ÜKSUS
PÕHJAKAD:
mALEVKONNAST KOmPANIIKS JA TAGASI 24. veebruar 2022. Tartu, Raekoja plats. Linnarahva ning teiste allüksuste kamraadide seltsis ja toel saab Põhja-Tartumaa malevkond endale lipu. Seda hetke on nad oodanud juba kaua.
P
Tekst: JANEK HAAR, Põhja-Tartumaa malevkonna teavituspealik
õhja-Tartumaa malevkonna kui Tartu maleva ühe allüksuse lugu sai alguse Kaitseliidu taasloomisest üheksakümnendatel, kui kohaliku sõpruskonna aktiivsed eestvedajad soovisid vastsaavutatud Eesti vabaduse hoidmisele käe külge panna. Noorte ja energiliste meeste ümber koondus üha enam teotahtelisi kaasamõtlejaid, kelle jaoks riigikaitsesse panustamine oli iseenesestmõistetav ja loogiline jätk Eesti iseseisvuse kasvatamisel.
24
4/2022
Kogu riik oli toores ja ebastabiilne – kaitseliitlased pidid oma sõjalisi oskusi arendama peamiselt teadmistega Nõukogude armee päevilt või kättesaadavast kasinast militaarkirjandusest. Mis näiteks relvastusse puutub, siis jagati vabatahtlikele kätte Rumeenia päritolu Kalašnikovi automaadid ja juurde seljakotitäis padruneid. Midagi läks hästi, midagi halvasti, mõnikord saadi haiget, polnud korralikku varustust ega vormiriietust,
aga alati anti heas usus endast parim. Et kõrvalseisjatele usutavat muljet jätta, kanti avalikus ruumis Kaitseliidu käiselinti, mis oli algusaastatel tihti ühtse organisatsiooni ainukeseks läbivaks tunnuseks. Esimeseks Põhja-Tartumaa malevkonna pealikuks määrati Suune Tihane.
LIIDETI TEISEGA
Järgnes mitmeid noore Eesti kaitsevõimet puudutavaid reforme nii riigi, Kaitseliidu kui ka allüksuse enda tasandil, et asjad õigesti ja
