mAAiLmAPiLK
LAHinG mOLdOVA PÄRAsT TuLeB VeeL 2024. AAsTAL
Putini võimuletulekust peale käsitleb Kreml Ukrainat ja Moldovat kui ühte ja koos hõivatavat tervikut, kasutades maksimaalselt nii pehmet kui toorest jõudu. Tekst: TOOMAS ALATALU, politoloog
L
ihtsustatult öeldes tähendab esimene poliitiliste, teine aga sõjaliste ja inimeste elujärge järsult mõjutavate (gaasihind!) meetmete kasutamist püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Ehk siis riikide tagasitoomist Venemaa otsealluvusse. Kahe ohvri tuntuse vahe tuleneb sellest, et Putin on kuulutanud Ukraina liitumise Euroopa Liidu ja NATOga otseseks ohuks Venemaa suveräänsusele, sest näete – vaenlane tuleb meie piirile. Moldova osas ta vaid vaikib nagu sukk sellest, et viimase territooriumil asub aastast 1992 ja seda vormiliselt ka Venemaa-Moldova sama aasta sõja tulemusena Venemaa sõjabaas ja relvaladu. President Jeltsin lubas selle küll 1999. aastal likvideerida, ent võimule saanud Putin mängis oma toonased läänepartnerid üle ja Venemaa sõjaline eelpunkt Transnistrias on juba 20 aastat selgelt suurem ja lähedasem oht lääne pealinnadele, kui seda on Ukraina geopoliitilise mõju kasv pärast ELi ja NATOga ühinemist. Rääkimata sellest, et 1996. aastal kavalalt sõlmitud Venemaa-Valgevene ühisriik lubas Moskval paigutada oma relvad kohe viimase pinnale. Ehk siis Venemaa laienes läände enne, kui algas Lääne kurikuulus laienemine itta!
JÄRGMINE VAATUS
Toon need tuntud faktid ikka seepärast, et Läänes eelistatakse neist mitte rääkida. Osalt ebamugavusest – 1996. aastal Kreml lihtsalt pettis Valgevene34
2/2024
ga Clintoni administratsioonile antud lubadust. Peamine põhjus mõistagi see, et pole selgeks saadud Euraasia riikide arengu eripärasid. Pehme ja toore jõu poliitika juurde tagasi tulles mainiksin, et Kreml ajas 2010–2014 Ukraina toonase presidendi Janukovõtšiga samuti pehme jõu poliitikat. Vahe Moldovaga oli selles, et just viimase pinnalt hõigati välja Moskvale vajalikke loosungeid („referendum“ Venemaa taasühinemise toetuseks septembris 2006 ehk enne Putini Müncheni-kõnet). Poliitika muutus tuli 2013, kui Putinil õnnestus kaasata Euraasia Majandusühendusse Armeenia ja järgnes Janukovõtši äpardunud poolevahetus. Kremli pehme poliitika mängud Moldova kahel separatistlikul pinnal – Transnistrias ja keskvõimu n-ö tunnustavas Gagauusia autonoomses piirkonnas – on aga jätkunud kõik need aastad ehk 2014–2024. Täna tuleb tõdeda, et kohe-kohe on tulemas uus ja otsustav jõuproov, millele etteruttavalt juhtis suurtest esimesena tähelepanu Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ja seda NATO tippkohtumisel Vilniuses.
JÄRG MOLDOVA KÄES?
Moldova on Ukraina sündmuste varjus jõudnud kenasti pildile kogu Euroopas, mida kinnitas 50 tippliidri kokkusaamine Chisinaus mais 2023. Moldova presidendiks on detsembrist 2020 Euroopa-meelne Maia Sandu ja juulis
