VÄLJAÕPe
KOnTORiTARBed Kui VÕiTLusVAHendid eHK
sTAABiOHViTseRi KuRsus Kas staap on allüksuste nägu või allüksused staabi nägu? Kas lahingutes tagavad edu taktikalised planeeringud või kogenud sõdurid lahinguväljal? Kas juhtimise puudulikkusest võib saada anarhia või madalale tasemele viidud olukorrateadlikkus välistab selle ohu? Miks ja kellele on vajalikud staabid? Tekst: JANEK HAAR, Põhja-Tartumaa malevkonna teavituspealik
N
eed mõtted ründavad pataljoni staabiohvitseri kursusele (PSOK) kandideerijat ilmselt enne, kui ta läkitab Kaitseliidu Kooli poole teele kursusega liitumise sooviavalduse. Arvatavasti on seesama mõtiskleja end juba kurssi viinud, et enne, kui lahinguväljale jõuavad sõdurid ning erinevad sõjalelud, toimetavad kusagil töölaual usinasti sirklid, joonlauad ja kilemarkerid, et ette valmistada kõike seda, mille järgi needsamad atribuudid maastikul toimetama hakkavad. Loomulikult tuleb ühel vastutustundlikul staabiohvitseril siinjuures arvestada, et iga planeerimisviga võib kaasa tuua põhjendamatuid inimkaotusi või suure materiaalse hävingu ning selle tekitajale langeb lisaks kõigele ka moraalne vastutus võimalike tagajärgede pärast. Sõdades ja kriisides saavad planeerimis- ja juhtimisvead paraku kiiresti ja väga valusalt karistatud ning see teadmine peab ühel tulevasel staabiohvitseril kuklas tiksuma iga potentsiaalse joonetõmbega.
22
2/2024
ÜHEKSA NÄDALAVAHETUST
Sügisel lõpetas Kaitseliidu Koolis teine lend pataljoni staabiohvitseri kursuslasi, kes peaksid kindlustama nii Kaitseväe kui Kaitseliidu pataljoni taseme staapidesse pädeva personali pealekasvu. Varasemad kuuldused selle vägagi vajaliku õppekava ellukutsumisest realiseerusid debüüdiga 2022. aastal. Noore kursusega aga ei eksperimenteeritud, vaid see on ühtlustatud Kaitseväe Akadeemia sama õppe moodulitega, mis loob võimaluse lõpetanuid struktuurides vajadusel ristkasutada. Seetõttu ei moodustunud ka Kaitseliidu Kooli staabiohvitseride kursus ainult vabatahtlikest, vaid seal osales lisaks tegevväelasi nii Kaitseväe kui Kaitseliidu üksustest. 2023. aasta kursus haaras oma rüppe pisut üle paarikümne väljavalitu, kelle praegune või tulevane sõjaline ametikoht sellist väljaõpet nõudis. Üheksast pikast akadeemilisest nädalavahetusest kombineeritud õppeprogramm sisaldas endas loenguid,
seminare ja palju praktilisi sooritusi oma eriala parimate spetsialistide juhendamisel. Omandatud teadmisi kontrolliti pidevalt mahukate kodutööde ja testidega. Seega nõudsid ka koolivabad nädalavahetused kursuslastelt rohket individuaalset süvenemist õppematerjalidesse. Suvekuudesse jäi küll pisikene vahepaus, aga ülejäänud perioodil staabiõppuritele põhjendamatut heaolu nautlemist ei võimaldatud. Õppenädalavahetused olid tegelikult üsna kurnavad, sest koolipäevad venisid mõnikord enam kui viieteistkümne tunni pikkusteks, mille vahele jäid vaid elusäästvad toidupausid. Toekad kõhutäied vaimutöö juurde soodustasid aga omakorda unevõla tekkimist ning sundisid pidevalt otsima kompromissi teadmistejanu ning enesepiinamise vahel.
KOHVI, ROHKEM KOHVI!
Kohati tekkis tunne, et saapad sulavad parkettpõrandasse ja hilisõhtu raskei-
