34 poccuuh, tain lii aaibâs vaigâd peessâđ taan korrâ tääl-
mut kuittâg lii ton mielâst, et kundá toimâtáálu kol-
vi paijeel tassaaš ko kiđđuv puškosággáá já vuáskun
gâččij rahtuđ kirkkopááikán. Ton suujâst, et toh, kiäh
vihheelškyettiđ peesih. Jis kuás leš kievhis sämmilâš
ääsih tobbeen tyehin kirkkopääihi kiddâ Ucjuv já Kit-
tutâvâš, te talle ko kiđđuv piäsá vuosmui vorâs kuolij-
tâl raajijn, te sij uážuččii kirkkopääihist eellimmokken
guin čuávjis tevdiđ, sun uáđđáá talle tutâvâžžân, ige
toimâttiđ meiddei kuundán kullojijjee aašijd. Täiđih
suurâ ittáá peeivi.
leđe Avveeljuuvâ ässeeh ton jurdâgist, et jis sij liččii kundá toimâttus uážžuđ Avelân, te sij pesâččii kirkko-
Aanaar kundáást lii áigumuš rähtiđ uđđâ kundá
pääihi nuuvt hilgođ, et ij innig tobbeen tarbâšiččii jot-
toimâtáálu. Mut tot lii lamaš náágu vyelni, ete kuáb-
teeđ. Avveelliih láá juo uážžum sirduđ Anarist Avelân
báá kuvl: Aanaar kirkkopááikán vâi Avelân. Avveeljuu-
tuáhtár, apteek, komserjâs. Kirkko, pappâl já kundá
vâ ässeeh tiäđust vigâtteh, et tot kolgâččij rahtuđ
toimâtáálu láá innig sämmilij olottim matteen. Mut
Avelân, já kirkkopääihi, Kossâeennâm já puoh ton
kundá toimâtáálu vala kolgâččij uážžuđ meddâl. Mut
pele ässeeh vigâtteh tom kirkkopááikán. Mut taan čäl-
kirho já pappâl toh täiđih mielâstis unnuđ liijká säm-
lee ij lah Avveeljuuvâ ässee, kirkkopääihi ij eisigin,
milijd-uv, kuo juo taid iä kulluu Avelân ahevâššâm.
Tulkkumškovliittâsâst vuosâiše stuorrâ tulkkumtáárbun Čällee: Tiina Jäppinen
Tárbu uđđâ tulháid Majemui ivij sämikielâi sajattâh lii puáránâm já sár-
nuuvâi uccâ valmâštumjuuhlán moonnâm kiiđâ 2021.
nooh láá lasanâm. Liijkágin sämikielâi mätteeh iä lah
Haavâ váldu-uárnejeijen tooimâi Säämi máttááttâs-
lamaš tuárvi toos, et sämikielâlâš ličij puáhtám kevttiđ
kuávdáš, já ton hahâkyeimin lijjii Giellagas-institut
jieijâs kielâ virgeomâhâšpalvâlusâin ášástâldijnis.
sehe Diakonia áámmátollâškovlâ Diak, mii meid västi-
Sämmilij päikkikuávlust heiviittuvvoo Säämi kielâ-
dij tulkkumškovliittâs vuáváámist. SMK já Giella-
laahâ, mii meerhâš tom, ete virgeomâhâš kalga orniđ
gas-institut västidii sämikielâi uásist já škovliittâs or-
äššigâsân mávsuttes tulkkum, jis virgeomâhâš ij pyevti
niimist. Haavâ válduruttâdeijee lâi Euroop sosiaalrut-
adeliđ ääši sämikielâlii ulmuu tipšomân. Hástun lii,
târááju (ESR). Ton lasseen haavâ ruttâdii Sämitigge
ete sämikielâi tuulhah iä lah lamaš tuárvi ton uáinust,
sehe Ucjuv, Iänáduv já Aanaar kieldah.
et kielâlaahâ ličij keevâtlávt olášum. Ohtân čuávdusin taas lii sämikielâi tulkkumškovliittâs.
Škovliittâsâst valmâštuvvojii 15 uápped. Uáppein lâi jieškote-uvlágán tuáváášškovliittâs, já uási sist lijjii
Sämikielâi tulkkum -haavâst vuávájui já olášittui oovtâ
toimâm tulkkân jo ovdil. Liijká tulkkâpaargon hár-
luuhâmive pištee sämikielâi tulkkumškovliittâs. Tulk-
jánâm uáppeeh-uv adelii macâttâs, ete ennuv uđđâ
kumkielah lijjii suomâkielâ lasseen anarâškielâ, nuort-
ääših pottii oovdân já ete sij-uv finnejii uđđâ uáinuid
tâlâškielâ já orjâlâškielâ. Škovliittâs uárnejui sehe al-
pargosis.
damáttááttâssân Anarist ete virtuaallávt. Škovliittâs
