10 anarâšâi mainâstemvyevi já puáris kielâ nuotâ. Čuovâ-
kiävttá kavnum käldeid. Om. Helsig määđhist sun
koveh-uv láá eromâš lase kirje mainâsáid já taid kal
čáálá Juhani Nousuniemi čalluin, ko Nousuniemi ornij
kejâččij mielâstis eenâb-uv.
tom reeisu. Mielâkiddiivâš lii meiddei peessâđ luuhâđ Saammâl puáris tiijdâid. Sun ovdâmerkkân ennustij
Kuobžâ-Saammâl eellim ij lam älkkee. Sun kaartâi
kiđđuv puško vuoivâsist puáttee keesi teikâ luuvâi luu-
pärnin huutolâžžân, eelij čoođâ espanjataavdâ já suá-
dijn om. epiluho, jäämmim teikâ luho.
tiaaigijd sehe evakko. Tast huolâhánnáá sun ij adelâm piärán. Sun lâi korrâ pargee já čepis tuáijár. Sun lâi
Láá vissásávt ulmuuh, kiäh halijdiččii luuhâđ
meiddei pegâlmâs jieijâs hitruus mainâsijn já eđâldu-
Kuobžâ-Saammâl eellimkeerdi suomâkielân, mut mij
vâin, tego vástádâs toos, mondiet sun ij keevti áimu-
anarâšah uážžup leđe kijttevááh, ete kirje šoodâi ana
laasâid: “Jiem mun lah riävskástkin uáinâm áimu-
râškielân. Mist ij lah ollágin liijkás ennuv kirjálâšvuotâ
laasâid.”
anarâškielân. Historjá čäällim ij lah mihheen älkkees pargoid, mutâ Morottaja lii luhostum pyereest jieijâs
Morottaja čáálá argâpeeivi elimist, miäcástem-, kuálás-
muštoi já käldei áánsust čäälliđ 1800-loppâkeejist kidâ
tem- já muorjimmuštoin, mut meid eromâš tábáh-
1980 räi eejis eellimpálgá, já veikâ kirje lii-uv oovtâ ul-
tusâin tego president Kekkosii kolliimist Samudjääv
muu eellimkerdi, tot fáálá maaŋgânáál tiäđu anarâšâi
rist čuoigâmáin já tast, ko Kuobžâ-Saammâl vuálgá pe-
tovláá elimist. Eellim ij lam älkkee, mutâ lohhee kal
lestis Kekkosii luus Helsigân. Jis kirječällee ij lah jieš
piäsá povvâstiđ-uv, ko lohá Kuobžâ-Saammâl fiäránijn,
lamaš fáárust tábáhtusâin, main sun čáálá, te sun
mainâsijn já eđâlduvâin.
Päikkinommâtotkee hundârušmeh: Kuobžâ-Saammâl päikkinoomah Čällee: Taarna Valtonen
P
äikkinommâtotkee uážui olâttâsskeeŋkâ, ko sun juov
dâm já iällám aaibâs eres kuávlust Anarist ovdil ko sun
lâluámu illoon luvâškuođij Kuobžâ-Saammâl Maati,
varrij Samudjáávrán. Varrimsuijân lâi, et tot lâi suu
Matti Morottaja, čäällim kirje ”Kuobžâ-Saammâl: Iäččán
káálgu Haanu Ááná, Anna Saijets, päikkikuávlu. Ááná
eellimkerdi” (2020). Ton mudoi-uv hitruus já maaŋgâpiälá-
vaanhimij päikki, Haanupäikki, virgálávt Jaakopinkal-
lii kirjeest lii nomâlâs loho ”Eeči raahtij uđđâ päikki-
tio, lâi Samudjäävri taavaakeččin. Tobbeen nuorâ
noomâid”, mast lii meiddei uđđâ päikkinoomâi listo. Na
paarâ aasâi vistig muáddi ive ovdil ko ive 1940 suái
vuoi sittágin maggaar herskupittá! päikkinommâtotkee jur-
raahtijn lavŋekuáđi jäävri máddáábel riidon. Suáđi
dâččij, já luámu nuuvâi toos.
maŋa suái huksijn hirsâtuve.
Kuobžâ-Saammâl Matti muštâl kirjestis uđđâ päikki-
Ko Kuobžâ-Saammâl ij lam šoddâm Samudjäävri
noomâi tuáváást. Suu eeči Kuobžâ-Saammâl ađai Me-
kuávlust, te puoh ovdebááh päikkinoomah iä lam sun-
niš-Anttii Saammâl ađai Sammeli Morottaja lâi šod-
jin uáppáseh. Ton lasseen ko tálustâlškuát kostnii, te
