meditsiin
SEE INIMLIK EBAINIMLIK
LAHINGUSTRESS Et mõista lahingustressi ajal inimpsüühikas toimuvat, tuletame meelde, mis on stress üldiselt, süveneme lahingustressi olemusse ja uurime selle tagajärgi ehk posttraumaatilist stressireaktsiooni. Harutame lahti inimhinge anatoomiat ja lõpetuseks mõtiskleme, kas lahingustressi on võimalik ennetada. Tekst: JANA OTS, psühhoterapeut
S 74
tress tekib, kui inimene tajub ebakõla oma soovide ja võimaluste vahel. See võib juhtuda nii siis, kui tööülesanded on liiga keerulised ja ületavad meie kompetentsust, kui ka siis, kui need on liiga lihtsad ja me ei saa end täiel määral teostada.
inimesed rohkem, sest alahindavad enda võimekust ja ülehindavad probleemide olemust. Tööstressi puhul on lisaks isiksuse omadustele mõjuteguriteks veel töökeskkond – kas see on turvaline, mugav jne, kollektiiv – millised on suhted töökaaslastega, samuti töö iseloom.
Igapäevaelu stress sõltub väga palju inimese enda antud hinnangust olukorrale, mis omakorda on mõjutatud isiku enesehinnangust. Seetõttu stressavad madala enesehinnanguga
Kui mõelda nüüd lahingustressile, siis lahinguolukorra keerukust on võimatu ülehinnata, samuti on raske ette kujutada ebamugavamat töökeskkonda kui lahinguväli. Meeskonna koostöö on
4/2022
siin üliolulise tähtsusega ja see on ka töö, mida tehes puututakse pidevalt kokku nii enda kui kaaslaste surmaohuga – kõrgema stressitasemega tööd on raske ette kujutada.
STRESS ENNE JA PÄRAST LAHINGUT Lahingustress (Combat and Operational Stress Reaction) on reaktsioon traumeerivale sündmusele või mitmete stressorite pikaajalisele kulmineerumisele. Laias laastus võime lahingustressi jagada normaalseks ja ülemääraseks.
