29
Movsháá historjá – Uási 1 Čällee: Movsháá Haanu Joovnâ Ulpu ađai Ulpu Mattus-Kumpunen
M
uu peerâ tieđij Movsháá puáris tuuvijn motomijd aašijd, moh iä lamaškin almolávt tiäđust. Tot huámmášume tuálvui muu tutkâđ jieččân suuvâ historjá kieŋâlubbooht, já siämmást kavnim aaibâs uđđâ tiäđuid tain tuu
vijn, moh jo paijeel 60 ihheed láá ciäggám sämimuseo vááimust. Taan vuossâmuu uásist mun kieđâvušâm Movsháá uđâstáálu historjá 1800-lovvoost. Sämimuseo Siida olgomuseost Anarist láá ive 1960
Eeči talle koijâdij eenist: “Tiettih-uv, ete muu eeči lii
rääjist lamaš kyehti aassâmrakânâs já nelji ääiti, moh
šoddâm tuon tuuveest?” Ton rääjist mun lam tiättám,
lijjii ton räi Movsháást Fáškujuuvâ riddoost Pááđáár
ete Inneehvääri tupe sämimuseost lâi muu äijih pärni-
siijdâst. Movsháást lii aanoost meiddei sämikielâg
vuođâ päikki.
nommâ Moshâš, suomâkielân Tirro; noomâ mun lam kuullâm já uáinám maaŋgâlágán häämist jiemge lah
Muu äijih ulmuuh kočodii-uv Movsháá Hannun teikâ
ollágin vises, ete maht tom tuođâi kalga čäälliđ. Taan
Tiro Hannun, veikâ sun ij lamaš aassâm Movsháást ive
čallust kiävtám tondiet Movshâš-nomâttâs, vâik siäm-
1920 maŋa. Huolhijn mun kuullim, ete äijih vaanhi-
máá pyereest puávtáččim čäälliđ Mosháá teikâ Tiro
meh láin talle jáámmám espanjataavdân, já äijih sehe
táálust.
suu viljâ Juhánâš (Juuso) já uábbi Kááijáš (Kaisa) lijjii viättám jieijâs nuorâvuođâ Rivdulist párnáipääihist.
Muu mätki äijih suuvâ historján aalgij 1990-lovo aal-
Kihheen muu perrust ij kuittâg tiättám, ete mondiet sij
gâst. Enni lâi sämimuseo taaiđâkuursâst hárjuttâlmin
iä kuássin innig peessâm maccâđ pááikán já karttii iä-
perspektiiv sárgum, já mun lijjim fáárust sierâdmin
lustiđ eres soojijn. Mii sii táálun tábáhtui? Motomijn
museokuávlust Movsháá tuuvij pirrâsist. Ko muoi
huolhijn oroi lemin taggaar uáinu, ete puoh ij talle
peesáim pááikán, te enni čaaitij valmâš koovees iäčán.
tovle moonnâm aaibâs olmânáál.
Muu äijih pärnivuođâ päikki, Inneehvääri tupe, mast láá kulmâ viste. Kove lii máálám iännám Marjo-Riitta Mattus. Saammâl já Káijá Kitti aasáin
Inneehvääri tuuveest 1940–50-lovoin, já ton tááláá vistekáálvuid láá valjim ton mield, maid Kitti-Káijá lii jieijâs pääihist muštâlâm.
