13 nabdemvyevih leevvân vijđáht. Tagarij uccâ páihái
dân meid jieijâs kulttuur persovnlii tulkkum.
päikkinoomâid kočodeh mikrotoponymin. Koččâmuš lii-uv: maggaar tulkkum päikkinommâtotTagareh spontaanlávt šoddâm, ucceeb paaihij noo-
kee kávná Kuobžâ-Saammâl päikkinoomâin? Já ton
mah, moi kevtteejuávkku lii ucce, láá päikkinommâ-
oolâ vala váruttâs: ko päikkinommâtotkest láá ain vá-
totkee mielâst tuođâi mielâkiddiivááh. Toh láá totkei
juvâš tiäđuh tutkum päikkinoomâin, jis ij lâš jieš taid
áinoo vyehi peessâđ analysistiđ tom, maht ovtâskâs ul-
hutkâm, te tot puáhtá vaiguttiđ päikkinoomâi tulkkuu-
muuh heiviitteh teikâ tulkkojeh päikkinommâ-
mân. Tondiet päikkinommâtotkei analyysijd ferttee
kielâoopâ. Tain noomâin ovtâskâs olmooš puáhtá oov-
ain mušteđ luuhâđ kriittisávt.
Kuobžâ-Saammâl päikkinoomâi rááhtus Päikkinoomâi ráhtus tutkâmist selvâttuvvoo tot, et ma-
tâuáság päikkinoomah láá ovdâmerkkân Kaamâs, Äijih,
gareh kielâliih ráhtuseh já amnâseh päikkinoomâin
Morâstâš, Ocomâš já Šarideijee, mut oovtâuáság päikki
láá. Ko sämikielâ päikkinoomah láá távjá kuálussäneh,
nommâ puáhtá leđe meid kuálussääni, nuuvtko
te táválávt analysistojeh meid noomâ oosij ađai
Pield'ááiđáš já Viercâkállu.
noomâst kevttum sanij koskâvuođah. Kielâtiettuu termâigijn selvâttuvvojeh päikkinoomâi morfologia, mor-
Kuobžâ-Saammâl päikkinoomâin tuš kyehti láá oov
fofonologia, morfosyntaks já syntaks.
tâuáságeh, nomâlâsân Pođhâspäikki já Riämnjáräigi. Pođhâspäikki lii luámááš, mii puátkee kyehti kuhes-
Kuobžâ-Saammâl päikkinoomah láá ráhtusis peeleest
siähá moorâst. Tot lii noomâs mield pođhâspäikki.
aaibâs táváliih sämikielâ päikkinoomah. Mut mon
Riämnjárääigist lii vuod (lamaš) riämnjá räigi ađai piä-
vuáđuld nuuvt puáhtá ettâđ? Eksakt verdidemtiäđuid
ju. Taggaar nommâ lii ovdâmerkkâ nommâtiijpâst,
sämikielâ päikkinoomâi ráhtusist päikkinommâtotkee
mast pääihi ohtâ uási (nomâlâsân piäju) oovdâst ubâ
puáhtá ruggâđ náguskirjestis, mast sun lii analysistám
pääihi, mii lii vijđásub ko tuš tot ohtâ räigi.
561 ránnjákuávlu Čovčjäävri já Kosseennâm päikki nommâd nuuvt tárkká ko tot lii máhđulâš. Ko noomah
Čielgâsávt kyevtuáság noomah láá ovdâmerkkân Vyel-
láá nuuvt uccáá, te sun ferttee tuuttâđ meid váhá epi-
ligâsmoorâst (moorâst, mii lii vyeligâš), Čuánjákuoškâš
tieđâlijd metodáid, nomâlâsân sun ferttee kevttiđ jiei-
(kuoškâš, kost láá oinum čuánnjááh), Mattii Piättâr sát-
jâs hárjánem já ibárdâs tast, et mii lii táválâš já mii
ku (sátku, mon Mattii Piättâr oonij) já Puuvkolappumro-
vuod ij.
to (roto, kost puuvko lappui). Kuobžâ-Saammâl noomâi juávhust láá váhá ucceeb meeri oovtâuáság
Päikkinommâtotkee tutkâmušâi mield anarâškielâ
päikkinoomah ko maid vuordâččij. Nube tááhust
päikkinoomâi juávhust láá suullân käävci prosenttid
kuohtuuh tiijpah láá fáárust. Stuárráb iimâš ličij, jis
tagareh noomah, main lii tuš ohtâ syntaktlâš uási. Eres
nubbe tijppâ váiluččij.
noomâin láá vuod kyehti syntaktlii uási. Kyevtiuáság päikkinoomâ maajeeb uási kočoduvvoo vuáđu-uássin.
Päikkinoomâi ráhtus analyysân kulá meiddei päikki-
Tot muštâl, mii paaihijd tiätupäikki lii, ovdâmerkkân
noomâ miärusoosij säniluoka já jienâdâhnubástusâi
jävri. Vuosmuš uási, mii kočoduvvoo miärusuássin,
analysistem sehe päikkinoomâi kukkoduv ađai
miäruštâl, et maggaar jävri tot lii. Miärusuási puáhtá
noomâst kevttum sanij mere rekinistem. Lohhee niär-
leđe ovdâmerkkân sääni kuhes já talle päikkinommâ lii
vái šeštim tet päikkinommâtotkee lii kuittâg meridâm
Kuhesjävri (jävri, mii lii kukke). Oovtâuáság päikki-
muštâliđ puátusijd tuš uánihávt. Puoh táválumos säni-
noomâst lii tuš vuáđu-uási, mii muštâl, mii tot lii. Oov
luokah láá fáárust, mut adjektiveh, substantiveh já ge-
