16 sávt. Päikkinoomâi miärusoosij sänirááju vuod lii tag-
Kuobžâ-Saammâl päikkinoomâin káártán lii peessâm
gaar, moin puáhtá sierâdâllâđ, já tagareh noomah,
suulân kuálmâduási, já mun oskom, et toh láá tobbeen
main lii eromâš sänirááju teikâ hitruus nomâttemaggâ,
vala uáli kuhháá. Toh láá suu nabdem noomâi juáv-
pääcih älkkeebeht eelliđ.
hust toi puoh táválumosij juávhust. Suu eromâšuboh päikkinoomah eelih nuuvt kuhháá ko kiinii taid taar-
Ovtâskâs aktiivliih kielâkevtteeh nuuvtko Kuobžâ-
bâš, kiävttá já muštá. Tot lii mikrotoponymij kolgâmuš.
Saammâl pyehtih vaiguttiđ päikkinoomáid uáli ennuv, mut tuš rájálii kuávlust, táválávt jieijâs orroomkuávlu
Mut maidsun Kuobžâ-Saammâl jieš ličij jurdám tast,
váimusist. Sii vaikuttâsah uáinojeh táválávt kuittâg tuš
et suu päikkinoomâin láá ráhtám analyys? Mun lam
noomâi meereest, säniráájust já mottoom verd noomâi
aaibâs vises, et sun ličij povvâstâm njálgáht päikki
nabdemaagâin. Ton lasseen sii päikkinoomáid ij pyevti
nommâtotkee hommáid já nomâttâm suu illoon vala
lopediđ hirmâd kuhes eellimave, jis toh iä lah vyerkke-
muáddi lasepääihi. Já tot eskin lii-uv päikkinommâtot-
jum káártán. Ko enâmij kevttim nubástuvá, te päikki-
kee mielâst pyeri já suámi!
noomah läävejeh meid nubástuđ teik lappuđ.
Kárttá, moos láá merkkejum tagareh Kuobžâ-Saammâl adelem päikkinoomah, moh láá peessâm káártán. Čapis riegis čáittá suu táálu já kiedi.
(Vuáđukárttá: Maanmittauslaitoksen avoimet kartta-aineistot CC by 4.0)
Luuvâ lase: Ilmari Mattus: Anarâš päikkinoomah. Anarâškielâ servi 2014. Matti Morottaja: Kuobžâ-Saammâl: Iäččán eellimkerdi. Anarâškielâ servi 2020. Taarna Valtonen: Mielen laaksot. Mïelen vuemieh. Miela vuomit. Mielâ vyemeh. Miõl vue'm. Neljän saamen
kielen paikannimien rakenne, sanasto ja rinnakkaisnimet vähemmistö–enemmistö-suhteiden kuvastajina. Suomalais-Ugrilainen Seura 2014. (PDF-kirje puáhtá viežžâđ tääbbin: https://www.sgr.fi/fi/items/show/79 -> spokkâl kove)
