üleelamine
LÕKKETÜÜBID
IGAKS ELUJUHTUMIKS Väita, et lõke on lõke, on umbes sama kui väita, et tööriist on tööriist – vahet pole, kas haamer, kruvikeeraja või saag. Täpselt nii, nagu eri töödeks on olemas erinevad tööriistad, on ka erinevate eesmärkide saavutamiseks erinevad lõkketüübid. Tekst: ASSO PUIDET, Kaitse Kodu! tegevtoimetaja
K
uhjan kõik oksad hunnikusse, topin paberit vahele, annan tuld ja loodan, et äkki läheb põlema – see on kõige levinum lõkketüüp. Aga mitte kõige parem. Seda mitmel põhjusel. Esiteks, tõenäoliselt ei lähe selline lõke põlema. Vähemalt mitte enne, kui on ära kulutatud pool topsi tikke, natuke bensiini, kolm ajalehte ning hulgaliselt närvirakke. Teiseks, kui lõke viimaks lähebki põlema, on üsna suur tõenäosus, et see kustub enne ära, kui saate lõket sihtotstarbeliselt kasutada. Ja kolmandaks, isegi kui ei kustu, põleb selline lõke ettearvamatult ja kontrollimatult. Liiga suure leegiga, liiga väikese leegiga, tekitab liiga palju tossu, annab liiga palju kuuma, annab liiga vähe kuuma. Võib muidugi juhtuda, et põleb ka kenasti. Aga võib ka mitte juhtuda. Et seesugust jama vältida ning kindla peale välja minna, tasuks enne tiku tõmbamist valmistada lõkkease, mis vastab teie ootustele, vajadustele ning kättesaadavale materjalile. Lõkketüüpe on muidugi palju, ent vaatame siinkohal lähemalt kolme.
PÜSTKODA
Püstkojakujuline lõke sobib kõige paremini puhuks, kui on vaja kiiresti saada valgust ja soojust. Soojust eelkõige ülespoole – näiteks katelokis vee keema ajamiseks. Seda tüüpi lõkke ehitamiseks on vaja koguda kolmes jämeduses kuivi oksi. Peotäis pliiatsijämedusi, teine 58
8/2023
pöidlajämedusi ning ütleme neli kuni kuus käsivarrejämedust halgu. Lisaks on vaja peotäis peenikesi kuivi kuuse oksi. Ning kui leiate, siis ka kasetohtu. Kui kasetohtu ei leia, võib lõigata mõnest kuivanud oksast õhukesi liiste. Kuivanud oksast valmistatud tuletokid asendavad väga hästi ka peenikesi kuuseoksi ja kasetohtu. Aga paber? Paberit ei ole vaja. Paberiga kipub olema nii, et see muutub põledes mustaks, söestunud känkraks, mis ei põle ise ega lase ka teistel põleda. Kui kogu vajalik puidukraam kogutud ja jämeduse järgi lõkkekoha kõrvale sorteeritud, polegi muud, kui moodustada kõige peenematest okstest selline linnupesataoline kuhil. Mitte liiga tihke ega ka mitte liiga hõre. Vaid paras, et leek ulatuks ühelt oksalt teisele ning samas oleks õhku põlemiseks. Selle kuhila sisse võite suruda ka kasetohuribasid või puuliiste. Seejärel hakake kuhila peale ringi ratast püstkojakujuliselt oksi laduma. Kõige enne peenemad ja siis jämedamad. Ladudes jälgige, et te ei paneks oksi liiga tihedalt üksteise kõrvale. Jällegi selleks, et mitte õhu ligipääsu takistada. Aga ärge jätke oksi ka üksteisest liiga kaugele. Ja, mis eriti oluline, ärge olge kilplane ehk jätke lõkkeasemele ka ukseava ehk koht, kust saate süüdata lõkke keskele jäetud süütematerjali. Ja siis polegi muud, kui lõkke südames olev süütematerjal tikust põlema panna.
Tänu vertikaalsele struktuurile ronib seda tüüpi lõkke leek kiiresti mööda puuoksi üles. Täpselt sama efekti võite näha põlevat tikku enda ees hoides. Kui hoiate tikku horisontaalselt, põleb see suhteliselt rahulikult. Keerate aga tiku põleva otsa alla, põleb see märksa kiiremini ära. Mainitud asjaolu on selle lõkketüübi plussiks. Aga ka miinuseks. Leek on intensiivne ja materjali kulub palju.
ROOTSI KÜÜNAL
Aga mis teha siis, kui teil ei ole palju puid? On ainult, ütleme, üks kuivanud pakk. Kuid toit on vaja soojaks saada ja tegelikult tahaks ka valgust. Ja mitte ainult veerand tunniks, vaid paariks tunniks. Siinkohal tulebki appi Rootsi küünal. Võtke see üks pakk ja lõhestage neljaks haluks. Kas siis kirve või pikema noa abil. Ja siis lõigake iga halu südamikupoolsest nurgast õhukesi liiste. No nii kolmandiku halu ulatuses ja sentimeetri sügavuselt. Seejärel asetage halud uuesti pakuks kokku. Et nad kokku ka jääksid, oleks hea, kui teil on natuke traati, millega pakk altpoolt kokku tõmmata. Tänu eelnevalt tehtud õõnestustööle on teil nüüd paku ülaosas paarisenti meetrise läbimõõduga auk. Sinna asetage süütematerjali – kasetohtu, peeni kuuseoksi, neidsamu varem lõigatud laaste. Kohe päris täis võite selle keskmise osa laduda. Aga jällegi, mitte liiga tihkelt.
