FiLmiARVusTus
ei sAA me LÄBi PiTKATA Pisikesest peast on meil kõigil unistused. Kes tahab saada lenduriks, kes metsavahiks, mõni hulljulgem koguni viiuldajaks või klaverihäälestajaks. Johan Pitka, kelle lapseea lähim seos merega oli pudelisse pistetud laevamudel, tahtis saada meremeheks. Ja kohe nii tahtis, et sai admiraliks. Sai admiraliks ja hiljem kogunisti legendiks. Äsja valminud dokumentaal „Pitka legend“, Ain Mäeotsa tehtud, võtab tükiviisi lahti põneva elulooga admirali käekäigu ja paneb selle filmiformaadis kokku tagasi. Tekst ja illustratsioon: GUNNAR VASEMÄGI, vabatahtlik autor
V
ärske dokk jälgib Pitka käekäiku lapseeast kuni selle kõige viimase lõpuni. Seda kõike napi tunnikese vältel. Eks ta omajagu kunsttükk ole nii kireva elulooga mehe saatus viisakal moel nii lühikese aja sisse pressida, sest palju on ju vaja öelda, näidata, ära seletada! Siinjuures on oht kukkuda pikalt heietama, mille tulemuseks on mitmetunnine eepos, mida keegi vaadata ei jaksa. On suurepärane, kui miski ajaline piirang on ette nähtud. Sõnad legend ja legendaarne on tänane meedia muidugi hirmsasti ära lörtsinud. Üheksa legendi viiest, kes figureerivad eriti seltskondlikes väljaannetes, on nii legendaarsed, et päev pärast mainimist ei mäleta legendist keegi ööd ega mütsi. Sõna on väärkoheldud, sellega on inetult ümber käidud. Ent kui nüüd pilguks värvilisem kirjavara
64
2/2024
Sestap tuleb selline dokumentaal teha hästi sobiv. Arhiivimaterjal peab olema sobiv, juurde lavastatud episoodid elust enesest peavad olema sobivad, näitlejad ja mehise häälega pealelugemine peab olema sobiv, värvid peab keerama luitunuks, siis on õige. Ja sobivaks tema on saanud.
täiesti uut suunda, mis dokumentaali vaatajale kõigiti söödav tunduks. Mida siis näha saab? Arhiivikaadrid ja fotod vaheldumisi lavastatud lõigukestega, sekka kenasid animeeritud joonistusi. Joonistustest ei saanudki niiväga aru, et mis puhul, mis eesmärgil. Kas oli siin Pitkaga miski seos? Hästi ei mäleta, aga film kunstiandest justkui vaikis. Ju siis olid nood joonistused vajalikud selleks, et oleks vaheldust ja ilus vaadata. Uus-Meremaal tehti kord terve dokumentaal multifilmi formaadis valmis ja sai hea küll. Pihusolevas filmis ei ole animatsioonil küll pearoll, aga see näeb hea välja ja loob meeleolu, atmosfääri. Muidu olekski kõik sirgjooneline ja lihtne nagu poenimekiri.
Film on kena väljakujunenud raamistikus jutustatud lugu. Vormiliselt ei midagi üllatavat, sisse töötanud ja ennast tõestanud jutustus. Kui nüüd järele mõelda, siis ega olegi silmapiiril
Ja kui juba on kaasatud näitlejad, siis tuleb taasluua mõned episoodid kõnealusel teemal. Siin on see koht, kus hea režissöör saab pädeva valikuga lasta filmil kõnelda just nii, et tulemus
unustada ja mõelda sõna algupärasele tähendusele, siis admiral Pitka kohta kannatab sõna legendaarne igati auga pruukida. Põhimõtteliselt on tegemist mehega number kaks kohe Kalevipoja järel. Ja erinevalt Kalevipojast, kes aeg-ajalt päris ränkade sõgedustega hakkama sai, tegi Pitka oma eluajal ikkagi mõistlikke asju.
