. Tom kočodeh

puáhtá leđe váhá epitáválub-uv ko stuorrâ já uccâ. Ov-

päikkinommâtutkâmist nabdemaggân. Toi analysis-

dâmerkkân Kolgoohjäävri aldasijn láá Puško-Kolgoohjäv-

tem kulá kielâtiettust semantik ađai merhâšumetut-

ri já Vuásku-Kolgoohjävri. Lii kale vaigâd tiettiđ, et láá-

kâm suárgán. Nabdemaagâst lii ain lamaš miinii ohtâ-

uv tain eenâb puškoh já vuáskuneh ko Kolgoohjääv

vuođâid nomâttum paihijd. Táválumos nabdemaagah

rist. Kuobžâ-Saammâl päikkinoomâin aainâs-uv nom-

láá pääihi jiešvuotâ (maggaar päikki lii teikâ mii tob-

mâ Vyelligâsmoorâst lii nobdum eres noomâ vuáđuld:

been lii), pääihi omâstem teikâ kevttim (kii oomâst

ton aldasijn lii nomâlâsân Ollâmoorâst. Taam tulkkum

teikâ kiävttá pääihi teikâ moos tot kiävttoo) já pääihi

tuárju tot, et Vyelligâsmoorâst ij lah eromâš vyeligâš.

sajadâh (kost teikâ mon aldasijn tot lii). Ohtâ táválâš uđđâ noomâi šoddâmvyehi kulá tagaráid Kuobžâ-Saammâl päikkinoomâi nabdemaagah láá

kontekstáid, main noomâ lii mahtnii vaigâd kevttiđ.

viehâ táváliih anarâš päikkinoomâi nabdemaagah. Ov-

Nommâ puáhtá ovdâmerkkân leđe liijgás kukke teik

dâmerkkân päikkinommâ Njuálguriddo muštâl, mag-

tast puáhtá leđe sääni, mon merhâšume lii vájáldum.

gaar päikki tot lii já Kuáduieennâm muštâl, et mii pääi-

Talle kielâkevttee puáhtá adeliđ aaibâs uđđâ noomâ

hist lii. Eeni čeredemlááduš lii lááduš, mon kevttee lâi

teikâ mutteđ puáris noomâ nuuvt, et merhâšume

enni (Háánu Ánná), kote čeredij tobbeen, já Kaab Eljis

nubástuvá. Jis uđđâ nommâ vuáđuduvá puáris

poolsah lijjii Kosseennâm Kaab Eljis muorjimsaje. Täl-

noomân, mut merhâšume lii muttum, te mii lii talle

viluoddâkorŋiittâh lii korŋiittâh, kogo läävejii korŋiđ

ton nabdemaggâ? Tagarijd ovdâmeerhâid iä lah teo-

enâmân tälviluodâst. Kieddsuolluučuálmi lii čuálmilá-

reetlii kirjálâšvuođâst ennuv hundâruššâm.

gán čäcikuávlu, mii lii Kieddsuolluu aldasijn. Váhá epitáválub lii Arvejáávráš, mon nabdemaggâ lii kirje

Kuobžâ-Saammal lâi meid meridâm, et ohtâ Samud-

mield tot, et ton lappâd jođedijn ain arvai. Taggaar

jäävri kuávlu noomâin, Matjâs Andârâs ämmir, ij tuhhii

šooŋáid lohtâseijee nabdemaagâ jiem lam ovdil kuul-

sunjin. Tot lii lamaš suu mielâst vissâ liijgás kukke

lâm.

teikâ sust ij lah lamaš tiätu oovtâgin Matjâs Andârâsâst. Sun lii kástám tom uđđâsist Madrâsämmirin.

Nabdemaagâ tyehin lii motomin miinii eres päikki-

Lii älkkee huámmášiđ, et uđđâ noomâ amnâseh láá

noomâid ige nuuvtkin nomâttum päikki. Jis Stuorrâjäv-

luávnejum puáris noomâst, mut merhâšume lii mut-

ri-nommâsii pääihi aldasijn lii nubbe jävri, te tot puáh-

tum ennuv. Mihheen madrâsijd tobbeen ij kale muu

tá uážžuđ noomâ Uccâjävri, veik tot ij čuuvtij ucceeb

tiäđui mield lah lamaš, mut huumor lii ervidmist la-

liččiigin. Talle nabdem vuáđuduvá tuš ton ránnjá-

maš noomâtmist kuávdáš roolist. Ferttee mušteđ, et

noomâ maalin, veik távjá Uccâjävri lii kale ucceeb ko

kieláin-uv puáhtá kompâlâššâđ.

Kuobžâ-Saammâl päikkinoomâi sänirááju Veik prinsiiplávt päikkinoomâst puáhtá leđe masa mii

Kuobžâ-Saammâl päikkinoomâi miärusoosij säniráá-

peri saanijd, te kevttum sanij meeri lii kuittâg viehâ

just láá ennuv argâpiäiváliih, uápis säneh, mut uási

ucce. Noomâi vuáđu-uássin lii táválávt miinii enâdâh-

tain láá tagareh, maid iä laavii kevttiđ sämikielâ päik-

saanijd ađai sääni, mii muštâl maggaar enâmân nom-

kinoomâin. Tagareh láá ovdâmerkkân arve, enni,

mâ lii adelum. Aanaar puoh táválumos sämikielâg

madrâs, osto, pusseer já puttâl. Mut mondiet toh iä laavii

enâdâhsäneh láá jávri ~ jáávráš, vääri ~ váárááš, juuhâ

tuhhiittuđ päikkinoomáid? Tain arve já enni láá taga-

~ juuvâš, njargâ ~ njaargâš já luohtâ ~ luovtâš. Tain šad-

reh ääših, moh láá nuuvt táváliih jyehi ulmuu elimist,

da pyeri kove tast, magareh enâmeh Anarist láá já ma-

et toh iä lah pyereh päikkinoomâi amnâseh. Osto-saa-

gareh enâdâhuásih láá lamaš tergâdeh ulmuid. Miä-

nijn puáhtá leđe siämmáš suijâ, tondiet ko Anarist láá

rusoosijn kevttum sanij meeri lii stuárráb ko vuáđuoo-

poijuuh jyehi kuávlust. Nommâ ferttee leđe taggaar, et

sijn, mut tain-uv táválumoseh láá olâttettee uccâ säni-

tot sierree oovtâ pääihi nubbeest. Nube tááhust mikro-

juávkku. Siämmááh säneh uáinojeh noomâin Anarist

toponymeh láá nuuvt uccâ juovhuu aanoost, et tain

kuávlust nuubán.

pyehtih leđe tagareh-uv säneh: juáháš tiätá, kii lii “mii perruu enni”. Madrâs, pusseer já puttâl oroččii ton táá-

Kuobžâ-Saammâl päikkinoomah iäráneh eres sämi-

hust lemin hiäivuliih, mut lii-uvks nuuvt, et tagareh ul-

kielâi päikkinoomâin noomâin kevttum sanij tet. Taan

muu tävireh mieskih nuuvt jotelávt meecist, et toh iä

ääši seelvâtmist päikkinommâtotkee ij lah luhhoost

táválávt tuhhii pisovái päikkinoomâi amnâsin?

tarbâšâm lyettiđ tuš jieijâs mielâkuuvijd, mut sun lii puáhtám kevttiđ iššeen Vuoli Ilmar kirje Anarâš päikki-

Jieijâs kategorian kuleh päikkinoomâi miärusuásih,

noomah materiaal.

moh láá táváliih suomâkiel päikkinoomâin, mut iä sämikielâst. Tagareh láá ovdâmerkkân asento, pommi já

Kuobžâ-Saammâl päikkinoomâin láá vuáđuoosijn 20

puolik (vrd. suomâkielâ puolikko ađai ucceeb faarpâl,

jieškote-uvlágán enâdâhsäännid, moh láá iänááš aai

mii kiäsá tommit ko peeli táválii farppâlist). Lii meid

bâs táváliih, uápis säneh, nuuvtko lááduš, njargâ já äm-

máhđulâš, et nommâ Riämnjáräigi lii uážžum aainâs-

mir. Ohtâ spiekâstâh lii kuittâg toi-uv juávhust. Tot lii

uv vaikuttâsâid suomâkielâ säänist ketunkolo. Ij lah

sääni lyemesajadâs noomâst Erkkii Aaslâk lyemesajadâs.

kuittâg oskottettee, et taah noomah liččii jurgâlum

Tot oro lemin jurgâlus suomâkielâ säänist hillapaikka.

suomâkielâst, tastko lii tiäđust, et taid lii nomâttâm

Tom puáhtá verdidiđ tagarij enâdâhsanijgijn ko jolgâ-

sämmilâš, iäge tain lah suomâkiel varianteh. Ton sajan

dâs (< jolgâd) teikâ rohâdâs (vrd. rokkâsiđ). Vuoli Ilmar

lii aaibâs luándulâš juurdâ, et Kuobžâ-Saammâl

päikkinommâkirjeest sääni sajadâs lii tuš kuulmâ päik-

kielâst lijjii suomâkielâst luávnejum säneh. Saanijd

kinoomâst já ain kuálussääni lyemesajadâs uássin. Tain

pommi já puolik lohtaseh vala tagareh tuáváduvah, moh

kyehti láá Kuobžâ-Saammâl nabdem noomah já ohtâ

iä lah lamaš sämmilâš kulttuur uásih hirmâd kuhháá.

lii ránnjákuávlu noomâst. Páihálâš innovaatio ušom.

Asento lii lamaš sääni, mon láá tarbâšâm suomâkielâg puásuiulmuigijn.

Kuobžâ-Saammâl noomah já päikkinommâkielâoppâ Kuobžâ-Saammâl päikkinoomâi analyysist puátá pye-

noomâi rááhtus lii taggaar uási, mii lii tegu mielâ-

reest oovdân päikkinommâkielâoopâ ovddiist uápis

vuálááš laahâ. Tom ij lah pyeri mutteđ, iäge kielâkevt-

jiešvuotâ: kielâkevtteeh tobdeh mottoom kielâoopâ

teeh tuhhit ton nubástusâid älkkeht. Toin iä ulmuuh

oosijd pyerebeht ko nuubijd. Ovdâmerkkân päikki-

laavii sierâdâllâđ, já tondiet tot nubástuvá uáli hitá

16 sávt. Päikkinoomâi miärusoosij sänirááju vuod lii tag-

Kuobžâ-Saammâl päikkinoomâin káártán lii peessâm

gaar, moin puáhtá sierâdâllâđ, já tagareh noomah,

suulân kuálmâduási, já mun oskom, et toh láá tobbeen

main lii eromâš sänirááju teikâ hitruus nomâttemaggâ,

vala uáli kuhháá. Toh láá suu nabdem noomâi juáv-

pääcih älkkeebeht eelliđ.

hust toi puoh táválumosij juávhust. Suu eromâšuboh päikkinoomah eelih nuuvt kuhháá ko kiinii taid taar-

Ovtâskâs aktiivliih kielâkevtteeh nuuvtko Kuobžâ-

bâš, kiävttá já muštá. Tot lii mikrotoponymij kolgâmuš.

Saammâl pyehtih vaiguttiđ päikkinoomáid uáli ennuv, mut tuš rájálii kuávlust, táválávt jieijâs orroomkuávlu

Mut maidsun Kuobžâ-Saammâl jieš ličij jurdám tast,

váimusist. Sii vaikuttâsah uáinojeh táválávt kuittâg tuš

et suu päikkinoomâin láá ráhtám analyys? Mun lam

noomâi meereest, säniráájust já mottoom verd noomâi

aaibâs vises, et sun ličij povvâstâm njálgáht päikki

nabdemaagâin. Ton lasseen sii päikkinoomáid ij pyevti

nommâtotkee hommáid já nomâttâm suu illoon vala

lopediđ hirmâd kuhes eellimave, jis toh iä lah vyerkke-

muáddi lasepääihi. Já tot eskin lii-uv päikkinommâtot-

jum káártán. Ko enâmij kevttim nubástuvá, te päikki-

kee mielâst pyeri já suámi!

noomah läävejeh meid nubástuđ teik lappuđ.

Kárttá, moos láá merkkejum tagareh Kuobžâ-Saammâl adelem päikkinoomah, moh láá peessâm káártán. Čapis riegis čáittá suu táálu já kiedi.

(Vuáđukárttá: Maanmittauslaitoksen avoimet kartta-aineistot CC by 4.0)

Luuvâ lase: Ilmari Mattus: Anarâš päikkinoomah. Anarâškielâ servi 2014. Matti Morottaja: Kuobžâ-Saammâl: Iäččán eellimkerdi. Anarâškielâ servi 2020. Taarna Valtonen: Mielen laaksot. Mïelen vuemieh. Miela vuomit. Mielâ vyemeh. Miõl vue'm. Neljän saamen

kielen paikannimien rakenne, sanasto ja rinnakkaisnimet vähemmistö–enemmistö-suhteiden kuvastajina. Suomalais-Ugrilainen Seura 2014. (PDF-kirje puáhtá viežžâđ tääbbin: https://www.sgr.fi/fi/items/show/79 -> spokkâl kove)

IHEČUÁKKIM 2022 PEVDIKIRJE ANARÂŠKIELÂ SERVI RY. Sajos 17.03.2022 Uásálisteeh: Marja-Liisa Olthuis, Miina Seurujärvi, Saammal Morottaja, Anna Morottaja, Hannu Kangasniemi, Anja Kaarret (tme 17:12 rääjist) já Ritva Kangasniemi (tme 17:33 rääjist) Káidusin: Henna Tervaniemi, Marko Tervaniemi, Fabrizio Brecciaroli, Jukka Mettovaara, Tiina Jäppinen (tme 18:45 räi) já Iiris Mäenpää •

Čuákkim lehâstem: Čuákkim aalgij tme 17:05.

•

Čuákkim saavâjođetteijee valjim: Marja-Liisa Olthuis

•

Čuákkim čällee valjim: Saammal Morottaja

•

Kyevti pevdikirjetärhisteijee valjim: Hannu Kangasniemi já Anna Morottaja

•

Kyevti jienârekinistee valjim: Hannu Kangasniemi já Anna Morottaja

•

Čuákkim lavâlâšvuođâ já meridemváldálâšvuođâ tuhhiittem: Tuhhiittui

•

Äššilisto tuhhiittem pargoliston: Tuhhiittui

•

Ive 2021 toimâčielgiittâs tuhhiittem (lahtos 1): Tuhhiittui

•

Tilitärhisteijei ciälkkámuš kuullâm.

•

Stiivrâ luovvim kenigâsvuođâst tili- ja ruttâaašijn: Tuhhiittui

•

Ive 2022 toimâvuávám nanodem (lahtos 2): Tuhhiittui

•

Puátu- ja manoreekkig nanodem ihán 2022 (lahtos 3): Tuhhiittui

•

Stiivrâ fastâ já värijesânij valjim (5 + 5)

Saavâjođetteijee

Marja-Liisa Olthuis

Jukka Mettovaara

Värisaavâjođetteijee

Miina Seurujärvi

Hannu Kangasniemi

Čällee

Saammal Morottaja

Fabrizio Brecciaroli

Jeessân Iiris Mäenpää Matti Morottaja Jeessân

Henna Tervaniemi

Tiina Jäppinen

•

Jeessânvästideijee valjim / Iävtuttâs: Fabrizio Brecciaroli / Miärádâs: Tuhhiittui

•

Ruttâtuállee valjim / Iävtuttâs: Iiris Mäenpää / Miärádâs: Tuhhiittui

•

Kyevti tilitärhisteijee já kyevti väritilitärhisteijee valjim / Iävtuttâs: Iävtuttuvvoo, et fastâtärhisteijen väljejuuččáin ekonomi Risto Pauna já Kari Pauna Ruávinjaargâst já väritärhisteijen väljejuuččáin Tuomas Enbuske já Panu Lauhava Ruávinjaargâst. / Miärádâs: Tuhhiittui

•

Eres ääših Tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio reivâ Servi lii vaalmâš oovtâstpaargon Tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissioin.

•

Čuákkim nuuvâi tme 19:05.

Toimâčielgiittâs 2021 hämmejum loostâ várás ANARÂŠKIELÂ SERVI RY. Aanaar 17.3.2022

Seervi ulme

Anarâškielâ servi lii olášuttâm njuolgâdusâidis miäldásii tooimâ ive 2021: Ovdediđ anarâškielâ kielâpiervâl-, lostâ- já kirjetoimáin sehe tiäđujyehimáin.

Seervi stivrâ

Jeessân

Värijeessân

Saavâjođetteijee

Marja-Liisa Olthuis

Jukka Mettovaara

Värisaavâjođetteijee

Miina Seurujärvi

Anja Kaarret

Čällee

Saammâl Morottaja

Fabrizio Brecciaroli

Jeessân

Iiris Mäenpää

Laura Ylinampa

Jeessân

Henna Tervaniemi

Tiina Lehmuslehti

Čuákánkiäsu stiivrâ miärádâsâin já seervi tábáhtuumijn ive 2020 Stivrâčuákkimeh já eres teivâdmeh:

Stivrâ čokkân táárbu mield. Ive 2021 tot čokkânij 13 kerdid. Stivrâ lii kieđâvuššâm syeinimáánu loopâ räi jyehi čuákkimstis kielâpiervâlaašijd já seervi tooimân já stivriimân kyeskee aašijd. Tastmaŋa čuákkimijn stivrâ lii kieđâvuššâm kielâpiervâlij sirdemân kyeskee aašijd sehe tooimâ vuávám kielâpiervâlij sirdem maŋa. Čuákkimij lasseen stivrâ lii kieđâvuššâm seervi aašijd šleđgâpoostâ peht.

Ihečuákkim:

Ihečuákkim tollui ohtii, 20.3.2021. Čuákkimalmottâs almostui Inarilainen-aavisist 3.3.2021. Ton lasseen lii almottum Facebookist Orroomviste-siijđost.

Tilitärhisteijeeh:

Ive 2021 tilitärhisteijen toimáin Risto Pauna já Kari Pauna. Väritilitärhisteijen toimáin Panu Lauhava já Tuomas Enbuske.

Kielâpiervâltooimâ olášuttem Kulmâ kielâpiervâl:

Anarâškielâ servi já Aanaar kieldâ jođhijn anarâškiel kielâpiervâlpalvâlusâi uástupalvâlemsopâmuš syeinimáánu 2021 loopâ räi. Stivrâ lii juátkám valmâštâlmijd kielâpiervâltooimâ sirdemân Aanaar kieldân. Sirdem tábáhtui 1.8.2021. Anarâškielâ servi lii ornim kielâpiervâltooimâ kuulmâ kielâpiervâlist: Piervâlist já Piäjust Anarist já Kuáđist Avelist. Sämitigge lii ruttâdâm tooimâ máttááttâs- já kulttuurministeriöst mieđettum kielâpiervâlruttâdmáin. Meid Aanaar kieldâ lii ruttâdâm tooimâ (15% budjetist). Takkâ Aanaar kieldân, Sämitiigán já máttááttâs- já kulttuurministeriön kielâpiervâltooimâ ruttâdmist. Kielâpiervâltooimâ olášutmist kijttoseh aktivlâš pargeid, kiäh láá tool-

lâm puoh kulmâ kielâpiervâl toimâmin. Kielâpiervâlpargen toimii syeinimáánu 2021 loopâst čuávuvááh pargeeh: Piervâlist Ritva Kangasniemi, Onneli Sieppi já Heidi Mattus; Piäjust Tiina Lehmuslehti, Maisa Kantola já Outi Kallioinen; Kuáđist Sanna Aikio, Sari Sarre já Airi Portti. Ton lasseen ive 2021 ääigi kielâpiervâlijn lii porgâm Aune Hakovirta. Jenni Mattila lii toimâm kielâpiervâlij haldâttâhhovdân. Márjá-Liisá Olthuis poorgâi Anarâškielâ seervist vyesimáánust 100% já kesimáánust tijmepargen kielâpiervâlij sirdem valmâštâlmij keežild.

Kielâpiervâltooimâ eromâšohjelm:

Johanna Alatorvinen kuvvij kielâpiervâlij kuovskâstaansâ sämmilij aalmugpeeivi videotiervâttâs várás. Párnáin lii meiddei lamaš nukketeatterčaaitâlm 23.4. Kielâpiervâlijn viettejii ohtâsâš kiđđâjuhle 3.6. Koronaääigi láá lamaš mainâspuudah neetist. Kielâpiervâleh láá ornim om. čuávuváid tábáhtusâid: riävskákielâigijn pivdem, meccimoheh, čuoigâm- já luistâlemmoheh, poccuupiärgui salttim já kuškâdem, potásij já porkkanij kalvem já šadoi ištâdem.

Kielâpiervâlpargei škovlim já eres pargoteivâdmeh:

Pargei uárnejui 18.2. Anarâškielâ seervi já Aanaar kieldâ ohtsâš tilálâšvuođâ, mii kieđâvušâi kielâpiervâlij sirdem seervist kieldân. Tastmaŋa pargeeh já Aanaar kieldâ láá čokkânâm káidusin suulân ohtii mánuppaajeest. Ulmen lâi adeliđ pargeid máhđulâšvuođâ čuávvuđ kielâpiervâlij sirdem ovdánem. Pargeid uárnejuvvojii pargoovdedempeeivih káidusin 7.–8.5. já TYHY-peivi Avelist 28.5.

Kielâpiervâlij eehidpeivitoimâ: Eehidpeivitoimâ ij uárnejum.

Tutkâmjuávhu projekteh Čyeti čälled anarâškielân:

Anarâškielâ servi lii olášuttám Suomâ Kulttuurruttârááju ruttâdem Čyeti čälled anarâškielân -hahhuu, mon mediapargen lii porgâm Fabrizio Brecciaroli 1.1.2021–31.12.2021. Proojeekt kessen parga Marja-Liisa Olthuis. Hahhuu ulmen lii vuáháduttiđ anarâškielâ čäällimkulttuur, aktivistiđ kielâsárnoid čäälliđ anarâškielâ, tuárjuđ sii tevstâi čäällim, nonniđ čäällim teknisávt, almostittiđ čällei teevstâid já vuáđudiđ uđđâ čäällimareenaid ana râškielân. Servi lii hahhuu vievâst kiddim huámmášume nuorâi luuhâm- já čäällimtááiđui oovdedmân falâmáin luhâmuš nuoráid. Hahhust láá jieš válduhaavâ já ton vyelni láá kyehti proojeekt. Taah láá Tuhháát sijđod nuorâikirjálâšvuotâ -proojeekt já Arctic Indigenous Fund ruttâdem Wikipedia-proojeekt, mii lii uáivildum nuoráid.

Tuhháát sijđod nuorâikirjálâšvuotâ:

Anarâškielâ servi lii olášuttám Kone siättus já Arctic Indigenous Fund ruttâdmáin Tuhháát sijđod nuorâikirjálâšvuotâ -proojeekt, mii lii toimâm Čyeti čälled anarâškielân -proojeekt vyelni. Taan proojeekt ulmen lii pyevtittiđ nuoráid luhâmuš sämikielân. Ive 2021 servi lii almostittâm Timo Parvela nuorâiromanijd “Ella já skipáreh 1” já “Ella já skipáreh 2”. Ive loopâst tuáijimmuddoost lâi Jeff Kinney “Čuovâuáivi peivikirje” -rááiđu nubbe uási “Stuorrâviljâ almaaštâl”. Tuhháát sijđod nuorâikirjálâšvuotâ -projektist láá jurgâlum eres-uv kirjeh, ovdâmerkkân: Ann Helen Laestadius “Dušše bijadit”, Thorgal-särjikove nuossâmuš uási “Lumoojattaren kosto”, Jeff Kinney “Čuovâuáivi peivikirje” -rááiđu kuálmád uási “Viimeinen oljenkorsi”, Katarina von Bredow roomaan “Liian iso rakkaus”, Mehis Heinsaar roomaan “Herra Paavalin aikakirjat”, Saia Stueng roomaan “Hamburgerprinseassa” jna. Ulmen lii teddiliđ muáddi täin kiirjijn ive 2022.

Eres kuástidemtoimâ:

Servi kuástid Márjá-Liisá Olthuis scifi-roomaan “Masa jo Mánudáást”. Ive 2021 kietâčaalâ valmâštui, já kirje koveh kuástiduvvojii seervi ruuđáin. Kirje lâi ive 2021 loopâst tuáijimmuddoost.

Wikipedia-proojeekt:

Fabrizio Brecciaroli lii västidâm anarâškielâlii Wikipedia oovdedmist. Fabrizio lii jieš čáállám aktiivlávt siskáldâs Wikipedian já lii aktivistám eres-uv čälleid – eromâšávt nuorâid. Fabrizio lii porgâm oovtâstpargoost oppâlájádâsâiguin, lii tärhistâm eres čällei teevstâi ortografia já kielâoopâ já lii toimâm nuorâ čällei stivrejeijen. Anne Seipiharju lii västidâm Wikipedia infrastruktuur huksiimist. Pargen láá toimâm Saammâl Suominen já Nanna Rytkönen (kuohtuuh 216 tijmed ive 2021) sehe Anne Seipiharju já Heli Sarre (kuohtuuh 108 tijmed ive 2021). Anarâškielâlâš Wikipedia almostui virgálávt 19. roovvâdmáánu 2020 tme 15:07. Ive 2021 loopâst artikkâleh lijjii suullân 3 900. Täst lii šoddâm uánihis ääigist eromâšávt nuoráid mielâsâš čäällimareena, moos lii älkkee lasettiđ sehe jieijâs jiellâhteevstâid ete škoovlân anolijd já oppâmateriaalin hiäivulijd teevstâid. Márjá-Liisá Olthuis já Trond Trosterud ornijn kyehti Wikipedia-páájá nuoráid Anarist Sajosist 21.–22.6.2021 já 3.–4.9.2021.

Lostâtoimâ Anarâš-lostâ almostui ive 2021 neljii, main ohtâ lâi kalender. Ton lasseen ive 2021 almostui Loostâš-digilostâ neljii. Lostâtooimâst lii västidâm Fabrizio Brecciaroli. Anarâš-loostâ lii tuáijám Anssi Mattus já Loostâš-digiloostâ Susanna Kaartinen. Kalender teeman lâi livđe. Liivđeh päddejuvvojii, já toh láá kuldâlemnáál neetist. Kalender almostittem ohtâvuođâst servi ornij 22.11.2021 Sajosist Anarist livđekonsert, mast kalender livđojeijeeh oovdânpuohtii jieijâs liiv đijd. Livđojeijen konsertist lijjii fáárust Ánná Morottaja, Heli Huovinen, Heli Aikio, Satu Aikio, Sampo-Oskari Sieppi, Laura Kangasniemi, Petter Morottaja já Matti Morottaja. Konsert jođetteijee tooimâi Fabrizio Brecciaroli. Kalender toimâttempargoost västidii Fabrizio Brecciaroli, Ánná Morottaja já Mikkâl Morottaja.

Anarâš-loostâ numerij vijđodâh: Cuáŋuimáánu nummeer

40 sijđod

29 kovveed

Porgemáánu nummeer

40 sijđod

27 kovveed

Juovlâmáánu nummeer

40 sijđod

29 kovveed

Kalender 2021

32 sijđod

19 kovveed

OHTSIS

152 sijđod

104 kovveed

Loostâš-digiloostâ numerij vijđodâh: Loostâš 1/2020 (njuhčâmáánu)

42 sijđod

54 kovveed

Loostâš 2/2020 (syeinimáánu)

40 sijđod

52 kovveed

Loostâš 3/2020 (čohčâmáánu)

36 sijđod

57 kovveed

Loostâš 4/2020 (skammâmáánu)

34 sijđod

47 kovveed

OHTSIS

152 sijđod

210 kovveed

Anarâš ehideh Anarâš ehideh iä uárnejum koronapandemia keežild.

Tieđettem já jeessânääših Jeessânaašijn västidij Petter Morottaja ihečuákkim 2021 räi. Ihečuákkim maŋa jeessânaašijn lii västidâm Fabrizio Brecciaroli. Eidusâš jesânij meeri ive 2021 aalgâst 278 já ive loopâst 283, main párnááh 21 Toorjâjesâneh 59, main seervih 7 Kunneejesâneh 3 Ohtsis 345 Jeessânmáksu eidusâš jesânáid lâi 10 € / ihe já toorjâjesânáid 30 € / ihe. Pärnijesânij jeessânmáksu lâi 5 € / ihe. Kerdiluándusâš servâmmáksu lâi 5 €. 3.6.2014 rääjist pärnijesâneh iä lah máksám servâmmáávsu.

Seervi jyehim stipendeh já palhâšumeh Čuákkim 25.5.2021 miärádâs (máttáátteijei iävtuttâs mield):

Aanaar škovlâ: •

0.–3. lk kirjepalhâšume: Jouni-Ante Angeli, Laura Kangasniemi, Otso Sieppi, Milla Suominen, Tinja

Aikio, Mikael Kangasniemi, Hugo Lintunen, Elna Paananen, Sampo-Oskari Sieppi, Maire Tervaniemi,

Mervi Tervaniemi, Jose Hautala, Ailu Lehmuslehti

•

4. lk: Pilvi Kuuva, Talvikki Korteniemi (10€)

•

6. lk: Justus Paadar (20€)

•

8. lk: Kaisla Suominen (20€)

•

9. lk: Nilla Mansikka-aho, Matthew Rodgers, Ruut Tervaniemi (30€)

Avveel škovlâ: •

1. lk kirjepalhâšume: Aarni Riestola

•

7. lk: Pinja Krupula (20€)

Avveel luvâttâh:

Saammâl Suominen (50€)

INSAKU:

Aune Hakovirta (100€)

Káidusmáttááttâs: •

2. lk Kauri Krutsin, Tampere (kirje)

•

5. lk Elli Kulmala, Tampere (20€)

•

6. lk Priita Krutsin, Tampere (20€) já Hugo Wiklund, Kokkola (20€)

•

7. lk Vieno Rauhala, Kemi (20€)

•

8. lk Mitro Krutsin, Tampere (20€)

•

Luvâttâh: Artturi Junttari (50€), Viljami Rauhala (50€)

Kiddodâh- já toimâsajeääših Kiddoduv vyebdim:

Kielâpiervâlij sirdem ohtâvuođâst servi lii vuábdám Avveel kielâpiervâltáálu Aanaar kieldân (hadde 195 000 eurod). Kieldâ juátká kielâpiervâltooimâ siämmáá táálust.

Toimâsoojij láigumääših: •

Servi lii laiguuttâm seervi omâstem Piervâl-kielâpiervâl toimâsaje Aanaar kieldân. Láigu lii 1 000 €/mp.

•

Servi lii ciälkkám luovâsin Piäju-kielâpiervâl toimâsaje 31.7.2021. Kieldâ lii váldám koččâmâšâst leijee

•

toimâsaje láigusopâmuš jieijâs noomân 1.8.2021 rääjist. Servi lii laiguuttâm kirjevuárhá InLikest. Servi lii ain-uv láigulâžžân Sajosist já laigut pargoviste jieijâs kiävtun.

Siärván mieđettum ruuđah Tutkâmjuávkku: •

100 čälled anarâškielân, Suomâ kulttuurruttârááju iivij 2021–2022 várás: 90 000 €

•

Arctic Indigenous Fund 28 500 USD (25.1.2021): kiirjij teddilmân já kuástidmân, nuorâi kesipargosojij

falâmân já pargopáájái orniimân

Lostâtoimâ: •

Taike 5 000 € (miärádâs 25.1.2021): Anarâš-lostâ já Loostâš

•

Sämitigge 9 000 € (miärádâs 15.2.2021): Anarâš-lostâ já Loostâš

•

Aanaar kieldâ 900 € (miärádâs 24.3.2021): Livđekalender

Almos išeruttâ: •

Sämitigge 3 600 € (miärádâs 15.2.2021)

Siärván skeŋkkejum ruuđah •

Lea já Heikki Laitinen: 20 €/mp

•

Martti Lehti: 500 €

Toimâvuávám ihán 2022 hämmejum loostâ várás ANARÂŠKIELÂ SERVI RY.

Aanaar

17.3.2022

SERVI ULME

Anarâškielâ seervi ulmen njuolgâdusâidis mield lii: Ovdediđ anarâškielâ kielâpiervâl-, lostâ- já kirjetoimáin sehe tiätujyehimáin. Vâi taat ulme vuohâsumosávt ovdáničij, tuáivu servi jesânijdis väldiđ ruokkâdávt uási seervi toimáid já tađe mield ovdediđ mii puohâi ääši.

KIELÂPIERVÂLEH

Anarâškielâ servi oovded kielâpiervâltooimâ kielâtorjuu falâmáin.

ANARÂŠ-LOSTÂ JÁ LOOSTÂŠ

Anarâš-lostâ almostuvá ive 2022 ääigi kulmii, já niäljádin numerin lii Anarâš-kalender. Ive 2023 kalender fáddán láá aalmuglâšmuseost Siidan macâttum tiiŋgah. Loostâš-digilostâ almostuvá ive 2022 ääigi neljii. Ruttâ tai numerij várás lii uuccum Sämitiggeest, já lostâtooimân kiävttojeh meiddei seervi jieijâs ruuđah. Anarâš-loostâ já Lostii tooimât Fabrizio Brecciaroli, já tuáijimist västid Susanna Kaartinen.

KIRJETOIMÂ

Servi jurgâl já almostit vuosâsajasávt nuorâikirjálâšvuođâ, tastko nuorâi tuárjumân ij lah kiddejum tuárvi huámášume kielâiäláskittemtooimâst. Fáárust lii meid tihtâantologia, mii almostuvá ive 2022 loopâ räi.

Servi viggá almostittiđ ruttâtile mield čuávuváid kiirjijd: 1) Jeff Kinney: Neropatin päiväkirja: Viimeinen oljenkorsi 2) Katarina von Bredow: Liian iso rakkaus 3) Jeff Kinney: Neropatin päiväkirja: Kovan onnen kesä 4) Timo Parvela: Ella ja kaverit 3 5) André Kuipers: 3, 2, 1 Go! 6) Ann-Helén Laestadius: Dušše bijadit

Ive 2022 aalgâst seervist láá jo almostum čuávuvááh kirjeh: 1) Márjá-Liisá Olthuis: Masa jo Mánudást 2) Jeff Kinney: Neropatin päiväkirja: Isoveli isottelee Eres jurgâlum kiirjijd kalga tärhistiđ kielâlávt, já toh almostuveh máhđulávt iivij 2023–2024.

TUTKÂMJUÁVKKU

Fabrizio Brecciaroli parga tutkâmjuávhust 100 čälled -projektist ive 2022. Kielâteknologiatutkâmuš juátkoo máhđulâšvuođâi já ruttâtile mield.

NUORÂI TOIMÂ

Wikipedia-pargo juátkoo ive 2022. Servi fáálá kesipargo Wikipedia-čällen neelji nuorân, kiäh pargeh ohtsis 540 tijmed. Vaastâolmožin já nuorâi stivrejeijen tuáimá Fabrizio Brecciaroli.

ANARÂŠ EHIDEH

Anarâškielâ servi olášut ive 2022 anarâš ehidijd oovtâst Säämi máttááttâskuávdáin. Anarâš ehideh láá suullân ohtii teikâ kuohtii mánuppaajeest. Eehid ääigi puáhtá leđe miinii teemaid teikkâ tot puáhtá leđe tuše rijjâ savâstâllâm já káhvástâllâm.

STIPENDEH / PALHÂŠUMEH

Servi juáhá kiđđuv 2022 stipendijd já/teikâ kirjepalhâšuumijd škoovlâi já oppâlágádâsâi anarâškielâ uáppeid.

TIEĐETTEM JÁ JEESSÂNÄÄŠIH Seervist tuáimá tieđetteijee. Seervi jeessânaašijd tipšo jeessânvästideijee, Fabrizio Brecciaroli.

RUTTÂTUÁLLEE Iiris Mäenpää tuáimá seervi ruttâtuállen.

STIVRÂ Stivrâ čokkân táárbu mield.

Anarâškielâ seervi puátu- já manoreekkig ihán 2022 ANARÂŠKIELÂ SERVI RY.

Aanaar

hämmejum loostâ várás 17.3.2022

Almoliih manoh ohtsis Lostâtooimâ manoh ohtsis Wikipediapargo manoh ohtsis

23 740,00

Čyeti čälled manoh ohtsis

54 135,55

Kirjetooimâ 1 (1000 sijđod) manoh ohtsis

7 529,21

Kirjetooimâ 2 (Arctic Indigenous Fund) manoh ohtsis

7 865,57

Kirjetooimâ 3 (Masa jo Mánudáást) manoh ohtsis

2 768,40

Kirjetooimâ 4 (100 nuorâikirjed) manoh ohtsis

1 520,00

Kirjetooimâ 5 (tihtâčuágáldâh) manoh ohtsis SEERVI TOOIMÂ PUÁĐUH OHTSIS SEERVI TOOIMÂ MANOH OHTSIS

6 000,00

21 554,43 7 000,00

152 113,16 152 113,16

Perusyhtymä-firmaast Čällee: Matti Valle

uomâ Sukkâr lâi uástám eennâm Solojäävri mád-

rid. Jiemge mun tust love koijâd. Muštáh-uv ollágin,

dáábeln alda uáivuš eennâm, já poorá kiäčán kool-

mon räävis mun lam?

gâi pelkkahiirsâin sälviđ tuodârviäsu. Syeinimáánu vuosmuu vuossargâiiđeed muoi viljâpeelijn vyeijiláim

Nuuvt vyeijilim maassâd Avelân. Válburpeeivi maŋa

tuáján. Vuáđutyejeh lijjii álgám. Mottoom peeivi keččin

joođhijm Solojäävri kesiviäsu rähtim. Tothân lâi por-

pottii hirssâsälveeh. Hiirsâid lâi Meccihaldâttâs nuur-

gemáánu loppâ, ovdil ko puoh lâi vaalmâš.

râm Torkočielgist, já toh lijjii sáhhájum já stapâlistum ovdebáá keesi. Kossâ hiirsah toh lijjii. Veeskir, kievkkân

Uđđâivemánudist vyeijilim šaldetuáján Ruávinjaar-

já orroomviste puátih porekiäčán já eres visteh láá vuá-

gân. Lâi puolâštälvi. Ko nube keesi šalde lâi vaalmâš,

lus vielti, vyelemusân šadda sävni já porthááh. Solojääv

te vuobdim auto Konelan já kirdim Oulun. Tast

ri riidon kalgeh vala riddosävni já kärbisruggâ. Miästá-

miäštáráin vuolgijm suu autoin Mäntsälän. Tobbeen

rin lâi insner Paavo Flygare. Sun lâi Oulust puáttám

lâi 103 meetter kukke vuovdâpalkki beetoonšalde koš-

teehin. Mij aasâim Anarist Ranta-Máárjá mooteel paje-

ke eennâm ramppišalde, mon vuormâ lâi račohánnáá.

keerdist kyevti visteest.

Vyele koolgâi moonnâđ väldiluoddâ 4, mut esken lijjii njaajâ kuáivumin luoddâvuáđust já sajan vuoijii keđgi-

Nube ohhoost hirssâsälveeh pottii tuáján já seeinih

juovâ. Lâi eehid ohtnubáloh ovdil ko láim Mäntsäläst.

paijaanškuottii. Káátuid aalgijm rähtiđ. Irján Antero

Mottoom parakist lâi almai. Miäštár paasij toimât-

poođij poccee já täähi muvráđ. Laasâid pieijii sajasis.

tâhân. Mun moonnim almaa skipárin nube parakin.

Roovvâdmáánnud loopâst leim šiev muddoost. Šiiljon

Tyejeest kullojii lemin meid ávusfaŋgâl 8 faŋgâd. Sii

poorájii kááivu já ton pirrâ vala hiirsâin mahte äitti

tyejiäigi lâi oovcest pel niälján. Iđedist puohtii já ehi-

teikâ vuárkká tyejiniävui várás.

dist viežžii maassâd. Oholoopâin muoi Paavoin láim kost kuás ain Helsigist, Olympiastadionist maailmkiš-

Skammâmánudist pottii muotâalmeh, te mij peetijm,

toid keččâmin. Maŋgii eelijm Hyvinkää Sveitsist. Ohtii

et kyeđđip tyejieennâm táálván já juátkip kiđđuv Vál-

tobbeen lâi Danny já Armi show.

burpeeivi maŋa. Miäštár eeđâi muin, et moonah nube peivi juovlâmáánnud autoškoovlân já uástáh auto,

Nuuvt tot tyeji nuuvâi. Muu kiäsuttâllii vyelgiđ Hel-

maid tun puátteevuođâst tarbâšah. Nuuvt mun moon-

sigân Pohjois- já Etelä-Kontula källeesuojijn álgám sis-

nim autoškoovlân. Koortâ finnejim ovdil juovlâi. Os-

tepiällásijd tuojijd. Jurdâččim, et peesâmhân mun

tim kevttum auto já vuoijim Njellimân. Eeči tállán civ

meddâl vyelgiđ jis lii aaibâs máhđuttem tyejipäikki.

hádij:

Tobbeen kullui lemin Maati Saammâl-uv tyejeest. Täin suojijn kolgii rähtiđ aatoompoomi várás syeijin

– Lah autoškoovlân moonnâm já auto uástám. Maid

ohtsis 13 400 ulmui, tommit vissâ-uv lijjii talle Kontu-

ááiguh toin porgâđ? Taan šiljoost tot ij lah oovtâgin

last ässeeh. Laavtâs já tuolvii tobbeen källee siste lâi

iijâ.

áimu. Almaah iä pissoom tyejeest. Talle mun iberdim, mane muu nuuvt halijdii teehin tuáján.

– Taat äššihân lii nuuvt, et tun jieh muu pargoid meer-

Vuájusvyeijimramppi (Kove: Matti Valle)

Teedâseini rähtimkooskâst (Kove: Matti Valle)

27 hân lijjim lamaš ive puárisin ennijn evakkost 5 km Sievin mannee luoddâpiällást uálgiskieđâbeln luodâ. Tyejipääihist lijjii kulmâ tyejijođettijjee, miste lijjii laiguuttum muáddi aassâmviste. Ohtii poođij táluiššeed. Te iätá: – Kolgâvetteđ mutteđ kiirjijd teehin. Tij asâvetteđ lavâttemeht. Tontovváá sun kuođij mii ráávhun. Mottoom lávurduv mun vuolgim uuccâđ evakkoaassâmtálo. Hiälpust mun tom kavnim. Ävđin neevtij šiljo lamaš kuhes ääiTeedâ killájijjee uuvsah

gi. Koijâdellim tááluin, tietih-uv maiden tálo ässein.

(Kove: Matti Valle)

Loopâst kavnui almai, kiäst lâi čoovdâ. Vuolgijm eelliđ

Aassâmskippáár lâi Humppilast, te iätá mottoom oho

már. Nubebeln lâi ohtuunis káámmár. Täst muu enni

keččin vyelgiđ Humppilan oholoopân. Nuuvt mun

lâi muin aassâm. Maarit-Piättár Selma kuovttijn kan-

jođeškuottim tobbeen. Sust lâi táálu, kálgu já nieidâ.

dáin aasâi stuárráb kámárist. Kuusah táán tááloost láá

Sust kullui lemin viljâinis Petsikkojuhâpiällást kesitu-

lamaš. Mielkki já vuojâ kuittâg lii lamaš. Talle iä evak-

pe. Tääl-uv vala ko sij láá jotemin keessiv tohon, te rat-

koliih tiättám, vala-uv peessih kuássin maassâd. Suo-

kuustâleh muu kolliimin. Paijeel kyehti ive tot Helsi-

vâsävni lâi. Kossâ kuosâ tálo tyehin še lâi, mii eeni

gist aassâm piištij, ko miäštár mottoom iiđeed puátá

mield talle jo lâi kossuv. Nube keesi porgemáánnud

muu kuuvl já iätá, et lii Paavo suáittám já kolgâččij

aalgâst vuolgim luámun, já luámu maŋa vuolgim

Matti vyelgiđ Tornion šaldetuáján. Kalehân tääbbin

Kuácámân K 70 luáhá rähtimtuáján.

siste. Stuorrâ tupekievkkân lâi tyehin, kyehti káám-

leim tuu tarbâšiđ, mut jieš tun tiäđáh maid poorgah. Nube peeivi eehid vuolgim ryevdirađe sajattâhân já ostim uáđđimsaje Ruávinjaargâ junán. Tääl lijjim juná seeŋgâst já lâi äigi smiettâđ jyehimuđusijd aašijd. Iđedist ko lijjim Ruávinjaargâst, te ostim oppeet auto já vyeijilim Tornion. Šaldesajan ko vuojijm, te ohtâ auto tobbeen lâi toimâttâhkoopi paaldâst. Uuvsâ ko lehâstim, te Paavo lâi eidu vyelgimin Tornio Putaan keččâđ oovtâ táálust aassâmsaje. Muoi vuolgijm tohon. Tohon munnui kavnui aassâmsaje. Tot šalde ij lamaš kukke. Suullân 50 meetterid lâi ohtâ koskâcagge virdeest. Šalde valmâštui kesimáánnud loopâst. Aalgij kesiluámu kuhes ááigán. Kale lâi hitruu vyelgiđ luámun Sulgušjáávrán. Porgemáánnud aalgâst vyeijilim Ylivieskan. Kyelijuuhân älgih rähtiđ Hamarikuoškân čäcivyeimilájádâs 6 já 1,5 MW turbiinijd, puáđu sehe tulveluŋká. Mun-

Informaatiotavlu (Kove: Matti Valle)

Evakkotáálu suáđi ääigi (Kove: Matti Valle)

Kuácámân ko moonnim, te roovvâdmánudist miäštár

– Tääl Perusyhtymä firma ij lah innig. Tääl mij lep Ra-

iätá, et muoi vyelgeen puáttee ohhoost Lohinivan ton-

kennusvoima-nommâsii firmaast puáris tyejilâžžân.

diet ko tobbeen álgá šaldetyeji. Nuuvt moonáim Ounasjuuvâ riidon. Šaldeest koolgâi šoddâđ 150 meetterid

Paasij tuše olgoeennâm uási, já tom-uv oostij YIT

kukke, 7 meetterid kubduv, kyehti koskâcage virdeest.

28.11.1988 talle ko mun lijjim Leningradist. Lohiniva

Šalde lâi nuuvtkočodum lohtâpalkkišalde, ooliš ryev-

šalde valmâštui syeinimáánud loopâst 1985. Ton ive lij-

dibeetoonlokke, čäci- já beetoonsyeji ovdil keđgiasfalt.

jii ennuv luámáneh. Tiegâs lijjim Kittâlist K-Market

Ävđintálo, mii lâi lamaš paŋkki, laiguuttijm aassâm-

vijđedemtyejeest, Ruávinjaargâst postâtáálu vijđedem-

päikkin. Nuuvt tyeji pyereest ovdánškuođij. Vuosmuš

tyejeest já Kemi Ajosist muorâkuškâdemrakânâs rähti-

virdecagge ko lâi vaalmâš, te Paavo iätá:

mist. Nuuvt uđđâivemáánud loopâst tyeji lâi vaalmâš. Te tyejiuáiváámus iätá: – Tääl vyelgip págguluámun, ij lah tiäđust uđđâ tyeji. Nuuvt mun vyeijilim nube peeivi Njellimân. Talle lâi ihe 1987 já vyesimánudist vuolgim Leningradin Astoria já Angleterre hotellij tuáján. Toh mainâseh láá lamaš Anarâš loostâst syeinimáánu 2015 numerist já juov lâmáánu 2015 numerist. Kalehân rakânâsalmai uáiná ennuv uđđâ paaihijd,

Evakkotáálu ive 1973 (Kove: Matti Valle)

šaddeh ennuv uápis ulmuuh ige ohtâgin tyejipeivi lah siämmáálágán.

Movsháá historjá – Uási 1 Čällee: Movsháá Haanu Joovnâ Ulpu ađai Ulpu Mattus-Kumpunen

uu peerâ tieđij Movsháá puáris tuuvijn motomijd aašijd, moh iä lamaškin almolávt tiäđust. Tot huámmášume tuálvui muu tutkâđ jieččân suuvâ historjá kieŋâlubbooht, já siämmást kavnim aaibâs uđđâ tiäđuid tain tuu

vijn, moh jo paijeel 60 ihheed láá ciäggám sämimuseo vááimust. Taan vuossâmuu uásist mun kieđâvušâm Movsháá uđâstáálu historjá 1800-lovvoost. Sämimuseo Siida olgomuseost Anarist láá ive 1960

Eeči talle koijâdij eenist: “Tiettih-uv, ete muu eeči lii

rääjist lamaš kyehti aassâmrakânâs já nelji ääiti, moh

šoddâm tuon tuuveest?” Ton rääjist mun lam tiättám,

lijjii ton räi Movsháást Fáškujuuvâ riddoost Pááđáár

ete Inneehvääri tupe sämimuseost lâi muu äijih pärni-

siijdâst. Movsháást lii aanoost meiddei sämikielâg

vuođâ päikki.

nommâ Moshâš, suomâkielân Tirro; noomâ mun lam kuullâm já uáinám maaŋgâlágán häämist jiemge lah

Muu äijih ulmuuh kočodii-uv Movsháá Hannun teikâ

ollágin vises, ete maht tom tuođâi kalga čäälliđ. Taan

Tiro Hannun, veikâ sun ij lamaš aassâm Movsháást ive

čallust kiävtám tondiet Movshâš-nomâttâs, vâik siäm-

1920 maŋa. Huolhijn mun kuullim, ete äijih vaanhi-

máá pyereest puávtáččim čäälliđ Mosháá teikâ Tiro

meh láin talle jáámmám espanjataavdân, já äijih sehe

táálust.

suu viljâ Juhánâš (Juuso) já uábbi Kááijáš (Kaisa) lijjii viättám jieijâs nuorâvuođâ Rivdulist párnáipääihist.

Muu mätki äijih suuvâ historján aalgij 1990-lovo aal-

Kihheen muu perrust ij kuittâg tiättám, ete mondiet sij

gâst. Enni lâi sämimuseo taaiđâkuursâst hárjuttâlmin

iä kuássin innig peessâm maccâđ pááikán já karttii iä-

perspektiiv sárgum, já mun lijjim fáárust sierâdmin

lustiđ eres soojijn. Mii sii táálun tábáhtui? Motomijn

museokuávlust Movsháá tuuvij pirrâsist. Ko muoi

huolhijn oroi lemin taggaar uáinu, ete puoh ij talle

peesáim pááikán, te enni čaaitij valmâš koovees iäčán.

tovle moonnâm aaibâs olmânáál.

Muu äijih pärnivuođâ päikki, Inneehvääri tupe, mast láá kulmâ viste. Kove lii máálám iännám Marjo-Riitta Mattus. Saammâl já Káijá Kitti aasáin

Inneehvääri tuuveest 1940–50-lovoin, já ton tááláá vistekáálvuid láá valjim ton mield, maid Kitti-Káijá lii jieijâs pääihist muštâlâm.

Museost maddârijd ucâmin Ko mun porgâškuottim sämimuseo Siidast ive 2018

tui Mattus-suuvâ suhâmuorâ, mon Uccpárnáá Vuoli Il-

kiđđuv, te muu mielâst lâi eromâš suotâs peessâđ kol-

mar lâi nuurrâm, já tobbeen mun kavnim-uv sunnuu:

liđ taid fiijnâ hirsâtááluid masa jo kuás peri. Mun jur-

Movsháá táálu vuáđudeijeeh láin muu äijih äijih (eeji

dâččim, ete museost vissásávt kávnojeh puoh tiäđuh

eeji eeji eeji) vanhimeh.

Movsháá tuuvij historjást. Viijmâg mun opâččim, mii lâi tábáhtum äijih perrui.

Jis mun lijjim jo ovdil-uv tubdâm merhâšittee aldavuođâ toi tuvijguin, te tot tobdo penttâ nanosmij ko

Museo arkkâduvâin kávnojii-uv tiäđuh Movsháá táálu

mun kavnim taam uđđâ suhâkoskâvuođâ. Tast ovdâs-

historjá aalgâst 1800-lovvoost, já loppâkeejist ivveest

kulij mun lam keččâlâm kavnâđ nuuvt ennuv tiäđuid

1939 ovdâskulij meiddei Inneehvääri táálust. Kuittâg

Movsháá historjást ko máhđulâš. Já vuoi mon ennuv

tagareh tiäđuh, main mun lijjim kiddiistum, iä kav-

mun lam kavnâm.

num ennuvgin. Inneehvääri tuve oovdâst lâi ain kolbâ, mon mieldi tupe huksejui ive 1939 stuorrâjuávu ohtâ-

Enâmus mun halijdim tiettiđ tom, ete kuás Inneehvää-

vuođâst já ton vuossâmuuh omâsteijeeh láin Matti já

ri tupe lâi eštuu huksejum, maggaar lâi lamaš äijih

Briitta Mattus. Ijhân tot heivim ollágin oohtân muu

pärnivuođâ päikki, já mii tábáhtui tuuveest ton maŋa

tiäduiguin! Mun tiettim, ete äijih lâi šoddâm ton tuu-

ko äijih vanhimeh jaamijn já párnááh karttii varriđ

veest ive 1907. Tiettim, ete sust láin aainâs-uv ohtâ uáb-

meddâl. Mii lâi suijân toos, ete museost iä lamaš

bi já ohtâ viljâ, ete sii vaanhimeh jaamijn espanjataav-

tiäđuh Inneehvääri tuuveest ovdil ive 1939? Tai aašij

dân ive 1920 já ete párnááh karttii vyelgiđ Rivdulân

lasseen mun lam oppâm uáli jo ennuv Aanaar kuávlu

párnáipááikán. Historjátiäđuin oroi lemin räigi 1900-

historjást, mon eres ulmuuh láá tutkâm. Maaŋgâlágá-

lovo aalgâbeln. Uccâ totkeš muu siste koccái.

neh almoneh já moiveh láá vaikuttâm sehe Movsháást já eres kuávluin Anarist. Tágáreh almoneh lijjii om.

Mun jiem kuittâg lah historjátotkee. Jiem lah luuhâm

uđâstáálui vuáđudem 1800-lovo pelimuddoost, 1900-

ollâopâttuvvâst historjá, mut luándutiäđuid, eromâ

lovo vuossâmui iheluuvij ääigi meccikonstušem (su.

šávt pirâstiäđu. Tondiet must kale lâi mottoomlágán

metsäkeinottelu), espanjatavdâ já stuorrâjuáhu. Muu

máttu tutkâđ historjálâš äššikiirjijd, mutâ mun fertte-

uccâ suhâtutkâmušâst lâi šoddâm historjá oppâtijme.

jim oppâđ kavnâđ já luuhâđ kirhokiirjijd, puáris kieđáin čallum ruotâkielâg äššikiirjijd já suhâtutkâ-

Aalgâst mun uápásmuvvim toid materiaaláid, moh

mušâid. Algâ ij lamaš älkkee, mutâ must lâi korrâ

museost kávnojii. Tobbeen lijjii eres lasseen kopioh

mohtâ oppâđ.

ruotâkielâlâš vuáđudemkiirjijn já eres pápárijn, moh lohtâseh táálu vuáđđudmân. Toi lasseen ohtâ tehálâš

Must lâi kale meiddei eromâš šiev máhđulâšvuotâ

käldee lâi čielgiittâs Movsháá uđâstáálu historjást ive

uuccâđ tiäđuid tuuvij historjást tondiet ko mun lijjim

1960 räi. Tot lâi čallum ive 1991, já tast lâi fáárust meid

sehe sämimuseo pargee já Movsháá tuuvij tovlái ässei

táálun kullee suhâmuorâ. Čielgiittâsâst lijjii kale uáli

maajeeldpuáttee. Siidast mun lijjim oppâm, ete Movs

jo ruossâlâs tiäđuh Movsháá omâsteijein 1920-lov-

háá uđâstáálu vuossâmuuh omâsteijeeh láin Hans

voost, mutâ tast mun finnejim oonâid, vâi puohtim

Iisakkandâ Mattus já Ánná Paadar. Muu vanhimij

usâškyettiđ lasetiäđuid.

vuárhást lijjii ain ive 1992 Anarâš-loostah, main almos-

Varriistâllâmsaajeest uđâstáálun Movsháá táálu vuáđudui ive 1852. Ton ääigi staatâ

tem äigipaje loopâst. Nuuvtpa Movsháá táálu tile kov-

movtijditij ulmuid vuáđudiđ táálu toin naalijn, ete tot

vejeijee äššikirjeh kávnojeh iivijn 1851, 1856 já 1870.

lopedij 15–20 ive luovvim viärui mäksimist. Nube tááhust anarâšah lijjii šoddâm huámášiđ, ete sij puohtii

Ive 1856 äššikirje mieldi Movsháást lijjii talle-uv kyehti

monâttiđ jieijâs ärbivuáválâš navdâšemkuávluid sijjân,

aassâmrakânâs. Peerâ, ađai vaanhimeh já vittâ párnáá,

kiäh vuáđudii uđâstááluid sii aldasáid já sattii tuođâš-

assii ain ucceeb, puárásub visteest, mii lâi suullân 3,5

tiđ kerivijn jieijâs omâstemvuoigâdvuođâ enâmáid já

m x 3,5 m styeres. Uđđâsub visteest (5 m x 5 m) iä la-

čácáduvváid. Tondiet anarâšah jiejah movtáskii

maš vala vistekáálvuh, mut tot lâi kustoo taggaar, mon

vuáđudiđ uđâstááluid, vâi sij puohtii visásmittiđ olssis

virgeulmuuh tuhhiittii aassâmrakânâssân. Ton

vuoigâdvuođâ tipteđ ain puáris sojijdis.

uđđâsub viistán rahtii maŋeláá viäskár, já eskin suullân 50 ihheed maŋeláá káámmár. Tot 1850-lovvoost

Virgeulmuuh ellii Movsháást tutkâmin já rekinistmin

rahtum uđđâ viste lii tááláš Movsháá tupe. Puárásub

taid rakânâsâid, enâmijd já čácáduvâid, moh kullii

tuuvááš ij lah innig mainâšum maŋeláá almostittum

uđđâ táálun, sehe ovdil vuáđudem, ton maŋa já viärut-

äššikiirjijn.

Movsháá tupe lii tuuvijn puárásub. Tast láá kyehti viste já tot lii suullân taggaar ko tot viehâ vissásávt lâi 1900-lovo aalgâst.

Vuossâmuin äššikiirjijn luvâttâleh om. Movsháá táá-

viäruid. Ive 1856 äššikirjeest lohá meiddei, ete Hannu

lun kullee kuálástemčaasijd Fáškujuuvâst já Mudus-

Iisakkandâ lâi korrâ pargee mutâ kievhi. Tađe eenâb

jäävrist. Huámášittui, ete ko lâi koolmâs já mudoi-uv

tiäđuid suu luándust mun jiem lah kavnâmgin.

vaigâdis tile, ige kommunikaatio lamaš älkkee, te tarbâšuvvojeh 20 viäruttemihheed ovdil ko táálu já piäl-

Ive 1870 lâi viäruttemäigipaje masa nuuhâm. Talle vir-

duh liččii taggaar oornigist, ete ässeeh pyehtih mäksiđ

geulmuuh pahudii, ete sehe táálu já vyevdi ton alda-

32 vuođâst lijjii šiev oornigist. Kuálástemčääsih lijjii val-

Ovdil táálu vuáđudem Movsháást iä lah kavnum

jeeht. Kuálástem lasseen uđâsässeeh kolgii kuittâg

tiäđuh. Movshâš lâi vissâ kuittâg lamaš siämmáá suu-

meiddei hárjuttiđ eennâmtuálu, já táálust lijjii-uv ši-

vâ tälvipäikkin jo kuhháá ovdil 1850-lovo. Ive 1851 äšši-

vetteh: 6 kuusâ já ohtâ vuáksá, 20 savzâd já 35 puásu-

kirjeest kávnojeh “Syyskenttä” adai Čohčâkieddi já

jid. Ive 1856 äššikirjeest luuvâi, ete táálust lijjii talle la-

“Talvikenttä” adai Tälvikieddi, mut mun jiem lah kav

maš tuš kyehti nuorâkkáá já 8 savzâd. Ive 1851 äššikir-

nâm tiäđu tast, ete lii-uv ässein lamaš sierâ kesipäikki

jeest iä lah šivetteh mainâšum ollágin.

kostnii. Áinoo mainâšume kesipääihist lii Samuli Paulaharju kirjeest Taka-Lappia, mon mield Mattus-Han-

Vissásávt lii-uv nuuvt, ete tehálumos áigápuátu lii la-

nu aasâi tälviv Movsháást, mut varrij jonsahpeeivi

maš kuálástem, já ovdil uđâstáálu vuáđudem Movshâš

suulâin Mudusjäävri čuálmán. Máhđulávt tot siämmáš

lii lamaš ohtâ varriistâllâmsoojijn. Mutâ staatâ táátui

saje lâi lamaš kesipäikkin jo ovdil 1900-lovo.

ulmuid pissoođ sajestis. Jis sämmilâš halijdij vuáđudiđ uđâstáálu, mii lâi masa págulâš, vâi vuoigâdvuotâ jiei-

Tääl mun lam uánihávt muštâlâm uási tain tiäđuin,

jâs ärbivuáválij soojij kiävtun pisoi alnestis, te sun fert-

maid mun finnejim sämimuseo arkkâduvâin ovdil ko

tij huksiđ hirsâtáálu já haahâđ šivettijd. Ereslágán een-

tuođâi algâttim jieččân tutkâmuš.

nâmtuálu ij jur kannattâm.

Movsháá táálu juáhhoo kyevti uásán Ive 1877 Hannu Iisakkandâ Mattus kálguinis Paadar

mield ko lâi tárbu já asto. Nuorâb viljâ Hannu Haanu-

Ánnáin vuobdijn Movsháá kandâsis Marttinân (/Márt-

kandâ paasij kálguinis Káijá Maatinieidâ Saijetsáin

nán?), mutâ ive 1879 Movsháást láin jo kyehti omâstei-

puáris tupán.

jee: Marttin Haanukandâ já suu viljâ, Hannu Haanukandâ Mattus. Kirhokiirjijn kávnoo ive 1875 räi tuš

Jis muu juurdâpuáđus lii olmânáál, te tot meerhâš

ohtâ merkkim noomáin Tirro (stuárudâh 1/12 mtt ađâi

tom, ete Inneehvääri tupe huksejui jo 60 ihheed

manttaal), mut ive 1880 tobbeen láá siämmáá noomâ

tooleeb ko lâi jurdâččum, ađai 1870-lovo loopâst. Kit-

vyelni jo kyehti merkkim, Tirro (1/24 mtt) já nubbe

ti-Káijá lii sahhiittâllâmstis meiddei muštâččâm, ete

siämmáánommâsâš já siämmáámatsâš! Ton maŋa

ton tuve kuálmád viste ličij huksejum jo ovdil ko sun

Movshâš lii kirhokiirjijn ain lamaš kyevti uásist. Tot

šoodâi, ađai suullân 1900-lovo aalgâst. Suu mielâst

meerhâš tom, ete iivij 1875 já 1880 kooskâst Movsháá

Korppil Matti, Matti Korppila, lâi huksimmiäštárin tal-

táálu lâi juohhum kyevti uásán, já viiljâkyevtis lává

le ko Movsháá tupán huksejii káámmár 1900-lovo aal-

kuohtuuh finnim jieijâs tálutuálu. Tágáreh stuorrâ

gâst. Lii máhđulâš, ete kuohtuid tuuvijd huksejii maje-

nubástusah iä kirhokiirjijn kavnuu ton maŋa.

muu viste suullân siämmáá ääigi.

Mun arvâlâm tondiet, ete viiljâžijn nubbe lii talle huk-

Taat lâi vuossâmuš stuorrâ äšši, mon mun kavnim, já

sim viste jieijâs perrui já varrim toos. Tastko mun

tot movtijdij muu juátkiđ. Čuávuváin oosijn, moh al-

tiäđám, ete äijih aasâi perruinis ton tuuveest, mast láá

mostuveh puáttee numerijn, mun muštâlâm Movsháá

kulmâ viste, mun oskom, ete suu äijih, Marttin Haanu-

tuve já Inneehvääri tuve ässein já tast, mii sijjân tábáh-

kandâ, huksij ton tuve vuossâmuu viste. Vissâ tast-uv

tui 1900-lovo aalgâst.

lâi aalgâst tuš ohtâ viste, já eres viistijd láá huksim tađe

Käldein mun lam kiävttám ovdâmerkkân: •

Tiro táálu vuáđudemäššikiirjijd

•

Iivij 1870–1920 kirhokiirjijd

•

Ilmari Mattus: Mattus-suuvâ suhâtutkâmuš (Anarâš-loostah 2/1992 já 3/1992)

•

Anna-Kaisa Teurajärvi čielgiittâs (TIRRON KENTTÄ – selvitys Tirron tilan vaiheista vuoteen 1960,

Sämimuseo 1991)

•

Veli-Pekka Lehtola: Suomalaiset saamelaiset

•

Inarin historia jääkaudesta nykypäivään

•

Tarja Nahkiaisoja: Saamelaisten maat ja vedet kruunun uudistiloiksi – Asutus ja maankäyttö Inarissa ja

Utsjoella vuosina 1749–1925

•

Irja Jefremoff: Varriistâllâm

•

Matti Lehtola: Laura Lehtola, Viimeinen katekeetta

•

Anja Akujärvi: Morottajan suku

•

Samuli Paulaharju: Taka-Lappia

•

Kitti-Káájá suomâkielâg sahhiittâllâm (Kaisu Nikula, 2000)

Käldei lasseen mun finnejim tiäđuid motomijn huolhijn, enâmustáá Sirkka Merenluotost, js. Kopakkalast, já tiäđust-uv jieččân ečirohheest, Movsháá Haanu Joovnâst.

Mondiet Aanaar sämmiliih iä čääli Sabmelaš-loostân? Čällee: Lesk-Ant Uulá (nommâmerháin Aanaar sämmilâš, Sabmelaš 31.3.1937)

ii lii toos suijân, ko taanáigááh Aanaar sämmi-

Mist Pačvei siijdâst lijjii vuosmuuh kundá vaalih

liih, eromâšávt nuorâ viehâ, mättih melgâdávt

moonnâm ive juovlâmáánnud 4. peeivi já nuuvt fin

jyehi áinoo čäälliđ, kii pyerebeht, kii nievribeht, já kuit-

nijm mij-uv pelestân kundá peeŋkân almaa, kote kol-

tâg iä vuállán taan áinoo sämikielâlii loostân maiden

gâččij mii siijdâ aašijd oovdâs tuálvuđ. Mut taah siijdâ

čäälliđ, veik lostâ lii maŋgii jo kihtâlâm já toimâttus lii

ääših iä lah oovtâ taan kundá väljejum almaa ovdâs-

ustevlávt lopedâttâm čalluid vuástá väldiđ já tivvoođ,

tuálvumist ohtuunis, mut mij kolgâp meiddei jiejah

jis taarbâš.

morániđ ton šlundevuođâ naharist, mast mij lep uáđđám onnáá peeivi räi.

Veik ferttiim kale juo mainâšiđ, et maŋgin sämmiliist lii lamaš taan-uv čoovčâ tarbâšub toollâđ suopânjist

Taat ihe lii lamaš eromâš šiev puásui-ihe. Poccuuh láá

ko peenâst. Mut sovâččij toin meiddei Sabmelaš-loos-

puoidâheh já poccuu piärgust lii pyeri hadde. Toh

tân rammuudâddâđ, maht taan-uv čoovčâ lii suoppânj

puásuiriggáh, kiäin liijgoh čuođij mield koddeđ já

njurgom já špeikkim poccuu čoorvijd j.n.o.

vyebdiđ poccuuh, toh finnejeh taan ive maaŋgâ kamâspiddopele tievâ ruuđâid. Mut tain, kiäin iä lah

34 poccuuh, tain lii aaibâs vaigâd peessâđ taan korrâ tääl-

mut kuittâg lii ton mielâst, et kundá toimâtáálu kol-

vi paijeel tassaaš ko kiđđuv puškosággáá já vuáskun

gâččij rahtuđ kirkkopááikán. Ton suujâst, et toh, kiäh

vihheelškyettiđ peesih. Jis kuás leš kievhis sämmilâš

ääsih tobbeen tyehin kirkkopääihi kiddâ Ucjuv já Kit-

tutâvâš, te talle ko kiđđuv piäsá vuosmui vorâs kuolij-

tâl raajijn, te sij uážuččii kirkkopääihist eellimmokken

guin čuávjis tevdiđ, sun uáđđáá talle tutâvâžžân, ige

toimâttiđ meiddei kuundán kullojijjee aašijd. Täiđih

suurâ ittáá peeivi.

leđe Avveeljuuvâ ässeeh ton jurdâgist, et jis sij liččii kundá toimâttus uážžuđ Avelân, te sij pesâččii kirkko-

Aanaar kundáást lii áigumuš rähtiđ uđđâ kundá

pääihi nuuvt hilgođ, et ij innig tobbeen tarbâšiččii jot-

toimâtáálu. Mut tot lii lamaš náágu vyelni, ete kuáb-

teeđ. Avveelliih láá juo uážžum sirduđ Anarist Avelân

báá kuvl: Aanaar kirkkopááikán vâi Avelân. Avveeljuu-

tuáhtár, apteek, komserjâs. Kirkko, pappâl já kundá

vâ ässeeh tiäđust vigâtteh, et tot kolgâččij rahtuđ

toimâtáálu láá innig sämmilij olottim matteen. Mut

Avelân, já kirkkopääihi, Kossâeennâm já puoh ton

kundá toimâtáálu vala kolgâččij uážžuđ meddâl. Mut

pele ässeeh vigâtteh tom kirkkopááikán. Mut taan čäl-

kirho já pappâl toh täiđih mielâstis unnuđ liijká säm-

lee ij lah Avveeljuuvâ ässee, kirkkopääihi ij eisigin,

milijd-uv, kuo juo taid iä kulluu Avelân ahevâššâm.

Tulkkumškovliittâsâst vuosâiše stuorrâ tulkkumtáárbun Čällee: Tiina Jäppinen

Tárbu uđđâ tulháid Majemui ivij sämikielâi sajattâh lii puáránâm já sár-

nuuvâi uccâ valmâštumjuuhlán moonnâm kiiđâ 2021.

nooh láá lasanâm. Liijkágin sämikielâi mätteeh iä lah

Haavâ váldu-uárnejeijen tooimâi Säämi máttááttâs-

lamaš tuárvi toos, et sämikielâlâš ličij puáhtám kevttiđ

kuávdáš, já ton hahâkyeimin lijjii Giellagas-institut

jieijâs kielâ virgeomâhâšpalvâlusâin ášástâldijnis.

sehe Diakonia áámmátollâškovlâ Diak, mii meid västi-

Sämmilij päikkikuávlust heiviittuvvoo Säämi kielâ-

dij tulkkumškovliittâs vuáváámist. SMK já Giella-

laahâ, mii meerhâš tom, ete virgeomâhâš kalga orniđ

gas-institut västidii sämikielâi uásist já škovliittâs or-

äššigâsân mávsuttes tulkkum, jis virgeomâhâš ij pyevti

niimist. Haavâ válduruttâdeijee lâi Euroop sosiaalrut-

adeliđ ääši sämikielâlii ulmuu tipšomân. Hástun lii,

târááju (ESR). Ton lasseen haavâ ruttâdii Sämitigge

ete sämikielâi tuulhah iä lah lamaš tuárvi ton uáinust,

sehe Ucjuv, Iänáduv já Aanaar kieldah.

et kielâlaahâ ličij keevâtlávt olášum. Ohtân čuávdusin taas lii sämikielâi tulkkumškovliittâs.

Škovliittâsâst valmâštuvvojii 15 uápped. Uáppein lâi jieškote-uvlágán tuáváášškovliittâs, já uási sist lijjii

Sämikielâi tulkkum -haavâst vuávájui já olášittui oovtâ

toimâm tulkkân jo ovdil. Liijká tulkkâpaargon hár-

luuhâmive pištee sämikielâi tulkkumškovliittâs. Tulk-

jánâm uáppeeh-uv adelii macâttâs, ete ennuv uđđâ

kumkielah lijjii suomâkielâ lasseen anarâškielâ, nuort-

ääših pottii oovdân já ete sij-uv finnejii uđđâ uáinuid

tâlâškielâ já orjâlâškielâ. Škovliittâs uárnejui sehe al-

pargosis.

damáttááttâssân Anarist ete virtuaallávt. Škovliittâs

Tulkkumškovliittâs luhostui pyereest Uáppeeh hárjuttâllii čuákkim- já konferenstulkkum

meiddei fáárust tulkkumškovliittâsâst. Suu mielâst

Sämitige puáris čuákkimvuárhái vuáđuld. Sij hárjut-

škovliittâs puovtij vuohâsávt ovtâstittiđ piäiválij

tâllii sehe maŋalâstulkkum ete siämmáá-áigásii tulk-

pargoiguin. Spesiaališum škovliittâs lâi-uv taan

kum. Maŋalâstulkkuumist sárnoo já tulkkâ sárnuv

tááhust njyebžil. Tiina Sanila-Aikio iätá: “Škovliit-

vuáruluvâi, ko vist siämmáá-áigásii tulkkuumist tulkkâ

tâs adelij munjin tiäđu tulkkumvuovijn já -teknii-

tulkkoo siämmáá ääigi sárnoin. Uáppeeh uápásmii

kist, visesvuođâ tulkkân toimâmist sehe tiäđu

meid tulkkumruustigáid já tulkkumtekniikân, moh

tuulhâ áámmátetikist. Pyeremus lâi, ete máttáát-

kiävttojeh eromâšávt siämmáá-áigásii tulkkuumist já

teijein já uáppein šoodâi noonâ viärmádâh. Mun

káidustulkkuumist, mast tulkkâ lii eres saajeest ko

oonnim áárvust eromâšávt mii máttáátteijei ollâ

äššigâs, já tulkkum tábáhtuvá puhelin teikâ tiättur

áámmáttááiđu já -eetik.

peht. Haavâ tulkkumškovliittâsâst ij valmâštum ámátJo mottoom ääigi sämikielâi tulkkân já jurgâleijen

tân, mut tot faalâi hárjánem sämikielâi tulkkum-

toimâm Neeta Jääskö lâi fáárust škovliittâsâst, já sun

pargoid. Škovliittâsâst uáppeeh hárjuttâllii maaŋ-

iätá: “Halijdim iše porgâđ jieččân pargo pyerebeht.

gâlágánijd tulkkâpargoi tááiđuid, ovdâmerkkân

Keevâtliih hárjuttâsah lijjii hirmâd pyereh já pyereest

tooimânaddelmân rahttâttâm já tuulhâ áámmát

vuávájum, já tain oopâi pyereest huámášiđ, magareh

eetik miäldásii pargovyevi. Uáppeeh hárjuttâllii

ääših lijjii tulkkuumist teháliih. Konsekutiiv- adai

tulkkuumijd já tulkkumtilálâšvuođâid olmâ eellim

maŋalâstulkkum máttááttâlmân škovliittâsâst lâi čiel-

tábáhtusâiguin, ovdâmerkkân toin naalijn, et

gâsávt enâmustáá ävkki.”

äššigâs ášástâl tuáhtárist. Tuulhâst lii syeligâsâsttoollâmkenigâsvuotâ puoh tulkkumtilálâš-

Tiina Sanila-Aikio, kote parga nuorttâlâškieláin, lâi

vuotân kullee tiäđuin.

Tulkkumškovliittâs logo

(Kove: Sämikielâi tulkkum -haahâ)

Tulkkumškovliittâs juátkoo puát- Ravvuuh tuulhâ kevttim várás teevuođâst Haavâ ohtân ulmen lii, ete sämikielâi tulkkum oiHaavâ tárguttâssân lâi meiddei smiettâđ, maggaar

nuuččij já kulluuččij pyerebeht säämi ohtsâškoddeest

tulkkumškovliittâssân ličij tárbu puátteevuođâst. Talle

já ete tot meid ruokâsmitáččij sämikielâlijd ulmuid

sämikielâi tulkkumškovliittâs olášittoo máhđulávt spe-

kevttiđ tuulhâ. Tulkkumuáppeeh rahtii škovliittâsâst

siaalškovliittâssân ohtsâšpargoost áámmátollâškov

tieđettemlostijd tuulhâ tiilám já kevttim várás. Lostij

láin, mast lii ornimlope tágárijd škovliittâssáid. Or-

ravvui mield äššigâs kalga muštâliđ virgeomâhâžân

nimtárbu tulkkumškovliittâsân lii suulân neelji ive

puorijn aigijn, mielâst jo ääigi väridem ohtâvuođâst,

kooskâi.

ete sun haalijd ášástâllâđ sämikielân. Talle vir-

Tulkkumuáppeeh hárjuttâlmin simultaantulkkum Sajosist Soljust (Kove: Mari Vainikka)

Tulkkumškovliittâs uáppeeh já máttáátteijeeh (Kove: Tiisu-Maria Näkkäläjärvi)

geomâhâš seelvât, puáhtá-uv sun adeliđ ääši sämi-

Listo kieldâ sämikielâlijn pargein kávnoo toimâsuorgij

kielâlii virgeulmuu tipšomân, vâi annoo-uv tulkkâ. Tá-

mield kieldâ nettisiijđoin. Tobbeen kalga valjiđ vuos-

gáreh sajeh, main puáhtá tarbâšiđ tuulhâ, láá ovdâ-

mužžân anarâškielâ. Ton maŋa kávnojeh sämikielâlij

merkkân Laapi kuávdášpyecceiviäsu, Avveel tiervâs-

pargei ohtâvuođâtiäđuh. Jis haalijd koijâdiđ maidnii

vuotâkuávdáš, Aanaar kieldâ teikâ Kela. Tulkkum lii

tâi savâstâllâđ kielâ palvâlusâin anarâškielân, te puáh-

äššigâsân nuuvtá. Lii pyeri tiettiđ, ete tulkkâ ij tooimâ

tá leđe ohtâvuođâst viestâdem- já ohtsâštoimâhovdâ

äššigâs išedeijen ige äššiolmožin, pic sun parga tuše

Anne-Marie Kallain.

tulkkumpargo. Škovliittâsâst fáárust lamaš Neeta Jääskö vuolgât meid Aanaar kieldâ nettisiijđoin láá meid tiäđuh sämikielâ-

siämmáásorttâsijd tiervuođâid Anarâš-loostâ lohheid:

lijn palvâlusâin já tulkkuumist. Äššigâs puáhtá muštâ-

“Väldiđ aainâs ruokkâdávt tuulhâ, jis toos oro váhágin

liđ jo ääigi väärriddijnis, et sun haalijd sämikielâlii

lemin tárbu!”

palvâlem já meid tom, et mon sämikielân sun taarbâš palvâlem. Jis ton saajeest, kuus sun lii väärridmin ääi-

Lasetiäđuh:

gi, ij kavnuu sämikielâlâš pargee teikâ/ige jieijâs sämi-

https://www.inari.fi/se_fi/

kielâ sárnoo pargee, te äššigâsâst lii vuoigâdvuotâ tulkkuumân.

anne-marie.kalla@inari.fi, puh. 040-723 0697

Kielâčukke: Mun

uážum lekkâđ čuhe

finnejim čovduu já

Čällee: Petter Morottaja

ii kielâst láá kyehti veerbâ, main oro lemin siäm-

kale meridiđ kevttiđ mottoom eres veerbâ-uv: Mun

máš merhâšume, mut moh liijká kiävttojeh távjá

kiergâttim pargo. Eeči luhostui orostittiđ eergi. Mun šoddim

viehâ eresnáál. Toh láá uážžuđ já finniđ.

tiettiđ majemužžân. Motomin čällest kuittâg šadda huáppu, ige uážu ááigán tommit, et eđâččij nubij sanij-

Uážžuba ettâđ, et kuábáškin ij lah táválub ko skipáris.

guin.

Liijká jis tárkkoo täi sanij kevttim oovtâst eres sanijguin, te iäruh-uv iteh tast, kotemuš kuás-uv lii piivnoh.

Jis ij lah vises, et uážžu, te ain puáhtá meid uážudiđ.

Eres verbâiguin oovtâst kevtidijn vuossâmuu palhâšu-

Talle ton merhâšume lii suullân siämmáš ko keččâliđ

me finnee uážžuđ. Talle tot uáivild maŋgii siämmáá ko

teikkâ irâttiđ porgâđ maidnii: Mun uážudim kuhháá

love finnim: Uážum-uv puáttiđ? Tääl kal uážžu jo vyelgiđ.

spiijkár seeinist, ovdil ko vuolgij. Jis čapis poolvah iteh

Finniđ vist lii čuuvtij táválub, ko mottoom koŋkretlâš

uáivi oolâ, te toos-uv uážžu talle páhudiđ, et amahân lii

tiŋgâ molso omâsteijee: Mun finnejim ennuv skeeŋkâid.

arve uážžudmin, jeđe tast maŋa finnee rášuarve niská-

Kost tun luosâid lah finnim? Aašijd, moh láá kieđâiguin

sis.

napâlâššâm uulâtmettumist, puáhtá meid sehe uážžuđ já finniđ, veikkâ täst-uv finniđ lâš táválub: Kille uážui

Ko puáris käldeid poltto, te uážžuđ-veerbân kávnoo

omâs jurduu uáivásis. Kalle finnij oopâ enistis.

vala aainâs-uv ohtâ, taan ääigi epitáválâš kiävttu. Aai nâs-uv Lesk-Ant Uulá mield uážžuđ merhâšij meid

Motomin uážžuđ já finniđ kiävttojeh ton kuvviimân, et

tom, ko pieggâ čuácá moosnii: Mii tälvipäikki lâi mudoi

miinii lii luhostum teikkâ sattum tábáhtuđ: Mun ožžum

suáijáá, mut kesipieggâ toos kal uážui. Kalehân nuuvt-uv

pargo valmâšin. Eeči finnij eergi orostiđ. Mun ožžum tiettiđ

vissâ uážžu ettâđ.

majemužžân. Utkáás čällee sáttá tágárijn ohtâvuođâin

1 8

K O

J 23

I 13

B 38

O E

Anarâš

Siskáldâs Äijih Aanaarjäävri já Äijihjäävri kooskâst Uáivičaalâ: Anarâšâi kulttuur já historjá uáinusân lostâtooimâst Sponsoristem juátkoo ive 2022 Anarâškielâ seervi kirjetoimâ Mii kulloo anarâškielâlii Wikipedian? Anarâškielâ tihtâantologia Kost kávnojeh livđekalender livđeh? Ruossâhâš Kirjeárvuštâllâm: Kuobžâ-Saammâl Kuobžâ-Saammâl päikkinoomah Ihečuákkim 2022 pevdikirje Toimâčielgiittâs 2021 Toimâvuávám ihán 2022 Anarâškielâ seervi puátu- já manoreekkig ihán 2022 Perusyhtymä-firmaast Movsháá historjá – Uási 1 Mondiet Aanaar sämmiliih iä čääli Sabmelaš-loostân? Tulkkumškovliittâsâst vuosâiše stuorrâ tulkkumtáárbun Kielâčukke Ruossâháá čuávdus

1 3 4 5 6 6 7 8 9 10 17 18 22 24 25 29 33

Toimâtteijee: Fabrizio Brecciaroli Puhelinnummeer: 041 713 2612 Sleđgâpostâčujottâs: anaraslosta@anaraskielaservi.fi Facebook: Anarâškielâ servi ry Toimâttâskodde: Anarâskielâ seervi stivrâ Kuástideijee: Anarâškielâ servi ry. Čujottâs (saavâjođetteijee): Marja-Liisa Olthuis Duinroos 11, 2651 XG Berkel en Rodenrijs NEDERLAND Puhelinnummeer: 040 544 7358 Sleđgâpostâčujottâs: marja-liisa.olthuis@oulu.fi Máccum: Susanna Kaartinen Toimâttâs váldá vuástá čalluid já kuuvijd, sehe máksá tain kuvvim- já čäällimpaalhijd. Teddilem: Waasa Graphics Oy

34 38 39

Tulâstâlmin kiđđuv

Kove: Johanna Alatorvinen

ANARÂŠ Seervâ Anarâškielâ siärván! ISSN 0788-0561

Anarâš cuáŋuimáánu 2022

Articles inside

ete

eres lasseen (uán

kuás

syemmilâš meetaaloosij rahtâččeijee finnodâh

stuorrâ (trooppisâš) lodde

suundán

nissoon nommâ

iveäigi

lohđuttiđ

om. SOS

kilomeetter (uán

viärju jienâ

keččâliđ

rahtum om. šiljo pirrâ

cissááš teikkâ ...-rástágâš

aiccâđ njuunijn

almosvalastâllâm šlaajâ

áárvulaseviäru eŋgâlâskielân

ubâ ääigi

lohosääni

monâttiđ pargoos

olgospyehtim

monnii loppâkiäčán

eereeb iärásij (uán

karttâđ páártán

asto teikkâ máhđulâšvuotâ

uážžoo nuuvtá

Lönnrot

kioski

jutâliđ ovdâsmaŋas

meiddei