15
Kuobžâ-Saammâl päikkinoomâi sänirááju Veik prinsiiplávt päikkinoomâst puáhtá leđe masa mii
Kuobžâ-Saammâl päikkinoomâi miärusoosij säniráá-
peri saanijd, te kevttum sanij meeri lii kuittâg viehâ
just láá ennuv argâpiäiváliih, uápis säneh, mut uási
ucce. Noomâi vuáđu-uássin lii táválávt miinii enâdâh-
tain láá tagareh, maid iä laavii kevttiđ sämikielâ päik-
saanijd ađai sääni, mii muštâl maggaar enâmân nom-
kinoomâin. Tagareh láá ovdâmerkkân arve, enni,
mâ lii adelum. Aanaar puoh táválumos sämikielâg
madrâs, osto, pusseer já puttâl. Mut mondiet toh iä laavii
enâdâhsäneh láá jávri ~ jáávráš, vääri ~ váárááš, juuhâ
tuhhiittuđ päikkinoomáid? Tain arve já enni láá taga-
~ juuvâš, njargâ ~ njaargâš já luohtâ ~ luovtâš. Tain šad-
reh ääših, moh láá nuuvt táváliih jyehi ulmuu elimist,
da pyeri kove tast, magareh enâmeh Anarist láá já ma-
et toh iä lah pyereh päikkinoomâi amnâseh. Osto-saa-
gareh enâdâhuásih láá lamaš tergâdeh ulmuid. Miä-
nijn puáhtá leđe siämmáš suijâ, tondiet ko Anarist láá
rusoosijn kevttum sanij meeri lii stuárráb ko vuáđuoo-
poijuuh jyehi kuávlust. Nommâ ferttee leđe taggaar, et
sijn, mut tain-uv táválumoseh láá olâttettee uccâ säni-
tot sierree oovtâ pääihi nubbeest. Nube tááhust mikro-
juávkku. Siämmááh säneh uáinojeh noomâin Anarist
toponymeh láá nuuvt uccâ juovhuu aanoost, et tain
kuávlust nuubán.
pyehtih leđe tagareh-uv säneh: juáháš tiätá, kii lii “mii perruu enni”. Madrâs, pusseer já puttâl oroččii ton táá-
Kuobžâ-Saammâl päikkinoomah iäráneh eres sämi-
hust lemin hiäivuliih, mut lii-uvks nuuvt, et tagareh ul-
kielâi päikkinoomâin noomâin kevttum sanij tet. Taan
muu tävireh mieskih nuuvt jotelávt meecist, et toh iä
ääši seelvâtmist päikkinommâtotkee ij lah luhhoost
táválávt tuhhii pisovái päikkinoomâi amnâsin?
tarbâšâm lyettiđ tuš jieijâs mielâkuuvijd, mut sun lii puáhtám kevttiđ iššeen Vuoli Ilmar kirje Anarâš päikki-
Jieijâs kategorian kuleh päikkinoomâi miärusuásih,
noomah materiaal.
moh láá táváliih suomâkiel päikkinoomâin, mut iä sämikielâst. Tagareh láá ovdâmerkkân asento, pommi já
Kuobžâ-Saammâl päikkinoomâin láá vuáđuoosijn 20
puolik (vrd. suomâkielâ puolikko ađai ucceeb faarpâl,
jieškote-uvlágán enâdâhsäännid, moh láá iänááš aai
mii kiäsá tommit ko peeli táválii farppâlist). Lii meid
bâs táváliih, uápis säneh, nuuvtko lááduš, njargâ já äm-
máhđulâš, et nommâ Riämnjáräigi lii uážžum aainâs-
mir. Ohtâ spiekâstâh lii kuittâg toi-uv juávhust. Tot lii
uv vaikuttâsâid suomâkielâ säänist ketunkolo. Ij lah
sääni lyemesajadâs noomâst Erkkii Aaslâk lyemesajadâs.
kuittâg oskottettee, et taah noomah liččii jurgâlum
Tot oro lemin jurgâlus suomâkielâ säänist hillapaikka.
suomâkielâst, tastko lii tiäđust, et taid lii nomâttâm
Tom puáhtá verdidiđ tagarij enâdâhsanijgijn ko jolgâ-
sämmilâš, iäge tain lah suomâkiel varianteh. Ton sajan
dâs (< jolgâd) teikâ rohâdâs (vrd. rokkâsiđ). Vuoli Ilmar
lii aaibâs luándulâš juurdâ, et Kuobžâ-Saammâl
päikkinommâkirjeest sääni sajadâs lii tuš kuulmâ päik-
kielâst lijjii suomâkielâst luávnejum säneh. Saanijd
kinoomâst já ain kuálussääni lyemesajadâs uássin. Tain
pommi já puolik lohtaseh vala tagareh tuáváduvah, moh
kyehti láá Kuobžâ-Saammâl nabdem noomah já ohtâ
iä lah lamaš sämmilâš kulttuur uásih hirmâd kuhháá.
lii ránnjákuávlu noomâst. Páihálâš innovaatio ušom.
Asento lii lamaš sääni, mon láá tarbâšâm suomâkielâg puásuiulmuigijn.
Kuobžâ-Saammâl noomah já päikkinommâkielâoppâ Kuobžâ-Saammâl päikkinoomâi analyysist puátá pye-
noomâi rááhtus lii taggaar uási, mii lii tegu mielâ-
reest oovdân päikkinommâkielâoopâ ovddiist uápis
vuálááš laahâ. Tom ij lah pyeri mutteđ, iäge kielâkevt-
jiešvuotâ: kielâkevtteeh tobdeh mottoom kielâoopâ
teeh tuhhit ton nubástusâid älkkeht. Toin iä ulmuuh
oosijd pyerebeht ko nuubijd. Ovdâmerkkân päikki-
laavii sierâdâllâđ, já tondiet tot nubástuvá uáli hitá
