Tasakaalukas tasakaalutus SISUKORD
Mida vanemaks inimesed saavad, seda enam muutub oluliseks rutiin, ettemääratus, selge päevaplaan. Mõnus on elada rahulikus loksumises, kus põhiasjad on paigas, mured murtud, katus pea kohal, lapsed söödetud. Aga inimene ei ole mõeldud siiski purgis elama, purgis, mille seinad ei paindu. Raske tundub aga sellelt purgilt kaane lahti kangutamine ja vähesegi spontaansuse sisse laskmine. Ning siin ei ole juttu otsusest minna hilisõhtusele kinoseansile või süüa lõunaks ühe asemel kaks suppi, vaid millestki suuremast, tugevama amplituudiga lahtiloksumisest.
Huvitaval kombel on rutiin äärmiselt kohanev nähtus, nagu vesi, mis võtab just selle anuma kuju, millesse see valatud on. Rutiin on mõnele mägedes ronimine, kirka otsas rippumine, rutiinivabadus aga kontoritöö. Teisele on rutiiniks tonnises rauakolakas pilvede kohal hõljumine, eesmärgiga viia koju, tööle, külla sadu inimesi. Rutiinivabadus on selles olukorras aga näiteks muruniitmine. Rutiin tekib kõiges, mida teha piisavalt kaua, nii et kaasneb professionaalsus ja argisus. Ning olenemata sellest, mis see argisus on, väljapääsu otsime me vahel sellest kõik. Mõni läheb ohtlikumat teed: ostab mootorratta, leiab kõrvalsuhte ja nii edasi. Teine võtab asja rahulikumalt: reisib rohkem, käib tantsimas, leiab uue hobi.
Mõistlik oleks rehkendada igast päevast tund-kaks sellele, et end oma argipäevast välja rebida. Olla nii-öelda tasakaalukalt tasakaalutu, anda end kontrollitud situatsioonis kontrollimatute olukordade kätte. Ennustan: silme ette kangastus kohe langevarjuhüpe. Kohe pole tarvis minna nii kaugele, kuid väikene raputus igas päevas hoiab vere voolavana, tolmu hammasrataste vahelt eemal ja tuju rõõmsana.
TOIMETUS
Peatoimetaja: MARTIN HANSON
Kujundaja: MARJU VILIBERG
Keeletoimetaja HELINA KOLDEK
Erilahenduste ja sisuturunduse
osakonna juht: IRMELI KARJA irmeli.karja@delfi.ee
VÄLJAANDJA
DELFI MEEDIA AS
TRÜKK
PRINTALL
7 See võib olla elu
15 Kas viirus võib olla kroonilise väsimuse peidetud põhjus?
21 Talv tühjendab su energiavarudest. Märkad seda peeglist
29 Treeneri raviharjutused: valutavad põlved ei taha mitte rahu, vaid õiget liikumist!
35 Terved jalad, parem elu
41 Naistearst: tänapäeval võib menopaus olla osal naistel pikem kui fertiilne iga
47 Käed kauniks!
48 Sress, arvuti ja silmade tervis
54 Ilusüstid luubi alla: kui palju on palju?
59 Hoolitse oma une eest! See on elutähtis
63 Regulaarne treening mõjub nii kehale kui ka vaimule
66 Tüütu ohatis
REKLAAM
KELLY SAAREPERA, 5816 9050 kelly.saarepera@delfi.ee
HELDIN JEGIS, 504 7929 heldin.jegis@delfi.ee
KERLY VAHUR, 516 2283 kerly.vahur@delfi.ee
KRISTIANNE MELANIE LIIT, 515 1053 melanie.liit@delfi.ee
JAANA RÜÜTEL, 5656 6130 jaana.ruutel@delfi.ee
MERIT SARIBKEKJAN, 5331 0253 merit.saribekjan@delfi.ee
RACHEL BRANTEN, 5191 1516 rachel.branten@delfi.ee
Ajakiri Eesti Naise Tervis on autorikaitse objekt. Toimetus ei vastuta reklaamide sisu ega keelekasutuse eest.
Plaanid ükskord langevarjuhüppe ära teha?
Aga elul võivad olla omad plaanid.
Tule emakakaelavähi sõeluuringule, kui on sinu aasta!
2023 aastal kutsume tasuta uuringule naisi sünniaastaga1958, 1963, 1968, 1973, 1978, 1983, 1988, 1993.
RAKUMUUDATUSED EMAKAKAELAS: esimene mõte oli teha lastega viimane ühine reis
tlen ausalt, minu esimene mõte oli võtta kiirelt pere kokku ja teha lastega veel viimane ühine reis soojale maale,“ meenutab Maian oma segaseid tundeid kolm aastat tagasi. Ta oli äsja teada saanud oma rutiinse naistearsti külastuse käigus tehtud testi tulemuse, mis näitas papilloomviiruse ehk HPV tagajärjel tekkinud rakumuudatust emakakaelas. Uudisest toibudes hakkas 39-aastane kahe lapse ema lõpuks mõistma, et viimase perereisiga ei olegi vast nii kiire – ta oli jõudnud testima õigel ajal.
Praeguseks on Maian taas terve. Edasised uuringud näitasid emakakaelavähi eelset seisundit ning õigeaegse operatsiooniga sai hullem ära hoitud. Seda raskem on noorel naisel mõista ükskõiksust oma tervise suhtes, kui võimalused HPVga nakatumise vältimiseks ja testimiseks on kättesaadavad kõigile.
Emakakaelavähi põhjuseks on nakatumine HPVga
Regionaalhaigla günekoloog-vanemarst, dr Aleksandra Šavrova sõnul levib HPV inimeselt inimesele naha ja limaskestade kokkupuutel. Viirus võib ka kõige väiksemate naha- või limaskestavigastuste kaudu organismi tungida. See juhtub eelkõige nahapiirkondade intiimse kokkupuute või väga tiheda kehalise kontakti
korral, nt suudlemise, silitamise või petting'u ajal. Seega ei olegi nakatumiseks alati vaja seksuaalakti. Viirusi on võimalik ka oraalseksi käigus edasi anda, nakatades suuneelu. Igal aastal diagnoositakse Eestis 150 uut emakakaelavähi juhtu ning paraku on vähki haigestumus ja suremus Eestis üks Euroopa kõrgemaid. Koos HPV vastu vaktsineerimisega on emakakaelavähi ennetuseks oluline õigeaegne avastamine: sõeluuringutes osalemine ja regulaarne naistearsti külastus.
Meditsiinilabori SYNLAB patoloogialabori spetsialist Kaspar Ratnik lisab, et sageli loob vaevuste puudumine eksiarvamuse, justkui poleks kontroll hetkel hädavajalik, ja kiire elutempo paneb visiite edasi lükkama. Sugulisel teel levivate haiguste suhtes kohtab aga ikka ja veel alusetut valehäbi. See on põhjus, miks lisaks sõeluuringule ja naistearsti kontrollile on loodud HPV proovivõtuvõimalus kodus. Naise enda poolt tupest kogutud proovist tehakse HPV DNA uuring. Kui kodune proovivõtt meditsiinilaborisse jõudes tuvastab teatud HPV tüübid ja sellega näitab emakakaelavähi riski, siis tuleb kohe günekoloogi poole pöörduda.
Meditsiinis on teada üle 200 HPV tüübi, kuigi iga nakatumine ei vii vähkkasvaja tekkeni. Dr Šavrova sõnul on tähelepanu suunatud HPV onkogeensetele tüüpidele, millest üks osa on madala onkogeense riskiga ja põhjustab kondüloome või
tüükaid. Teine osa aga kõrge onkogeense riskiga ning võib põhjustada erinevate elundite vähki, samuti emakakaelavähki.
SYNLABi patoloogialabori spetsialist toob välja, et HPV infektsioon ja selle kulg emakakaelavähiks on pikk protsess: „HPV infektsioon võib püsida aastaid ja siis kaduda või areneda paari aasta jooksul selliseks, kus esmased vähieelsed muutused on avastatavad. Raske düsplaasia areng võib aga aega võtta rohkem kui kümme aastat.“
Tänu õigeaegsele avastamisele läks Maianiga kõik hästi.
„Ma ei tahaks, et keegi peaks minu pärast muretsema, ega soovi, et mu enda tütar kunagi sama hirmsate tunnetega silmitsi seisaks,“ tõdeb naine.
Plaanid järgmisel suvel reisile minna?
Aga elul võivad olla omad plaanid. Tule rinnavähi sõeluuringule, kui on sinu aasta!
2023 aastal kutsume tasuta uuringule naisi sünniaastaga 1955, 1957, 1959, 1961, 1963,1965, 1967, 1969, 1971, 1973.
See võib olla ELU
„Kas sellest kõigest
tasub rääkida? Nüüd juba arvan, et jaa. Kui kasvõi mõni naine läheb pärast minu lugu end õigel ajal kontrollima, on see suur asi. See võib olla elu.“ Kaks aastat tagasi
saadud diagnoos on Hilje
Savolaineni (45) jaoks kui uks teise reaalsusesse.
TEKST: EVE KALLASTE
FOTO: TRIIN MANGUSSON, ERAKOGU
Kell on 10.48. Minu emal peaks kell 11 PERHis algama operatsioon kasvaja eemaldamiseks. Mida toovad järgmised tunnid, veel ei tea. Istun kontoris, klapid peas ja hakkan läbi kuulama vestlust Hiljega. Kohtusime mõni nädal varem ühes Tallinna kohvikus keset hoogsat lõunasöögimelu. Polnud sest midagi, et lärmati, meie kahe ümber oli justkui klaassein. Enamasti rääkis tema. Kuulasin, mõtlesin emale, endale, meie perele, Hilje perele ja kõigile, keda see teema ühel hetkel puudutab. Vähk.
„Kui näiteks lapsed on haiged, siis emad ju jooksevad mööda arste ja otsivad viise, kuidas neid ravida, aga ise ... sõbrannad mul kõik tublid ärinaised ja olen nii nende kui ka enese pealt näinud, kuidas naine jätab iseenda viimasele kohale. Teiste eest hoolitsemine on esmatähtis. Töö on tähtis.
Teadmisega, et vähk võib tagasi tulla, elab Hilje iga päev. „Aga kas sellest hoolimata või siis just selle tõttu – ma olen rohkem elus.“Mees on tähtis. Pere. Jah, ma tean, et elu aktiivsel perioodil kogutud stress kasvatab hüppeliselt haigeksjäämise riski, aga mulle meeldis mu niiväga tegus elu. Ehk oleks pidanud juba varem kõiges rohkem tasakaalu otsima?“
ta. Hilje tunnistab, et kui SEE teade saabus, keeldus mõistus esimesel hetkel kõige hullemaid stsenaariume vastu võtmast. „Suunasingi siis esimese hirmu juuste kaotusele. Arst lohutas, et tänapäeval ei pruugi nii juhtuda, et kukuvad peast ja jääd kiilaks, ravimine on kaasaegsem. Teine arst uuris karmilt, et kas see on tõesti minu suurim mure.“ Äsja vähidiagnoosi saanud naise suurim mure pole muidugi tema kiharad. Küsimused, mis saab edasi, mis saab lastest, on endassevõtmiseks lihtsalt liiga suured. Juuksed mahuvad.
Hilje ei teagi, millal kõik täpselt algas
Võib-olla siis, kui saabus koroonaaeg. „Mina olin ju üks nende hulgast, kes esimesena sealt Mulli festivalilt koroona sai. Ja siis tunduski, et see võõras enesetunne, mis ka tükk aega hiljem kõhust ei kadunud, võib olla ka uue viiruse tagajärg.“ Aga Hilje soolevalu ei läinudki üle. Esmased testid näitasid, et veri on täiesti korras ja edasisi uuringuid tal saada ei õnnestunud. „Mõtlesin, et kas olen tõesti viiruse ajal küüslauguleiva ja ingveriteega enda soolte seinad ära rikkunud? Ei teadnud enam, mida süüa. Kui midagi alla neelasin, kogu mu keha põles seest, nii valus oli.“
vale ja teatasin lõbusalt, et olen igast otsast puhtaks loputatud ja tema hõrgutisteks valmis.“
Kas asi on siis väga halvasti?
„Istusin Kadriorus asuva kliiniku kabineti ukse taga ja nägin enda paberitel sõna „tuumor“, selle taga küsimärki. Ootasin arstide vastust. See ootamine oli nii vastik. Kaks nädalat pärast kompuuteruuringut oli mind PERHi kutsutud ja seal pingil ma siis olin. Dr Priit Melnik oli see, kes võttis aja, istus minuga maha ja ütles, et on kasvaja. Aga mitte selline, mida ei saaks välja lõigata. Ahhaa, tuumor tähendab siis ikka kasvajat ... Ja veel ütles arst, et ilmselt ei pea mulle pärast kõhu peale väljaheidete jaoks kotti panema. Mis kotti? Mu pea oli tühi.“
Hilje polnud valmis. Ta oli elanud mõttega, et soolte limaskestaga on probleem ja et küll selle ravimitega korda saab. „Dr Melnik oli nii lootusrikka olekuga – see hoidis mind kuidagi pinnal. Tollest päevast on mul väga segased emotsioonid ja mälestused, aga vist pandi kohe ka opiaeg. Oli umbes selline tunne, et selge, asi on tõsine. Et siis sellepärast olengi 16 kilo alla võtnud, nii kõhnaks jäänud. Nutsin seal. Aga äkki on healoomuline? Siis tuli kõne, mis
Vaatan Hiljet. Sõnad on tõsised, aga näos on helgus. Tema olekus on hoogu ja lootust, punakad paksud juuksesalgud raamivad ääreni elu täis silmi – Hilje on rääkides nii ilus. Ilmselt läheb tal hetkel päris hästi, mõtlen. Juuksed on ju peas. Küsin arglikult juuste koh-
Lõpuks sai Hilje teha põhjalikumad vereproovid ja ka väljaheiteproovi. Õhtul helistas proovid tellinud arst Hiljele koju ja soovitas kiiresti uuringutele minna. „Sain aja gastroenteroloogi juurde. Kaks aastat tagasi enne jõule uuris dr Mart Eisen mu soolestikku ja hakkas siis küsima suguvõsas esinenud vähi kohta. Jah, meil on seda olnud küll. Kui mu vanaisa maovähki suri, lasin ka ennast aastate eest uurida, aga tollal pahalast ei leitud, eks see mul psühhosomaatiline mure oli.“ Sel korral saatis gastroenteroloog Hilje kohe kompuuteruuringusse. „Ei tahtnud kõige halvemat uskuda. Isegi mõelda ei tahtnud sellele. Läksin aga sõbranna sünnipäe-
„Läksin löt-löt vesise näo ja dokumentidega keemiaravi osakonda.“Hilje operatsiooni eel: „Hirmust aitab võitu saada teadmine, et sinu võimuses on luua südamesse nii hirmu kui ka rahu.“
Püsigem terved!
KOSUTAV KUUM JOOK IMMUUNSÜSTEEMI TOETUSEKS!
Meeldiva maitsega kosutavad Doppelherz kuumad joogid C-vitamiini ja tsingiga. Toetavad immuunsüsteemi igapäevaselt, külmetusperioodil või kui organism vajab lisaenergiat. C-vitamiin ja tsink aitavad kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele, vähendada väsimust ja kurnatust ning aitavad kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest.
Vali endale sobiv maitse – ingveri, granaatõuna-astelpaju-acerola-kirsi või musta leedri:
Tootja: Queisser Pharma GmbH & Co. KG, Saksamaa
Turustaja Eestis: Sirowa Tallinn AS
10–12 JUULI 2023 Veetka talus / Vôrumaal
Herbaticumi õpilastele töötoad • loengud • öörituaal
Herbaticumi vilistlastele ja külalistele praktilised töötoad • põnevad loengud • vägevad rituaalid
Maiade vägev tulerituaal taimedega
Suur herbalistlik
ühendorkester
Omatehtud taimerohtude ja toodete laat
Triinu ja Anu Tauli eestveetav ühishelirännak ja vastulaulmine
Koos on PARIMAD TULIHINGELISED loodus- ja taimetargad. Jagame, inspireerime, suhestume, loome uusi sünapse. Naudime parimat taimegurmeed.
jalad alt võttis. „Konsiilium tuli kokku ja me otsustasime, et kuna kasvaja on läinud ka lümfi ümber, peame enne lõikust teile ikka neli keemiat tegema.““ Eitada polnud enam võimalik.
„Läksin löt-löt vesise näo ja dokumentidega keemiaravi osakonda. Noormees, kes mind vastu võttis, oli minu nutusest olekust hoolimata terav ja otsekohene. „Nii, teil on neljanda astme vähk. Iga kolme nädala tagant tulete minu kabinetist läbi ja teeme uue segu.“ Kas neljas aste ei tähenda mitte seda, et ellujäämise võimalus on vaid kümme protsenti? Kogu mu maailm kukkus sel hetkel kokku.“
Tõesti, juuksed jäid Hiljele keemiaravi ajal alles, aga keha oli toimuvast šokis. „Esimese keemiaravi päev on mul detailselt meeles. Tilguti küljes olev käsi oli justkui jääkambris. Ja siis hiilis see jäine haare mööda keha üha edasi ja edasi ... selle kaheksa tunni jooksul jõudsin väga paljudele asjadele mõelda. Eelkõige sellele, et ma ei muudaks oma elus midagi. Tegelikult on ju hästi. Mul on olnud hea elu. Meelde tulid kõik tuttavad, kes on samas olukorras olnud ja lõpuks ikka kuidagi hakkama saanud. Isegi siis, kui on ära surnud.“
Meelerahu ja meelehärm vaheldumisi
Üks neist annab ilmselt varsti järele, teeb teisele ruumi. Aga kumb?
Pärast esimest keemiat joogitassist kinni võttes juhtus Hiljega nii, et vasaku käe sõrmed olid selle ümber kinni ja naine pidi need teise käega lahti harutama. Käed jäidki Hiljel külma suhtes väga tundlikuks. „Ma ei tohtinud isegi külmkapist ise asju võtta, pereliikmetel tuli aidata. Külma vee joomine oli välistatud, isegi rääkimine oli raske. Nüüd tean, et keemiaravi puhul on see tavaline.“
Vaata üksikasjalikku programmi ja registreeru www.herbaatika.com
Hilje armastusest: „Lapsed on meie elu peeglid, nende hinged saavad olla just nii armsad, kui palju armastust oled neile jaganud.“aastate jooksul on ta olnud hindamatuks toeks.“
Elukaaslasest oli sel perioodil väga suur tugi, ütleb Hilje. Lapsed olid sel ajal 24, 17 ja 13. Nendega sai juba rääkida. „Mõtlesin, mida neile öelda. Ja ütlesin, et ärge midagi guugeldage, vaadake ja kuulake mind – mina loodan, mina tegutsen, mina saan terveks. Ja et minu joogitassi ei tohi keegi isegi mitte puutuda. Minu luukeremärgiga tablettide karpi ka mitte. Kõik, mis minust läbi käis, muutus mürgiks.“
„Mida ma teen selle kindlalt määratlemata, ent piiratud ajaga, mis mulle on siin elus antud?“ See küsimus käis Hiljega nüüd kogu aeg kaasas. Pärast teist keemiat sõitis naine Tenerifele. „Mitte ainult seetõttu, et vajasin nii väga sooja, vaid mu vanem tütar oli jõulude aegu sinna kaugtööd tegema läinud. Olin talle öelnud, et ärgu minu pärast seda ideed soiku jätku, lubasin, et lähen ise varsti järele. Ma ei teadnud, kauaks mind enam on, tahtsin lastega olla, aga ei soovinud, et nad oma elu minu pärast pausile paneks. Sellega rikkusin arstide soovitust trombiohu tõttu mitte lennata.
Mul oligi lennukis paha, sain muudkui kaasreisijatelt riielda, et maski vahelt õhku ahmisin. Käpikud käes ja müts peas nägin seal ilmselt ka suht friik välja. Kuna mu käed sõna ei kuulanud, saatis mind tütre sõbranna – vedas kohvreid, näitas mu piletit ja ID-kaarti. Ütles, et nüüd ta vaatab inimesi teise pilguga, sest me keegi ei tea, miks või mis inimestel sisimas tegelikult toimub ...“ Hilje räägib, et kui ta mõne aja pärast Eestisse naasis, tegi ta läbi ka teise keemiaravi ja kolmanda. Ning neljanda keemiaravi ajal istus Hilje haiglatoas tilgutite all koos sellesama sõbrannaga. „Tegin meie kahe keemiaravi kohta sotsiaalmeediasse postituse ja tagasiside ... Nii palju naisi, keda moel või teisel tean, olid või on samas olukorras. Lihtsalt nad ei räägi sellest, ei taha nõrgad näida. Mina mõtlesin, et räägin. Nüüd olen selleks valmis. Keegi võib tänu sellele teadmisele õigel ajal arsti juurde jõuda. Keegi võib diagnoosi saanuna mõelda, et ta pole nii üksi. Ja et elu on ka siis võimalik.“
Stress,
hormonaalsed muutused, rasestumisvastased vahendid ja rasedus
• Pehme koostis kergendab tupe ja välise intiimpiirkonna kuivusest tekitatud vaegusi
• Kreemi võib manustada tupesiseselt aplikaatori abil või väliste suguelundite piirkonda
• Võib kasutada raseduse ja imetamise ajal
• Võib kasutada libestusainena
Saadaval apteekides!
Hilje elukaaslasest: „Viimastepõhjustada
Hingekriipiv kingitus, mis õpetab märkama, hoolima, hindama
Kui ka teised pereliikmed saarele jõudsid ning kaugtöö ja distantsõpe toimisid, hakkas Hilje tundma, et selles haiguses pole ainult halba, et see võib olla ka kingitus. „Olime sel perioodil palju koos, rääkisime kõik läbi. Teadsime, mis surm on.“
Jah, Hilje teadis. Tema isa suri autoõnnetuses, kui Hilje sai aastaseks. Kui Hilje oli viiene, avastati ta emal sclerosis multiplex.
Ema mattis Hilje siis, kui oli kaheksateist. Paar aastat hiljem läks vanaema, kolmekümnesena kaotas noor naine ka vanaisa.
„Aga iga kord, kui keegi minu perest läks, tuli keegi ka juurde. Kui minu ema suri, sündis aasta hiljem minu esimene tütar. Mul olid kaksikud pojad, kellest üks suri kahe ja poole kuuselt, uskusin siis, et minu isa käis korraks vaatamas, kuidas meil läheb ...“
Hilje operatsioon oli üle-eelmise aasta aprillis.
Kui tuli teade, et lõikus läks üpris hästi, sõitis naine laste ja sõbrannaga Itaalia päikeselisi paiku avastama ning toidunaudinguid kogema. „Kuna järgmised uuringud pidid olema kolme kuu pärast, ei tahtnud aega kaotada. Soovisin olla veel koos kõige kallimatega, koguda mälestusi.“
Elu lihtsalt on Milline ta kellegi jaoks on, määrab suures osas suhtumine –võid elada ja surra masenduses, võid elada ja surra tänulik olles. „Mina olin valmis surema, ei kahetsenud midagi, aga ma tahtsin ka edasi minna. Ükskord ometi vähem tööd teha, rohkem elada – olla olemas enda jaoks, lähedaste jaoks. Kui ütlen inimesele, kes saab vähidiagnoosi, et ta on mõnes mõttes õnnega koos, võib see kõlada jaburalt. Aga selle diagnoosiga on sul aega mõelda. Olgu siis kolm või kolmkümmend päeva, võib-olla isegi aastaid, aga sul on see aeg. Sa saad olla valmis. Kui midagi ootamatult pähe kukub, pole sa üldse valmis. Aga vähk sunnib oma elu üle vaatama, seda muutma, kui vaja, olulist eristama. Minu
jaoks avas haigusest sündinud kasvamine ukse tulevikku. Varem oli mul kogu aeg kiire-kiire. Nüüd oskan vaadata kaugemale. Seal Tenerife džunglimäel nägin ennast vanaemana. Enne ma ei näinud tuleviku.“
Kuidas Hiljel praegu läheb? Sapipõies on väiksed kivikesed, täpid, maksas täpikesed. Teadmisega, et vähk võib tagasi tulla, elab ta iga päev. „Aga kas sellest hoolimata või siis just selle tõttu – ma olen rohkem elus.“
Vestluse salvestuselt kostub, et kohvik kihab endiselt, kuid suurem lõunapausi melu on raugemas. Mäletan, et nihkusin sel hetkel meie kahe loodud aegruumist reaalsusesse ja tajusin taas teisi meie ümber. Arutlesime Hiljega, et ka nendega, keda ei tunnegi, jagame paljut – on unistused, mure oma lähedaste pärast, soov olla hea, olla terve. „Teades, kui sarnaseid asju elus läbi elame, võiksime olla leebemad kõige ja kõigi suhtes. Enda suhtes,“ kõlab lindilt Hilje leebe hääl. Kirjutan õhtul Hiljele, et temaga rääkimine jättis minusse helge tunde. See on siiani nii. Tunnen, et tänu temale on mul meie pere uues reaalsuses võimalik toime tulla. Olla tugev ja olla toeks.
Tenerife džunglimatkal, pärast seda, kui oldi kogu perega eksitud, paanitsetud, lõpuks uuesti rajale jõutud, valgus Hiljesse ootamatult teadmine: „Jään elama! Lausa tundsin, kuidas elujõud minusse tagasi tuleb.“
„Jään elama! Lausa tundsin, kuidas elujõud minusse tagasi tuleb.“
Pingevabam elu magneesiumiga!
VALI ENDALE SOBIV DOPPELHERZ® MAGNEESIUM:
HEA ENERGIALE LIHASTELE NÄRVIDELE
DOPPELHERZ® AKTIV
MAGNEESIUM 400 + B1 + B6 + B12+ foolhape
Magneesiumi, B-vitamiinide ja foolhappe kompleks ühes tabletis. Saadaval ka suur 80 tabletiga perepakk.
DOPPELHERZ® AKTIV
MAGNEESIUM 400 + B6 + B12 + Foolhape DIRECT
Sidrunimaitselised suuslahustuvad mikrograanulid portsjonpakikeses vedelikuta sissevõtmiseks. Kiirelt ja lihtsalt manustatav sportides, reisil või kui tablettide sissevõtmine on raskendatud.
DOPPELHERZ® SYSTEM
MAGNEESIUM 500
Depot + B-vitamiinid
Kahe-faasiline magneesiumtsitraadiga kahekihiline depootablett varustab organismi magneesiumiga kogu päeva jooksul, et tagada parallelselt toitainete kiire ja pikaajaline vabanemine.
Kas viirus võib olla KROONILISE VÄSIMUSE peidetud põhjus?
Paaril hiljutisel aastal on palju räägitud viiruste hilistest mõjudest ja tagajärgedest. See on pannud teadlasi välja tulema uute teooriatega, et erinevat tüüpi hooajalised viirushaigused võivad vallandada selliseid seisundeid nagu ME – müalgiline entsefalomüeliit, maakeeli öelduna kroonilise väsimuse sündroom.
TEKST: MARTIN HANSON / FOTO: SHUTTERSTOCK
Kui see vastab tõele, on mõistlik vaadata veidi lähemalt, missugune mõju on rakkudes energiat tootvates mitokondrites ainel nimega koensüüm Q10. Mõned hilised mõjud, mis ilmnevad
raske viirusinfektsiooni järel, on sarnased sümptomitega, mis esinevad kroonilise väsimuse sündroomi all kannatavatel inimestel. Näiteks esinevad väsimus, valutavad lihased, unetus ja mäluhäired. Tuginedes Berliner Zeitungi andmetele,
takistab kroonilise väsimuse sündroom üle maailma ligikaudu 17 miljonil inimesel elamast täiel rinnal ja hea elukvaliteediga.
Epideemiate tõttu on aina enam inimesi mõjutatud Arstid ja teadlased töötavad väsimatult, et aidata neid, keda vaevab kroonilise väsimuse sündroom. Kahjuks näitab statistika, et aina enam inimesi on suurte viirushaiguste puhangute järel sellest seisundist mõjutatud. Immunoloogi ja onkoloogi Carmen Scheibenbogeni sõnul näitavad andmed SARSi ja MERSi epideemiatest 2003. ja 2015. aastatel rahutukstegevat trendi. Arst toob välja, et numbrid viitavad seostele kroonilise väsimuse sündroomi juhtude
MIS ON VAIMNE KURNATUS?
Vaimne kurnatus on püsiv füüsiline, emotsionaalne ja vaimne väsimus, mis esineb koos alanenud motivatsiooni ning sooritusvõimega ja negatiivse suhtumisega nii endasse kui ka teistesse. See on pikaajalise ja äärmusliku füüsilise või vaimse stressi või suure ülekoormuse tingimustes tegutsemise tagajärg, kus puhkamine ei taasta enam jõudu. Iseloomulik on pidev rahutus, viha ja kergesti ärritumine, abitusetunne, vähenenud enesetõhusus, keskendumis- ja otsustamisraskused, hajameelsus, süü- ja väärtusetusetunne. Olenevalt inimesest võib suureneda alkoholi ja tubaka tarbimine, ilmneda muutuseid söömis- või tööharjumustes (näiteks ülesannete edasi lükkamine, tegevusetus, liigne rabelemine).
Vaimne kurnatus on sageli kroonilise stressi tagajärg. Seega on oluline õppida reguleerima oma emotsioone ja stressitaset. Eelkõige on oluline teha muudatusi elustiilis, vaadata üle oma eesmärgid, õppida ajajuhtimise tehnikaid. Kognitiivsed ja käitumuslikud tehnikad, näiteks progresseeruv lihaslõdvestus ja kognitiivne restruktureerimine, on osutunud tõhusaks sekkumiseks stressi juhtimisel. Vaimne kurnatus võib olla ka mitme kehalise ja psüühilise haiguse sümptom või tagajärg. Hoolimata sellest on elustiili faktoritel, näiteks füüsilisel aktiivsusel ja regulaarsel mitmekesisel toitumisel, oluline roll stressi taseme reguleerimisel. Vaimse tervise probleemide ravi alustamiseks pöördu oma perearsti poole!
Allikas: www.enesetunne.ee
hulga ja viirusepideemiate vahel. Varasemad uuringud SARSi patsientidega näitavad samuti, et neil on suurenenud risk ME diagnoosi saamiseks hilisemas elus.
Mõjutab energia ainevahetust Esineb mitmeid erinevaid teooriaid. Seni ei ole veel täpsemaid vastuseid küsimusele, mis siiski põhjustab seoseid viiruste, hiliste mõjude ja kroonilise väsimuse sündroomi vahel. Praegu teavad teadlased vaid seda, et esineb miski, mis häirib energia ainevahetust rakulisel tasandil. Teadusuuringud Ameerika Ühendriikidest näitavad, et probleemid on seotud mitokondritega – rakkude sees asuvate jõujaamadega, mis muudavad sissehingatava hapniku ja tarbitud makrotoitained keha kasutatavaks energiaks.
Hiljutises väiksemamahulises uuringus Slovakkias vaatasid teadlased COVID-19 patsientide ja tervete kontrollisikute vereplasmat ning leidsid COVID-19 patsientide verest kindlaid märke mitokondriaalse puudulikkuse kohta. Teadmine, et mitokondrid on mõjutatud, aitab mõista, miks kroonilise väsimuse all kannatavatel inimestel on energiapuudus, aga samuti seda, miks stress sümptomeid süvendab ja miks on korraga hõlmatud nii paljud erinevad süsteemid, nagu immuunsus, autonoomne närvisüsteem ning energiatootmine.
Tagajärgedega seostub
Taani Q10 uuring
Üks erinevusi, mida Slovakkia teadlased tervete kontrollisikute ja COVID-19 patsientide vereplasmat uurides märkasid, oli see, et viirusega nakatunud inimeste mitokondrites oli koensüüm Q10 tase märkimisväärselt madalam. Teisisõnu – tundub, et viirus suudab häirida meie energia
ainevahetust ja seda mitte üksnes haiguse põdemise ajal, vaid ka pärast haigusest tervenemist.
Sarnasused kroonilise väsimuse sündroomi, viiruse pikaajaliste mõjude ja mitokondriaalse puudulikkuse vahel olidki peamiseks põhjuseks, miks rühm teadlasi Aarhusi ülikooli haiglas Taanis algatasid uurimuse selgitamaks välja seosed pikaajaliste viiruse põdemise mõjude ning koensüüm Q10 manustamise vahel.
Kas see aitab rakkudel energiat toota?
Eelnimetatud uuring hõlmab 120 patsienti, kes kõik saavad teatud perioodil uuringu ajal kas aktiivset koensüümi Q10 või platseebot. Kaks gruppi saavad preparaati või platseebokapsleid erineval ajal. Teadlased ega osalised ei tea eelnevalt, kes saab missugust preparaati ja millal nad seda saavad. Kõik patsiendid saavad uuringu mingil perioodil koensüümi Q10. Uuringus vaadatakse kõige muu kõrval seda, kuidas Q10 mõjutab mitokondreid ja nende võimet toota energiat rakkudes.
Eriline Q10, mis imendub suurepäraselt
Taani teadlased valisid oma uuringu läbiviimiseks erilise Q10 preparaadi, mille on välja töötanud, patentinud ja tootnud Pharma Nord, üks Euroopa juhtivaid kõrgekvaliteedilise koensüüm Q10 tootjaid. Selle preparaadi kõrge biosaadavus on tõendatud terves reas eelnevates teadusuuringutes, sealhulgas murrangulises uuringus KiSel-10 (2013). See uuring viidi läbi Rootsis tervete eakatega, kes said viie aasta vältel seleenipärmi ja Pharma Nordi Q10 preparaati või platseebot. Aktiivseid preparaate saanud eakaterühmas paranes märkimisväärselt inimeste elukvaliteet erinevaid parameetreid arvestades.
• Preparaat, mille toime on tõestatud enam kui 130 teadusuuringus.
• Koensüüm Q10 koos vitamiiniga B2.
kurnatust.
• Ainulaadne segu taimsest õlist, koensüümist Q10 ja vitamiinist B2.
• Teaduslikult tõestatud suur biosaadavus (omastatavus kehas).
• Koensüümil Q10 on tähtis osa keha energiavahetuses.
Bio- Quinone Active Q10 FORTE sisaldab koensüümi Q10 ja vitamiini B2, mis aitab kaasa normaalsele energiavahetusele ning aitab vähendada väsimust ja kurnatust.
NUTISEADMEGA UNE JÄLGIMISEST VÕIB VÄLJA KUJUNEDA UNEHÄIRE
Nutikellad on väärt abimehed, millega oma unemuutustel silma peal hoida. Samas tasub aga jälgida, et une monitoorimisest ei areneks välja ortosomnia – ebatervislik kinnisidee ideaalse une saavutamiseks. Mida ortosomnia täpsemalt tähendab ning miks see tekib, selgitab 4 Kliiniku psühholoog ja unenõustaja Marii Haak.
Ortosomnia on termin, mis on meie sõnavarasse tulnud koos unekvaliteeti hindavate aktiivsusmonitoride ja nutikelladega. Termin pakuti esimest korda välja 2017. aastal ja see tähendab inimese pidevat unekvaliteedi hindamist nutiseadme kaudu ja püüdlusi ideaalse une poole. Tegemist ei ole klassifitseeritud unehäirega. Samuti ei lähe see klassikalise insomnia alla, kuid siiski põhjustab inimestes ärevust ja muret unetundide ning nende kvaliteedi pärast. Viimane käivitab sageli nõiaringi, mis võib viia unehäireteni.
Võtame näiteks olukorra, kus kasutuses olev nutiseade peab tervislikuks ööuneks 8 tundi und. Sellisel juhul on väga suur tõenäosus, et inimene avastab hommikul oma seadmel punase ristikese või madalad unepunktid, mis indikeerivad ebapiisavat või mittekvaliteetset ööund. Isegi siis, kui magamiseks on arvestatud 8 või rohkem tundi, on vähetõenäoline, et see kajastub ka seadme statistikas. Juba ainuüksi uinumiseks läheb inimestel sageli 30 minutit, samuti on mõningad öised ärkamised tervisliku ööune loomulik osa. Teiseks peame arvestama sellega, et tehnoloogia ei ole eksimatu ja mõnikord on nende seadmete andmed ebatäpsed. Siit on lihtne välja kasvama järeldus, et uni on ebapiisav või problemaatiline.
Kuidas ortosomnia kujuneb ja kui tõsiseks võib see muutuda?
Kuna inimesed on üha teadlikumad sellest, et kvaliteetne uni on vaimse ja füüsilise tervise seisukohast väga oluline, siis on mure kerge tulema. See omakorda sunnib veelgi rohkem tähelepanu pöörama oma seadmete statistikale ja püüdlema seadme seatud une-eesmärkide poole. Kui see, mida sööme või kui palju päeva jooksul samme teeme, on suuresti meie enda kontrolli all, siis see, kui pikalt me magame või mitu korda öö jooksul ärkame, on seda oluliselt vähem. Seega tasub eesmärkide seadmisega siinkohal ettevaatlik olla. Samuti on oluline arvestada sellega, et 8-tunnine ööuni ei ole sugugi ideaal, mille poole kõik inimesed püüdlema peaksid, sest inimeste unevajadus on erinev.
Püüdlus paigutada end ettenähtud raamidesse ja selle järgi oma une- ja ärkveloleku aegade seadmine võib viia hoopis selleni, et inimene läheb voodisse mitteunisena ehk seisundis, kus ta tegelikult ei ole veel valmis magama jääma. Sageli on tagajärjeks voodis une ootamine, mis on soodsaks pinnaseks sellistele mõtetele nagu „miks ma juba magama ei jää“ või „kui ma kohe magama ei jää, siis jääb uni liiga lühikeseks“. Siinkohal kehtib reegel, et mida rohkem püüame magama jääda, seda vähem see õnnestub. Taoline stsenaarium võib saada riskiteguriks unehäire väljakujunemisel.
Allikas: 4kliinik.ee
eKestev kurnatus, närvilisus ja imelikud valud viitavad tiamiinivaegusele
Kui tunned ennast kurnatuna, mõistus ei tööta ja jalad on turses, siis ilmselt vaevled tiamiini ehk B1-vitamiini puuduses
Vitamiin B1 puudust tuleb kindlasti tõsiselt võtta, sest selle pikaajaline kestmine võib lõppeda tõsise ter visekahjustusega. Vitamiin B1 puudus võib avalduda ka koordinatsioonihäiretena, käte või jalgade suremise, säärelihase krampide või südamekloppimisena. Elutähtsa vitamiin B1 puudusel tekivad ka seedimisraskused, kõhukinnisus ja raskustunne kõhus. Väga tundlikud on vitamiin B1 puuduse suhtes när virakud, mis vajavad normaalseks talitluseks enim energiat. B1-vitamiini puudusel hakkavad organismis kuhjuma ka kahjulikud ained
Tiamiinipuudus kaasneb ka mitmete krooniliste haigustega, nagu diabeet, s siis vajab organism tavapärasest rohkem B1-vitamiini tulemaks toime veresuhkru taseme ohjamise ja oksüdatiivse stressiga. Vitamiin B1 puudus ähvardab ka tsöliaakiahaigeid ja haavandilise soolepõletikuga patsiente.
Abi on lähedal
Tõhusaks vahendiks vitamiin B1 puudu leevendamiseks on rasvlahustuv Benfo tiamiin, mis imendub palju paremini ja on tugevama toimega kui vesilahustuv tiamiin. Toime efektiivsust on kinnitanud mitmed teadusliku uuringud ja see on saanud ka palju positiivset tagasisidet
haigused
Ebatervislikud eluviisid ja kroonilised
Vitamiin B1 puudust põhjustavad ebater vislikud eluviisid ja väärtoitumine. Selle kutsub esile alkoholi, kange kohvi või musta teega liialdamine ja suitsetamine Ka liigne maiustamine ja nö rämpstoidu (pitsad, hamburgerid, pirukad ja pastatoidud) liigtarbimine viivad tiamiinipuuduseni.
Ainuke Eestis retseptivabalt müüdav benfotiamiini sisaldav ravim on Benfogamma 50 mg, mis sisaldab 50 mg benfotiamiini. Päevas võetakse sõltuvalt tiamiinipuuduse nähtude raskesest 1 kuni 3 kaetud tabletti Toime saamiseks tuleb benfotiamiini võtta vähemalt 2 kuud
Benfogamma® 50 mg – aitab sind ree peale tagasi!
Vitamiin B1
vaeguse raviks
täiskasvanutel
1...3 tabletti ööpäevas
Benfogamma 50mg
Pakendi suurus: 50 kaetud tabletti
Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tar vitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte Kaebuste püsimise või ravimi kõr valtoimete tekkimise korral pidage nõu arsti või apteekriga.
UUS TREND –
SPREIVITAMIINID
Populaarsust koguvad spreivitamiinid aitavad Sinul vitamiinidest saada suuremat kasu ning tugevdada oma immuunsüsteemi parima tervise, kaunite juuste, särava naha ja suurepärase enesetunde jaoks. Toitumisnõustaja, treener ja NorVita brändi looja Kristi Aedma räägib, mis on spreivitamiinide eeliseks.
“Spreivitamiinid on kõige uuem, efektiivsem ja innovaatilisem viis vitamiinide tarbimiseks. Seda sellepärast, et seda on lihtne teha ning sellest on nii palju rohkem võita,” ütleb Kristi ja soovitab traditsioonilised vitamiinid spreide vastu välja vahetada. “Igapäevaselt vitamiine võttes on mugavus ja muidugi efektiivsus ehk tulemus meie jaoks kõige olulisemad. Vastumeelselt ei taha keegi meist miskit teha ja ebamugavate kapslite ning tablettide neelamine on tihtipeale just seda. Lisaks sõltub traditsiooniliste vitamiinide imendumine meie seedimisest, mille puhul on inimestel aina rohkem probleeme, aga spreide puhul ei mängi see üldse rolli.”
MIKS KASUTADA SPREIVITAMIINE?
4 väga lihtsat põhjust:
• parem imendumine
• mugavus
• meeldiv maitse
• pikk kasutusaeg
Suukaudse spreimeetodi puhul jõuavad mikrotoitained läbi suu limaskesta otse vereringesse ega sõltu seedesüsteemi toimivusest, mistõttu on imendumine kuni 2,6 korda efektiivsem tablettidest. Tabletid ja kapslid ei sobi samuti igaühele –neelamine on ebamugav või ei ole üldse võimalik laste ning vanurite puhul. Toidulisandite suhu pihustamine võib seega olla ka ainus võimalus, kuidas mikrotoitaineid toidule lisaks saada. Veel enam on ühes pudelis sõltuvalt toitainest kuni
7 kuu päevaste annuste kogus.
“NorVita spreivitamiinid on maitsvad, mis teeb nende tarbimise eriti meeldivaks. Kõik meie tooted on suhkruvabad ning hambasõbralikud. Oluliseks märksõnaks NorVita spreivitamiinide juures on õhuvaba pudel,” toob välja Kristi. Tavalistes spreipudelites, kuhu pääseb õhk ligi pärast avamist, hakkavad mikrotoitained järk-järgult hävinema. Õhuvaba pudel aga annab toodetele
2 aastat säilivusaega erinevalt tavapärasest kuuest kuust. Ei ole vaja muretseda säilivuse pärast, ei pea ära viskama pooleldi tarbitud vitamiine ja ei pea minema apteeki uute järgi.
KELLELE SOBIB?
Spreivitamiinid sobivad kõigile nagu ka traditsioonilised vitamiinid. Kujuta ette, et sa ei pea lastele järele jooksma selleks, et nad võtaksid ära vajalikud vitamiinid, vaid nad ise tahavad neid võtta. Imeline, eks ole! Ja mitte ainult laste jaoks, vaid ka täiskasvanutena meeldivad meile ju ikka need asjad, mis meile maitsevad ning tekitavad soovi tarbida.
KUIDAS KASUTADA?
Sa ei pea ajastama vitamiinide võtmist, sa võid neid võtta ükskõik millisel hetkel. Lihtsalt pihustad soovitusliku pihustuste arvu suhu keele alla või põse siseküljele ja ongi tehtud. Vitamiinid imenduvad otse läbi suu limaskesta vereringesse. Ei ole vaja oodata, ei ole vaja vett peale juua, ainult pihustad.
norvita_supplements
NorVita
Sooduskoodiga
EESTINAINE kõik tooted NorVita e-poest –15%
Pikk ja pime aeg sunnib meid
ära kasutama suurema osa suvel kehasse talletatud tarvilikest vitamiinidest ja mineraalainetest. Õnneks saab neid taastada veel enne, kui päike peale hakkab.
TALV TÜHJENDAB SU ENERGIAVARUDEST. Märkad seda peeglist
Parajas koguses juurja puuvilju hõlmava menüüga saaks organism vajaminevaid vitamiine ning mineraale aasta läbi, kuid paraku on keskmise eestlase talvisel toidulaual rohelist selleks liiga vähe. Kevadise vitamiinikuuriga saab turgutada talvest väsinud keha, et minna suvele reipamalt vastu.
Käes aeg vitamiinide ja mineraalainete ilukuuriks Väsimus ja kahvatu väljanägemine võib viidata vitamiinipuudusele. Organismi täistuuridel
toimimisele on need aga väga vajalikud. Käegakatsutavaid võimalusi vaeguse korvamiseks on toidulisandite tarvitamine. Mida vitamiinid ja mineraalained me kehaga teevad?
Näiteks toetab naha nooruslikkust A-vitamiin, mis on vajalik limaskestade normaalseks funktsioneerimiseks, soodustades rakkude arengut ja kudede moodustamist. β-karoteen parandab naha tekstuuri ja aitab kaasa peente kortsude vähenemisele. Niisamuti aitab hoida keha nooruslikuna ja vähendada kortsukesi E-vitamiin, millest võib abi olla ka püsiva
akneprobleemi korral. E-vitamiin kaitseb nahka UV-kiirguse eest. Seda vitamiini on nimetatud ka energia- ja vastupidavuse vitamiiniks. Samuti takistab see kortsude teket ja aeglustab vananemist.
Antioksüdantsete omadustega vitamiini sarnase ehitusega
TOIMETAS: SVEN SULA / FOTOD: SHUTTERSTOCKA-vitamiin parandab naha tekstuuri ja aitab kaasa peente kortsude vähenemisele.
koensüüm Q10 on organismi igapäevase energiavarustuse oluline komponent, mis võimaldab rakus energiat toota ning suurendab vastupanu stressile ja haigustele. Lisaks aitab Q10 pidurdada keha vananemis-
protsesse. Viimase omaduse tõttu leiab Q10 koensüümi ka erinevast kosmeetikast, eriti kreemidest.
Iluvitamiinide kõrval vajab keha talveunest ärkamiseks ka mitmeid mineraale. Räni parandab juuste struktuuri ja välimust ning muudab küüned tugevaks. Just räni võime siduda sidekudedes vett niisutab nahka ja muudab selle siledamaks. Paraku ei suuda
keha pärast 20. eluaastat räni ise toota ega varusid koguda, mistõttu tuleks seda kindlasti juuste, küünte ja naha tervise nimel juurde tarvitada.
Tsink on organismis üks olulisem mineraalaine, mis toetab organismi arengut. Tsinki on läbi sajandite peetud ilumineraaliks. Normaalne tsingi kogus organismis hoiab tasakaalus kõikide mineraalide imendumise. Puudus organismis väljen-
Tsinki on läbi sajandite peetud ilumineraaliks.
NAHA PARIM SÕBER –KOLLAGEEN
Kollageen hoolitseb selle eest, et nahk oleks elastne ega hakkaks liiga vara vananemismärke näitama.
Kollageen on meie naha, küünte ja liigeste peamine ehitusmaterjal ning selle puuduse ilminguid näeme oma välimuses üsna kiiresti – küüned on rabedad, nahk kuiv ja närtsinud ning liigesed valutavad.
Kollageen on põhiline ehituskivi, millest moodustatakse luid, nahka, lihaseid, kõõluseid jms. Kollageeni leidub ka veresoontes, hammastes ja isegi silma sarvkestas. Sageli öeldakse kollageeni kohta, et see on kui liim, mis hoiab meid sõna otseses mõttes koos.
Kui kollageenisisaldus nahas on piisav, siis on nahk elastne, terve ja sile. Samuti hoiab see naha niisutatuna ja kiirendab rakkude uuenemist. Kui aga nahas on kollageeni vähe, hakkab terve ja särav jume kaduma ning ilmnevad esimesed kortsud. Aja möödudes kortsud süvenevad ning nahk muutub üha kuivemaks ja hapramaks.
Keha on võimeline ise kollageeni tootma. Ent vananedes väheneb organismi võime seda teha. Samas, esimesed vananemise tunnused hakkavad ilmnema juba 25–30-aastaselt. Kollageeni tootmist vähendab ka liigne päevitamine ja solaariumikülastustest saadud ultraviolettkiirgus. Samuti intensiivistab kollageenikadu suitsetamine, sest see vähendab naha niiskustaset ja verevarustust. Kindlasti peaks vältima liigset suhkrutarbimist. Suhkur ja rafineeritud süsivesikud kahjustavad kollageeni struktuuri.
Kõige rohkem sarnaneb inimese kehas leiduva kollageeniga merekollageen, mis läbib kergesti sooleseina, jõuab kiiresti kudedesse ja imendub kehas kõige tõhusamalt.
HOO LI N J A H O OLI T S E N
Magneesium maandab stressi
kehas kõige rohkem südame skeletilihastes
leidub magneesiumi õige r - ja sk ning maksas ja neerudes Vähesel määral magneesiumi kannab endas ka vereplasma, kus see on pidevas ringluses ning kehale kiiresti kättesaadav Magneesium on ehituskiviks rohkem kui 300 ensüümile, mis on vajalikud valkude ja süsivesikute metabolismiks Samuti mängib see mineraalaine olulist rolli hammaste ja luude normaalses funktsioneerimises
Zechstein Inside tooted on looduslik ja puhas magneesiumiallikas ter vele kehale!
Toodetes sisalduv magneesiumkloriid (looduslik sool) pärineb 250 miljonit aastat sügavusel m 1600 umbes asub pragu mis merest, i Zechstein eksisteerinud tagasi
See iidne meri laiub Põhja-Inglismaalt Venemaani, kuid kõige kõrgemas konsentratsioonis ja puhtaimana on selles magneesiumkloriid säilinud Hollandi all, kus toodetakse ka antud tootesarja.
Tootesarja kuuluvad:
• Magneesiumõli ja magneesiumigeel nahale määrimiseks
• Magneesiumihelbed jala- ja ülekeha-vannide tegemiseks
Magneesiumigeel ja - õli sobivad otse pinges olevatele piirkondadele kandmiseks
sealhulgas treeningjärgseks kasutamiseks
Kõik tooted on sobilikud ka rasedatele imetavatele emadele
kandmiseks, s ja
MIKS VAJAB INIMESE ORGANISM MAGNEESIUMI?
Magneesium sai oma nime Vana-Kreeka linna
Magnesia järgi ja on üks enam levinud maakoores leiduvatest mineraaliühenditest. Magneesiumi peetakse üheks olulisemaks mineraaliks inimese kehas ja selle puudulikkus võib olla mitmete terviseprobleemide põhjuseks.
Magneesium vastutab inimese organismis väga paljude füsioloogiliste funktsioonide ja keemiliste protsesside eest. See mineraal on neljas levinum mineraal inimkehas ja hädavajalik kõikidele rakkudele ning üle 300 ensüümi töö tagamiseks.
Mis toiduained sisaldavad magneesiumi?
Magneesium on levinud nii loomsetes kui ka taimsetes toiduainetes. Loomses toidus leiduv magneesium on kergesti omastatav, aga seda leidub seal vähe. Head loomsed magneesiumiallikad on muna, juust, liha, kala (räim, lõhe, makrell).
Heas koguses magneesiumi leiab sellisest taimsest toidukraamist nagu toorkakao, tume šokolaad, halvaa, kamajahu, täisterakaerahelbed, nisu ja kaerakliid, India ja Brasiilia pähklid, pekani- ja pistaatsiapähklid, kõrvitsa- ja päevalilleseemned, linaseemned, mandlid, banaan, toortatar, ploomid, datlid, aprikoosid, spinat, lehtpeet, herned, oad, läätsed, täisterariis.
Väsimuse vastu on väga
head B-rühma vitamiinid.
dub kõigepealt kuivas nahas ja haprates küüntes.
Rasvhapetest on asendamatu oomega-3. Erinevalt oomega-6-rasvhappest ei suuda keha oomega-3 ise toota, mistõttu tuleb meil ka seda juurde manustada. Oomega-3- ja -6-rasvhapped peavad olema tasakaalus ning kuna igapäevane toit sisaldab oluliselt rohkem oomega-6-rasvhappeid (taimsed õlid) kui oomega-3-rasvhappeid (kalad ja meresaadused), tuleks suurendada nimelt viimase tarbimist.
C-vitamiin ehk askorbiinhape osaleb kogu organismi pidevas uuendamises: parandamisprotsessides, naha, sidekoe, luude, kapillaaride, igemete
ja hammaste tervise tagamises, vere puna- ja valgeliblede uuenemises, vere kolesteroolisisalduse tasakaalustamises, ensüümide aktiveerimises, raua imendumises jm.
Biotiini mõju paistab
peeglist
Väsimuse vastu on väga head B-rühma vitamiinid, eelkõige on neid vaja toidust energia kättesaamiseks ning osa neist on väga head ka naha, juuste ja küünte jaoks. Kui B3 on vaja närvikoe ja naha normaalseks toimimiseks, siis biotiin (tuntud ka kui B7-vitamiin) aitab organismil omastada rasvu ja süsivesikuid ning on oluline naha taastumiseks ja elast-
Oomega-3-rasvhapet keha ise ei tooda. Q10 on organismi igapäevase energiavarustuse oluline komponent.Biotiinivaeguse kergemad sümptomid on tihti haprad küüned. Tavateadmises ka hallid juuksed.
suseks ning juuste ja küünte tugevdamiseks.
Tavateadmine seostab biotiinipuudust beebikõõma ja ekseemiga, aga ka kiilaspäisuse ning juuste hallinemisega. Sageli on biotiinivaeguse
kergemad sümptomid haprad küüned ja kergesti väljalangevad juuksed. Nimelt väikese biotiini kehavaru korral kasutab organism biotiini esmajärjekorras süsivesikute lagundamiseks, et varustada aju energiaga.
Kuna biotiinivaeguse korral on valkude lagundamine teisejärguline, pole organismis sel ajal vajalikul määral ehitusmaterjale ehk aminohappeid, mis toetaksid elujõuliste küünte ja juuste kasvamist. Sel põhjusel kutsuvad sakslased biotiini H-vitamiiniks (saksa keeles Haar und Haut Vitamine), mis otsetõlkes viitab juuste ja naha vitamiinile.
Biotiini leidub ka rasvade lõhustamiseks vajalikes ensüümides, mis aitavad lagundada nahapoorides olevaid rasvu rasvhapeteks. Need on vajalikud särava naha ja terve jume jaoks. Järjepidev biotiini tarbimine aitab näiteks ära hoida
rasunäärmete põletikku, mille tunnus on punane ja sügelev nahk.
Pingelisel ajal kasutab keha B-vitamiine tavapärasest rohkem. Et hoida juuksed ja küüned tervetena, tasub üle vaadata igapäevased puhkamisharjumused ning vähendada stressi. Peale selle, et pikaaegne stress mõjub kurnavalt näonahale ja võib tekitada kortse, pidurdab see organismis seedeaktiivsust ning imendumisprotsesse. Niisiis tagab vähem stressi ning biotiinirikaste toitude söömine juuste, küünte ja naha tervisliku välimuse.
Tervete juuste ja küünte sõber on ka seleen, mis on oluline antioksüdant, kaitstes rakke oksüdatiivse stressi eest, aidates tugevdada immuunsust ja toetades kilpnäärme normaalset tööd.
Allikad: Naistekas, Anne & Stiil
SEMU ASTELPAJUÕLI
Semu astelpajumarjade puhas õli on erksalt oranžikaspunase värvusega ja iseloomuliku puuviljase astelpajumaitsega. See sisaldab umbes 30% palmitoolhapet küllastumata rasvhappena, mida esineb looduslikul kujul ka nahas ja limaskestades. Õli heade n-ö kleepuvate omaduste tõttu imendub see hästi kurgu, söögitoru ja seedetrakti limaskestadele. Astelpajuõli aitab kaasa seedetrakti ja südame-veresoonkonna tööle, naha tervise säilitamisele ja immuunsüsteemi tööle.
KULLA VÄÄRTUSEGA ASTELPAJUÕLI ON NÜÜD SAADAVAL
NB! Tarbija peab kindlasti veenduma, et tegu on 100% puhta astelpajuõliga, mitte selle õliga ehk ekstraktiga, mida Eestis müüakse palju ja mis on saadud ekstraheerimise teel mingi muu õli baasil. Tavaliselt on selleks päevalilleõli, rapsiõli ja sellisel juhul pole tegu astelpajuõliga, vaid -ekstraktiga.
Katsetas
Kerly Vahur
REKLAAMIMÜÜGI
PROJEKTIJUHT
Peale pikka ja stressirohket perioodi, mil viirushaigused on keha kurnanud, peaks kindlasti ette võtma ühe korraliku vitamiinikuuri. Proovisin väsimusest kurnatud keha taastada SEMU astelpajuõli kapslitega ja lisaks kasutasin astelpajuõli talvisel ajal kuiva naha ja huulte peal. Astelpajuõli on tõsiselt hea leid, lihtsasti kasutav ja kiire toimega, eriti mõnusaks muutis see talvisel ajal lõhenenud ja kuivad huuled, andes neile samal ajal ka mõnusa terve sära. Peale kapslite kuuri on enesetunne oluliselt parem ja energiat rohkem. Usun, et puhas kontrollitud toote koostis mõjus mulle hästi ja kasutan tooteid kindlasti jätkuvalt ka tulevikus.
SELEEN JA KOENSÜÜM Q10 PIKENDAVAD RAKKUDE ELUIGA
Meie keharakkudel on oma säilivustähtaeg. Uus Norra ja Rootsi teadlaste tehtud ning ajakirjas Nutrients avaldatud uuring näitab, et seda on võimalik pikendada.
Teadlased andsid suurele grupile tervetele eakatele, nii meestele kui ka naistele nelja aasta jooksul kas koensüümi Q10 ja seleeni või identse välimusega platseebopreparaate. Eelnimetatud kahe aine kombinatsiooni tarbimine suurendas rakkude kestvusaega ja sellel võib olla märkimisväärne mõju inimese vananemise kiirusele.
„Kõik inimesed alluvad pidevalt kiirenevale vananemisele, kus aina suurenev oksüdatiivne stress ja põletik kiirendavad protses si, eriti kui meil ei ole piisavas koguses seleeni ja koensüümi Q10. Ometi, kui inimesed, kellel neid kahte toitainet on liiga vähe, võ tavad neid lisaks toidulisandina, võib see aeglustada nende vana nemist,“ ütles juhtiv uurija kardioloogiaprofessor Urban Alehagen, Rootsi Linköpingi ülikooli haigla kardioloog.
Kõnealune uuring viidi läbi, analüüsides vereproove, mida teadla sed kogusid regulaarselt 443 uuringuosaliselt viie aasta jooksul. Ette võtmine oli osa suuremast uuringust, mida nimetatakse KiSel-10. Selle esimesed tulemused avaldati aastal 2013 ajakirjas International Jour nal of Cardiology, kus toodi välja, et neil uuringus osalenutel, kes võt sid lisandina juurde seleeni ja koensüümi Q10, oli 54% madalam kar diovaskulaarne suremus võrreldes platseebogrupiga.
Euroopa toidulaudadel valitseb seleenidefitsiit
„Siiani oleme näinud, et neil kahel toitainel on positiivne mõju fibroosile – fenomenile, millest räägitakse eeskätt seoses kardiovaskulaarse vananemisega. Samuti oleme vaadelnud teisi markereid ning näinud, et seleeni võtmisel ja bioloogilisel vanusel on korrelatsioon,“
Suures osas Euroopas on keskmine seleeni tarbimine võrdlemisi väike, sest võrreldes riikidega teistest maailma osadest on seda meie põllumajandusmuldades liiga vähe. Uuringud näitavad, et vajame enam kui 100 mikrogrammi seleeni päevas, aga keskmine päevane tarbimine Euroopas on umbes pool sellest.
Allikas: „Selenium and Coenzyme Q10 Intervention Prevents Telomere Attrition, with Association to Reduced Cardiovascular Mortality–Sub-Study of a Randomized Clinical Trial“, Nutrients 2022, 14, 3346.
LOOBU SUITSETAMISEST JA ALKOHOLIST KODEERIMISE ABIL
Võimsad sõltuvused, nagu suitsetamine ja alkoholism, jäävad sageli võitmatuks. Mida teha, kui oma tahtejõust jääb väheks, räägib hüpnoterapeut Margus Pariots.
Mis aitab mõnuainete tarvitamisel tekkiva sõltuvuse vastu?
Kõige paremini aitavad sõltuvusest vabaneda hüpnoos ja kodeerimine. Kodeerimine on sõltuvusahela katkestamine ajus ühe seansiga. Sõltuvusest on võimalik vabaneda kodeerimise abil kahe tunni jooksul.
Kuidas see kodeerimine ikkagi tegelikult töötab?
Inimene viiakse kergelt meditatiivsesse seisundisse, mis võimaldab ligipääsu alateadvusele. Kui alateadvus on avatud, on võimalik inimese mõtlemist ja käitumist muuta väga lihtsalt ja kiiresti paremuse suunas. Seansi ajal tekib inimese ajus uus mõtlemis- ja käitumismuster ning ta ei tarvita peale seda enam sõltuvusaineid ega tegele sõltuvuskäitumisega.
Kas kodeerimine on ohtlik?
Absoluutselt mitte, sest kodeerimine toimub meditatiivses seisundis, mil inimese mõte liigub aeglase-
onneklubi@gmail.com
malt kui ärkveloleku ajal ja talle jääb kõik paremini meelde, sest ta ei tegutse samal ajal. Seisund ei ole ohtlik ja mõtete muutmine positiivses suunas ei ole samuti ohtlik. Vastupidi, uus mõtlemis- ja käitumisviis on väga kasulik.
Kui pikaks ajaks saab kodeerida?
Kodeerimise mõte on sõltuvusest igaveseks loobuda, seega pole mõtet kodeerida kindla tähtaja peale. Seetõttu ei pane me mitte kunagi tähtajalisi koode, vaid kodeerime kogu eluks.
Mida te inimestele lõpetuseks soovitate?
Ärge laske oma sõltuvusel ennast juhtida, vaid otsige abi kohe – enne kui on hilja. Kui kopsuvähk on välja löönud, sureb inimene tavaliselt kolme kuu jooksul. Ärge lükake abi saamist päevast päeva edasi. Olge Teie targemad ja otsige abi kohe – siis, kui see veel võimalik on.
LPG-massaaž kui ilu ja tervise hoidja
Kui soovid parandada organismi ainevahetusprotsesse ja puhastada keha jääkainetest, on heaks lahenduseks LPG-massaaž. Tegemist on mitteinvasiivse meetodiga, mis sobib neile, kellele teevad muret tselluliidiprobleemid, liigne kehakaal, tursed kehal või jalgades või hoopis lõtvunud nahk.
HEA ENESETUNNE JA SILEDAM NAHK!
Müügijuht Rachel Branten
katsetas nii LPG-d kui
ka Refit RF-lifting
„LPG-massaaž on minu
jaoks väga lõõgastav, kui seda viib läbi kogenud tegija,“ ütleb ta.
„Minu problemaatiliseks
piirkonnaks on kõht ja võib öelda, et nahk oli juba pärast esimest protseduuri päriselt ka rohkem trimmis, kusjuures ka mõned päevad hiljem on see koht siledam. Protseduur ise polnud ei valus ega ebamugav.
Olen erinevates salongides seda teha lasknud ja arvasin varem, et kui seda teha kõhule, siis ebameeldiv kõdi käib asja juurde, aga LpgStuudios kogesin, et ka selle piirkonna massaaž võib olla mitte ainult tulemuslik, vaid ka nauditav. Kindlasti soovitan tutvuda LpgStuudio uue teenusega, milleks on RF-lifting Tulemused ei lase ennast kaua oodata!“
Miks ja kellele LPGmassaaži tehakse?
Endermoloogiline LPG-massaaž, mis aktiveerib kehas kehas lüm�i- ja vereringlust, on mitteinvasiivsetest kudede turgutamise meetoditest üks tulemuslikumaid. Kliiniliste uuringutega heaks kiidetud ja rohkem kui sajas riigis tunnustatud meetod on kasutusel eelkõige tselluliidi ja pindmise rasvkoe mõjutamisel. Protseduur on sobilik ka neile, kes tunnevad end kurnatuna või kellel on une või ainevahetusega seotud probleemid.
Endermoloogilise lipomassaaži käigus koondub tähelepanu konkreetsetele probleemsetele kohtadele. Toiming on suunatud sügavamal asetsevate lokaalsete rasvaladestuspiirkondade, näiteks „sangade“ ja kõhu ning jalgade korrigeerimiseks.
LPG Endermolifti näohooldus on mõeldud neile, kes soovivad aktiveerida näo- ja kaelapiirkonna uuenemisprotsesse, parandada naha elastust, vähendada
kortsukesi või turseid. Endermolifti protseduur äratab nahaaluses koes aeglustunud või uinunud elastiinid ja protsessi tulemusena muutub nahk elastsemaks ning ka kortsud vähenevad.
Enne LPG protseduuride broneerimist tasub alati kontrollida, kas salongi töötajal on vastav sertifikaat massaaži tegemiseks.Sertifitseeritud salongid leiab lehelt www.endermologie.com.
dustab ka uue kollageeni sünteesi, mille tulemusena suureneb naha elastsus ja tugevus.
• Vaakumaspiratsioon
Mis on Refit RF-lifting?
Tegemist on kollageeni tootmise aktiveerimisega. Et saavutada parimat tulemust, soovitame LpgStuudios kasutada LPG-massaažile lisaks ka uusimat multipolaarset Re�it RF- lifting SAS-tehnoloogiat. Tegemist on integreeritud kolm ühes tehnoloogiaga – multipolaarne RF-lifting näole ja kehale, vaakum, LED. Protseduurid on mõeldud nii näole kui ka kehale ja märksõnadeks on lifting , kortsude vähendamine, võitlus tselluliidiga; rasvaladestuste vähendamine ning naha trimmimine.
• Multipolaarne RF SAS-tehnoloogiaga
Seade toodab kontsentreeritud soojusenergiat nahas ja nahaaluses rasvkoes. See stimuleerib ainevahetust ning soo-
Vaakumaspiratsioon suurendab RF-energia edastamist naha sügavamatesse kihtidesse. Lisaks parandab oluliselt vereringet, aitab tõhusamalt vabaneda tõrksatest rasvaladestustest, stimuleerib lüm�i väljavoolu.
• LED-teraapia
Individuaalne LED-lainepikkuse valik vahemikus 640 nm kuni 460 nm. Tulemuseks on paranenud vereringe ja nahavärv ning siledam nahk. Vähenevad kortsud, paraneb naha toonus, nahk muutub pringimaks. Väheneb ka nahaalune rasvkude ja tselluliit ning venitusarmid muutuvad vähem märgatavaks.
Parima tulemuse saavutamiseks soovitame LPG kümne korra kuuri intervalliga kaks korda nädalas ja edaspidi jätkata massaažiga üks kord kuus, et säilitada saavutatud tulemust.
TEKST: EVELI VEERMÄE
FOTOD: AIVAR KULLAMAA
TREENERI RAVIHARJUTUSED: valutavad põlved ei taha mitte rahu, vaid õiget liikumist!
Need, kellele põlved tõsiselt häda teevad, peaksid kõigepealt konsulteerima arstiga, et teada saada, mis on probleemi põhjus. „Alles seejärel saab hakata soovitusi andma,“ sõnab personaaltreener Taimi Ainjärv.
Põlvedele võib liigset koormust avaldada ülekaal ja juba seetõttu peaks liikumisega jätkama. Samuti tuleb suur osa põlvehädadest istuvast elustiilist – öeldaksegi ju, et istumine on uus suitsetamine. „Pikalt istudes pitsuvad kinni põlveõndlas olevad sooned,“ selgitab treener. „Näiteks saavad kaua roolis olevate autojuhtide põlved liigset koormust istme vale kõrguse tõttu, kui vale nurga all pedaale vajutatakse.“
Jälgida tuleb ka seda, et igapäevased jalanõud ei oleks liiga
õhukese ja kõva tallaga – vajadusel saab appi võtta toestavad lisatallad. „Need aitavad treenides või töötades põrutusi vältida ja toetavad jalatalda õigesti,“ kirjeldab Ainjärv.
Soovitused põlvede hoidmiseks olenevad konkreetsest murest. Näiteks tuleb pärast põlveoperatsiooni teha liikumisse väike paus. „Kui arst lubab, saab alustada liikuvuse taastamise ja lihaste tugevdamise harjutustega,“ räägib Ainjärv ning lisab, et harjutused võiks üle vaadata ja paika panna treeneri abiga. Nii on kindel, et sooritad neid korrektselt ega tee kasu asemel hoopis kahju. „Näiteks pärast kipsi äravõtmist on väga tähtis panna põlv liikuma ja tugevdada lihaseid.“
Mõningate põlvevigastuste korral peab põlve just palju liigutama, aga ilma koormuseta. Üks hea
harjutus on jala tõstmine toolil istudes, mil on oluline jälgida, et jalg oleks kuni põlveõndlani toolile toetatud. Selliste „tühjade“
tõstetega võib jalgu kõlgutada päevas tuhandeid kordi, ka arvuti taga töötades või televiisorit vaadates. „Minu tütar, kes on Austrias profitantsija, taastus seda harjutust tehes meniskivigastusest ja pääses operatsioonist,“ kiidab treener.
Spordialadest sobib põlvemuredega väga hästi ujumine. „Vees on keha kergem ja raskus põlveliigestele ei ole nii suur,“ põhjendab Ainjärv ning soovitab vees peale
Kui põlve lööb kükitades või trepist kõndides valusähvatus, on meie esimene reaktsioon, et nüüd tuleks jalale täielikku rahu anda. Tegelikult peab, vastupidi, hoopis liigutama, aga teadlikult ja põlvi hoides.
Pikalt istudes pitsuvad põlveõndlas olevad sooned kinni.
ujumise ka harjutusi teha, kõndida ja hüpata.
„Samuti sobib jõusaalis jalgrattasõit, kus ei pea tasakaalu hoidma ning saab kergelt vändata ja optimaalset koormust valida. Hea on ka sõudeergomeeter, kus põlved küll väga palju liiguvad, aga liigesele ei avaldu samuti otsest raskust.“
Kindlasti peaks vältima harjutusi, mis hõlmavad sügavaid kükke koos raskustega. Ka
hüppamine ei ole hea. „Alati tuleb kuulata enesetunnet. Kui tekib valu, ei tohi harjutusi jätkata – välja arvatud juhul, kui arsti või füsioterapeudiga on teistsugune kokkulepe,“ õpetab treener ja lisab, et alati on võimalik leida harjutusi tehes endale sobiv variant – näiteks teha täisküki asemel poolkükk. „Samuti tuleb jälgida, et kükitamisel ei läheks põlv varvastest ettepoole.“
Toidulisandite kohta ütleb
Harjutused põlvemurede leevendamiseks
Ainjärv, et liigeste liikuvust parandavad glükoosamiin, kondroitiin ja MSM (metüülsulfonüülmetaan). „Valu leevendamisel on minu praktikas saadud häid tulemusi ka Irja imesalvi ja kastoorõliga määrides.“
NB! Põlveprobleemide korral konsulteeri esmalt arstiga. Harjutustega alustades vaata need kõigepealt üle koos treeneriga, kes korrigeerib vajadusel asendit ja soovitab just sulle sobivat koormust.
1. Jalasirutused: kaks seeriat, kolmkümmend kordust mõlema jalaga. A. Istu toolil. Jälgi, et jalg toetuks kuni põlveõndlani toolile. B. Siruta esmalt kolmkümmend korda üht jalga ja siis teist. 2. Varvaste ja kandade tõsted: kaks seeriat, kümme kordust. A. Seisa seljaga vastu seina. B. Lasku nii sügavale poolkükki, kui suudad. C. Tõsta esmalt kümme korda varbaid ja siis kandu. 3. Tasakaal ühel jalal: kaks seeriat, neli kordust mõlema jalaga. A. Seisa ühel jalal. B. Siruta teine jalg välja ja puuduta varbaga maad kella 12, kella 3, kella 6 ja kella 9 suunas. 4. Puusatõsted: kaks seeriat, kaksteist kordust. A. Lama selili, kõverda põlved. B. Tõsta puusad, jälgi, et põlved oleksid paralleelselt.Harjutused põlvede tugevdamiseks
1. Jalasirutused raskusega: kaks seeriat, kaksteist kordust mõlema jalaga A. Seo jala külge raskus. Kodustest vahenditest saad kasutada näiteks kuivainepakki ja salli. 2. Poolkükk: kaks seeriat, kaksteist kordust. A. Seisa seljaga vastu seina. B. Lasku nii sügavale poolkükki, kui suudad. Püsi asendis kolm sekundit. 3. Sumokükid: kaks seeriat, kaksteist kordust. A. Seisa laias harkseisus, varbad väljapoole. B. Lasku poolkükki. 4. Poolkükist väljaaste taha: kaks seeriat, kümme kordust mõlema jalaga. A. Seisa väikses harkseisus, lasku poolkükki, varbad paralleelselt. Jälgi, et põlved ei oleks varvastest eespool. B. Siruta jalga vaheldumisi taha varbale. Venitus. Tõsta seistes ühe jala kand vastu tuharat. Jälgi, et põlved oleksid kõrvuti. NB! Mitte teha, kui põlv on põletikus või paistes.Põletikuvastased toed haigekassa soodustusega
Põlve-, puusa-, selja- ja üleüldiselt liigesevalu (sealhulgas reumatoidartriidi)
või niinimetatud külmunud õla korral võib olla lahenduseks tootesari Incrediwear.
Erinevalt tavalistest tugedest on Incrediweari toed rikastatud germaaniumi ja süsinikuga, mille toimel väheneb turse ning paraneb verevarustus. Incrediweari toodetes kasutatud elemendid ei anna keemilist reaktsiooni, vaid hakkavad kehaga kontakti saades organismi varustama negatiivse laenguga ioonidega. Organismi suundunud elektronid põhjustavad
rakkude vibratsiooni ning kuigi kandja seda ise ei tunne, hakkavad koed omavahel liikuma.
Ehk olete märganud, et vigastuse korral on valu kontrolli all nii kaua, kuni saate edasi liikuda. Kui jääda paigale, hakkavad põletik ja valu võimust võtma. Incrediweari toodete abil liiguvad koed imevähe edasi ning seetõttu ei saa turse ja valu tugevneda. Protsessi tagajärjel turse väheneb, paranev verevarustus viib kudedesse rohkem hapnikku ja ainevahetus muutub intensiivsemaks. Tulemuseks on kiirem paranemine. Germaaniumit sisaldavatel toodetel on ka otsene valuvaigistav toime.
Incrediweari tugedest on abi ägeda või kroonilise põletiku korral, trauma järel ning ka lüm�itursete korral.
Erinevalt tavalistest tugedest soovitatakse Incrediweari kanda ka öösel, et pikendada raviaega.
Õla-, põlve-, küünarliigese-, hüppeliigese-, puusatuge ja korsetti ehk seljatuge ning kehasidet on võimalik soetada Eesti Haigekassa soodustusega digiretsepti olemasolul. Digiretsepti saab väljastada eri- või perearst inimesele, kellel on ortoosi järele vajadus – trauma või operatsiooni järel 6 kuu jooksul või kroonilise valu, põletiku või funktsioonihäire puhul 2 aasta jooksul.
Incrediweari tugesid leidub erinevatele kehapiirkondadele, alustades kinnastest ning lõpetades spordi- ja tsirkulatsioonisokkidega. Viimaseid kasutatakse ka külmetavate jalgade korral.
Terved jalad, PAREM ELU
Jalad kannavad meid läbi elu, mistõttu on oluline nende eest korralikult hoolt kanda. Rääkisime Jalaravikabineti spetsialisti podoloog Monika Simmiga sellest, kuidas enda jalgade eest hoolt kanda ja millal oleks õige aeg jalad spetsialistile ette näidata.
TOIMETAS: MARIANN VILBRE FOTO: SHUTTERSTOCK
Millised on kõige levinumad mured, millega teie poole pöördutakse?
Kõige levinum mure, millega meie poole pöördutakse, on valu jalgades ja kõndimisel. Sellise probleemi korral soovitame alati broneerida aja jalgade tervise kaardistamisele, kus selgitame välja valu tegeliku põhjuse.
Enamasti on põhjuseks paksenenud küüned. Jalatsid suruvad kõndides küüntele ja see tekitab valu. Tihti hõõruvad paksud küüned ka üksteise vastu, mis põhjustab küünevallide paistetust ja põletikku. See võibki tekitada kõndides valu, mis ulatub varbast põlvedeni välja.
Lisaks tekitavad valu jalgades kannalõhed, mis tekivad siis, kui kantakse jalatseid, mis ei ole parajad. Tihti teevad
kandadele liiga näiteks rannaplätud või kodusussid, sest kui need jalatsid ei ole täpselt parajad, siis kand liigub jalanõu äärele ja see hakkab kannale survet avaldama. Kui sellises olukorras kandu ei kreemitata, võivad surve tagajärjeks olla korralikud kannalõhed, mis tekitavadki tunde, et jalad valutavad.
Kas on tõsi, et tihti saavad näiteks selja- ja puusavalud alguse hoopis jalgadest?
Selja- ja puusavalud on seotud jalgade vale asendiga. Lihased on vales asendis ja luustik samuti. Selline vale asend hakkab tihti tunda andma teatud vanuses, mil toimub loomulik madaldumine jalalabas. Vanusega toimuvad jalalabas muutused, mis toovad kaasa muutuseid kogu kehas. Osa lihaseid, kõõlu-
seid ei veni üldse ja teised on jälle suurema koormuse all. Kui sellistes olukordades tallatugesid kandma ei hakata, muutuvad jalalabad jäädavalt.
Jalgadest alguse saanud valud võivad tekkida ka kõrge jalavõlviga inimestel, kel ei ole piisavalt tugevat toestuspinda, mille tõttu ei saa lihased ja kõõlused taas õigesti tööd teha. Kõrge jalavõlviga jalal ei pöördu äratõukel pöid piisavalt sissepoole ja seetõttu ei toimu pehmelt ja sujuvalt rullumist kannalt varbale. Sellisel puhul
Valu ei ole kunagi normaalne ja alati tuleks otsida abi.
oleks vajalik pehme jalats, sest sellise pikivõlviga jalg ei talu pikaajalist koormust.
Veel võivad valudes rolli mängida kergemad traumad ja komistamised, mille tõttu hakkame valusat osa koormuse eest hoidma. Aja möödudes trauma paraneb, kuid vale kehaasend on jäänud lihasmällu ja selle tulemuseks ongi valutav selg või puus.
Selleks et ennetada igasuguseid selliseid valusid, on tark hakata varakult kasutama tallatugesid. Kuigi tallatugesid valmistatakse ka individuaalseid, ei pea tingimata neid soetama. Standardsed ortopeedilised tallatoed on valmistatud näiteks lahendama viit erinevat probleemi: kannavalu, seljavalu, moondunud varbad, higistavad ja külmetavad jalad.
pealtnäha vaid kergelt sinine on, peaks pöörduma spetsialisti poole, sest sinisest küünest, mis esmapilgul väga tugev ja terve paistab, võib tekkida suurem probleem.
Ka rasedust planeerivad või juba rasedad naised ei tea, et nende edaspidine ilma valudeta elamine sõltub jalalabast. Rasedatel naistel on jalalaba muutused väga järsud ja nad arvavad, et see on normaalne, kui nende jalad valutavad. Tegelikult ei ole valu kunagi normaalne ja alati tuleks otsida abi.
Mida tuleks jalanõusid valides silmas pidada?
Kõige lihtsam kodune vahend õige jalatsi valimiseks on joonistada paberile oma jala pilt. Astud lihtsalt paberile ja tõmbad sellele pliitasiga jalakuju. Seejärel lõikad selle välja ja lähed poodi jalatsit valima. Kui selle pildi jalatsisse paned ja välja tõmmates on paberi ääred püsti, ei ole jalats sinule sobiv. See on kas liiga kitsas või liiga lühike.
Lisaks saab sellele paberile
semine. See ei tähenda ainult pesu ja kreemitamist, vaid ka toitumist, liikumist ning kindlasti õigete jalatsite valimist. Naha tervis algab sellest, mida me „suhu pistame“. Kui toitumine on korras, siis hoiab regulaarne hooldus ja õigete kreemide valik kannad kindlasti tervena. Kandade kõige suurem probleem on bakteritest ja seenhaigustest tekkiv paksenenud nahk. Parim lahendus kuivadele kandadele on kreem, mis sisaldab punase päevakübara ja hobukastani ekstrakti, uureat ja antioksüdante. Higistavatele jalgadele, mille kannad on paksenenud bakteritest tekitatud olukorra tõttu, on parim lahendus deodorant, mis sisaldab hüdrolüüsitud siidi ehk siidivalku. See kaitseb nahka keskkonnamõjude eest. Lisaks sobivad higistavatele jalgadele kreemid, mis sisaldavad bifonasooli ja heksüülkaneeli. Need toimeained aitavad ennetada ja lahendada higistamise probleemi.
Mida peaks jalgade juures jälgima? Millised võivad olla märgid, et tuleb pöörduda spetsialisti poole?
Millised jalgadega seotud mured ja vaevused jäävad tihti avastamata, sest inimesed ei oska neile tähelepanu pöörata?
Kõige rohkem ei teatagi seda, et seljavalu (kui ei ole otseselt vigastatud selg) võib alata jalgadest. Lisaks ei teata, et küünetrauma puhul, kus küüs
märja jalaga astudes selgeks teha, milline on sinu jalavõlv –kas ta on kõrge, keskmine või madaldunud. Kui märjal jäljel on näha vaid päkk ja kand, siis on tegemist kõrge jalavõlviga, kui aga kogu jalatald, on tegemist madaldunud jalavõlviga.
Mis on pehmete kandade saladus?
Pehmete kandade saladus on igapäevane jalgade eest hoolit-
Jalgade tervise kaardistamist on soovitatav teha kord aastas või iga paari aasta tagant, isegi kui midagi ei valuta. Siin ei ole vahet, millises vanuses inimene on, ka lapsed ja noored võiksid käia. Lapsi, kellel ei ole jalalaba veel välja arenenud, on hea näidata, sest nii saab kindel olla, et neile valitud jalanõud sobivad väikestele jalgadele, puberteedieas noortel on esimene probleem enamasti aga jalgade higistamine ja sellega kaasnevad sissekasvanud küüned. Tihedamini võiksid jalaravi spetsialistiga konsulteerida rasedad naised ja turvasaabastega töötavad inimesed. Podoloogi juurde tasub jalgu näitama tulla ka siis, kui jalgade seisukord muutub: tekivad muutused nahal, kuivus, liigne higistamine, valud seljas või jalgades, muutused küüntel (värvis või kasvamises). Samuti tasub tulla pärast traumasid ja liigeste operatsiooni.
Jalgade tervise kaardistamist on soovitatav teha kord aastas või iga paari aasta tagant.
Veenilaiendite ja haavandi vastu meditsiinilise kompressioonsukaga
Krooniline venoosne puudulikkus (KVP) on alaravitud progresseeruv haigus, mis on päriliku taustaga. Kui mõlemal vanemal või vanavanemal on jalal veeni kapillaarid, veenilaiendid või lausa venoosne säärehaavand, siis on ka järgmistel põlvkondadel suurem tõenäosus nende tekkele. Riski suurendab lisaks vähene füüsiline aktiivsus, ülekaalulisus ja suitsetamine.
KVP otseselt patsiendi elu ei ohusta, kuid halvendab oluliselt patsiendi elukvaliteeti. See ei pruugi juhtuda nooruses, vaid pigem vanemas eas. Haiguse algstaadiumis ehk C1 staadiumis on naha all nähtavad peenikesed ämblikuvõrku meenutavad kapillaarid ja haiguse lõpus on jalal halvasti paranev venoosne haavand. Loomuliku kulu korral ilma sekkumiseta tekibki lõppstaadiumis krooniline venoosne haavand säärele.
Eestis on KVP jagatud justkui kaheks rühmaks: kosmeetilised ja meditsiinilised staadiumid. Kosmeetiliste staadiumite
C1–C3 puhul ongi probleemiks pigem väljanägemine ning pikal seismisel ja istumisel ka jalgade turse. Sellisel juhul on ravi nurgakiviks kompressioonravi koos kirurgilise raviga ehk koledad või halvas kohas (nt kingade või saabaste ülaservas, kus on hõõrumise ja vigastuse oht) veenilaiendite eemaldamine ja meditsiiniliste kompressioonravisukkade kandmine. Tõestatud on, et parimad ravitulemused saavutatakse raviviiside kombineerimisel ning meditsiiniliste kompressioonravisukkade kandmine elu lõpuni aitab uute veenilaiendite ja nii ka säärehaavandi teket vältida.
C4–C6 on haiguse tõsisemad staadiumid, mille puhul veenisisese rõhu tõusuga on tekkinud alajäseme turse ning veenide ja kapillaaride seina kahjustus. Kliinilise pildina on nahale tekkinud pruunikad laigud või on soki kõrguseni jala nahk värvunud pruunikaks. Nahk on õhuke ja võib kergesti haavanduda. Viimase juhtudes tekibki haavand, mis aga ei parane ja võibki olla kroonilisena kuid ja isegi aastaid. Põhjuseks tõsisemalt kahjustunud veeni- ja ka lüm�isüsteem, mille puhul leevendust saab peamiselt kompressioonravipõlvikute või -sukkade kandmisest. Kõikide C1–C6 haiguspildiga võivad lisanduda subjektiivsed kaebused, nagu jala raskustunne ja valu pärast pikaajalist seismist või kõndimist, samuti survetunne, sügelemine, öised krambid ning valu.
KUIDAS KOMPRESSIOONRAVI TOIMIB?
Pindmised veenid, süvaveenid ja nendevahelised ühendusveenid ühtse süsteemina juhivad nahast ja nahaaluskoest kogutud vere koos sügavamatest kudedest pärit verega südame poole. Normaalselt väldib veenides ülerõhu teket veeniklappide olemasolu pindmistes ja süvaveenides. Vere tagasivoolu jalgadest tagab sääre ja reie lihaspumba töö. Seetõttu on tähtis koos sukkadega just liikuda, mitte lamada.
Säärelihaste kokkutõmbe ajal surutakse veenides olev veri ülespoole südame suunas ja lihaste lõtvumisel ei luba
veeniklapid venoossel verel tagasi voolata. Süvaveeni klappide kahjustus või puudumine muudab lihaspumba töö ebaefektiivseks ja tekib vere tagasivool, mis viibki venoosse paisu tekkele alajäsemetes, mis aja jooksul kahjustabki veeni seina. Süvaveeni tromboosi korral tekivadki trombimassid eeskätt veeniklappide piirkonda, mis hiljem sidekoestuvad ja kahjustuvad. Alajäsemete süvaveeni tromboosidest kulgeb üle poole ägedas faasis subkliiniliselt inimese teadmata ning võib avalduda alles hiljem kroonilise venoosse puudulikkuse näol. Naistel suurendab riski rasedusega lisanduv vere maht ja otsene lootepoolne takistav surve vaagna veenidele.
Haiguse loomuliku kulu pidurdamise ja venoosse alajäseme haavandi tekke vältimise tõhusaim viis on kompressioonravi. Õige meditsiinilise kompressioonsuka kandmine aitab ära hoida veenis vere tagasivoolu, muudab lihaspumba efektiivsemaks, liigutades suuremas koguses ja suurema kiirusega verd veenis ülespoole, ja aitab puhkeolekus vähendada läbi kahjustunud veeniseina liigse vedeliku lekkimist rakuvaheruumi, vältides nii tursumist. Seetõttu ongi kroonilise venoosse puudulikkuse korral nurgakiviks õige kompressioonravi.
Tõhusat kompressioonravi pakuvad meditsiinilised kompressioonravipõlvikud, -sukad ja -sukkpüksid. Elastiksidemete kasutus on näidustatud ainult tugeva turse korral lüm�iteraapia osana, et vähendada jäseme ümbermõõte selliselt sobivaks, et saaks põlviku või suka jalga. Elastiksidemetega sidumine pärast lõikust jääb ikkagi eelnevasse aastakümnesse, mitte tänapäeva, sest järkjärgulise ülespoole väheneva survega kompressioonsukk on tõhusam ja seda ka haavandite paranemise puhul.
Õiget kompressioonravi toodet valides peab lähtuma staadiumist, probleemi asukohast (all- või ülevalpool põlve) ning vastavalt valima õige jäikusega, õige survega ja õige suurusega toote. Surve valimisel ei tohiks see vanematel inimestel põhjustada lisakaebusi ning seega peaks hindama ka arterite sulgust mõõtes Ankle Brachial Indexi (ABI). Selleks peab kindlasti pöörduma spetsiaalse edasimüüja poole.
Reio Vilipuu Taastusravikliinikus mõõdame vajadusel AB indeksi, jalgade ümbermõõtude mõõtmiseks kasutame me 3D-tehnoloogiat, et leida ideaalselt sobiv suka suurus ja pikkus. Andmeid saab ka ajas võrrelda ja ravi paremini planeerida. Müüme meditsiinilisi serti�itseeritud kompressioontooteid, mis vastavad RALi
standardile ja kompressiooniklassidele CCL1–CCL4 rõhuvahemikega - CCL1 (18-21 mmHg), CCL2 (23-32 mmHg), CCL3 (34-46 mmHg) ja CCL4 (üle 49 mmHg). Eesti Haigekassa poolse soodustusega on Reio Vilipuu Taastusravikliinikus saadaval kroonilise venoosse puudulikkuse C4, C5 ja C6 staadiumitele meditsiinilised kompressioon-ravi põlvikud, sukad ja sukkpüksid. NB! Õige meditsiinilise kompressioon-ravi toote pakendil ei ole rõhku (mmHg) ega DENi märgitud, ainult CCL.
DEN-märgis või mmHg on standardi järgi pakendil nõutud tugisukkade puhul, mis aga venoosse puudulikkuse, lüm�iturse ega operatsioonijärgse tootena ei sobi, sest neil puudub meditsiinilise toimena järk-järgult ülespoole vähenev rõhk. Neid sobib kasutada ennetuseks ja neid saab osta tavakaubandusest. www.taastusravikliinik.ee
COMPLIFLORA IMMUNO uued piimhappebakterid immuunsuse toetuseks!
Anna oma organismile juurde kasulikke piimhappebaktereid ja tugevda seeläbi oma immuunsust!
Kuni 80% immuunrakkudest asub inimese soolestikus ning just head bakterid on need, kes kaitsevad meie immuunsüsteemi, luues esimese kaitseliini haigustekitajate vastu.
Nende hulgast sõltub, kui hästi suudab sinu organism vastu panna halbadele bakteritele või viirustele. Probiootikumidest on palju juttu, kuid kas oled kuulnud sünbiootikumidest? Need on probiootikumid, mille koostisesse on lisatud mõni kasulik prebiootikum.
SÜNBIOOTIKUM ÜHENDAB
PROBIOOTIKUMI JA PREBIOOTIKUMI PARIMAD OMADUSED
Tänu probiootikumi ja prebiootikumi omavahelisele koostoimele tagatakse tõhus sünergia ning positiivse efekti suurenemine soole mikro�loorale. Prebiootikumid ei viita bakteritele, vaid tähendavad toidu seedumatuid koostisosi. Prebiooti-
kumid on probiootikumidele toiduks. Nad loovad "headele" bakteritele meeldivama ja "halbadele" bakteritele vähemmeeldiva keskkonna. Prebiootikumid annavad tervislikku toitumisse suure panuse ja järjest enam on tõendeid nende kasulikkuse kohta.
Compli�lora Immuno on just nimelt spetsiaalne sünbiootikum immuunsuse toetuseks, kus on sees viis erinevat piimhappebakteri tüve koos tsingi, D-vitamiini ning prebiootikum inuliiniga.
Toidulisandi efektiivsust tõstab see, et kõik koostisosad on mikrokapseldatud ehk kaetud lipiidmaatriksiga, mis võimaldab neil elusalt ja elujõuliselt soolestikku jõuda. Nii saavad nad maksimaalselt avaldada oma kasulikku aktiivsust.
Soovituslik on toetada organismi immuunsust pikemalt, vähemalt 30päevase kuurina.
Toitu mitmekülgselt ja tasakaalustatult ning harrasta tervislikku elustiili!
Saadaval apteekides!
Levitaja Eestis: AS Sirowa Tallinn, Salve 2c, Tallinn
NAISTEARST: tänapäeval võib menopaus olla osal naistel pikem kui fertiilne iga
Lühidalt öeldes tähendab menopaus naise fertiilse ea lõppu. Menopausi saame diagnoosida alati tagantjärele. Selleks peab esinema menstruatsiooni peetus ühe aasta jooksul, üldiselt kaasnevad tüüpilised kaebused (närvilisus, unehäired, kuumahood, mäluhäired, tupekuivus jne) ja ka veres peavad esinema iseloomulikud hormonaalsed muutused.
Sageli tulevad naised vastuvõtule jutuga, et mul on nüüd vist menopaus. Täpsustatult selgub, et kaebusteks on ebaregulaarseks muutunud menstruatsioon, aeg-ajalt esinevad kuumahood, närvilisus, unetus. Need kõik on menopausile viitavad tunnused, kuid güne koloogi seisukohalt on tegemist nn perimeno -
pausaalse perioodiga. Sel ajal tekivad naisel ajuti menopausile omased kaebused, ka veres võivad esineda hormonaalsed muutused, kuid menstruatsioon käib siiski edasi, olgugi et kaootiliselt. Seda perioodi iseloomustab peamiselt menstruatsioonide ebaregulaarsus ja vererohkus.
Menopausi diagnoosi saame välja panna ikkagi alles siis, kui menstruatsiooni pole esinenud üks aasta.
Menopausi erinev algusaeg Klassikaliselt hakkab menopaus pärast 45. eluaastat, keskmiselt aga 50–51 aasta vanuselt. Kui see juhtub enne 45. eluaastat, siis on tegu varajase menopausiga. Kui aga enne 40. eluaastat, siis enneaegse menopausiga. Varane menopaus ei pruugi vajada hormoonasendusravi, kuid enneaegne menopaus vajab seda kindlasti. Järjest
enam ja enam on sagenemas olukord, kus oleme sunnitud tõdema noortel 30. eluaastates naistel fakti, et puuduv menstruatsioon ongi tingitud menopausist. Enneaegne menopaus on sageli perekondlik ja sellel on pea alati taustal geneetilised põhjused. Sellest ei räägita just sageli, kuid alati tasub küsida oma emalt, vanaemalt, tädilt, millal neil menopaus on alanud. Sellega saab umbes ennustada, millal võiks endal menopaus alata. Ja kui juhtub, et kellelgi peres on alanud menopaus varakult, siis saab alati minna günekoloogi vastuvõtule kontrolli, et tuvastada oma tervise hetkeseis ning oma muredest ja hirmudest rääkida.
Menopausi algust mõjutavad suuresti elukombed. Ülekaal, stress ja suitsetamine võivad menopausi algust mitme aasta jagu varasemaks nihutada. Oluline on märkida, et rasestumisvastaste vahendite kasutamine ei mõjuta menopausi algust.
Menopaus on kõikehõlmav protsess. Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku günekoloog Silja Ostrat selgitab, kuidas selleks etapiks ennast ette valmistada ja mida silmas pidada.TOIMETAS: TEELE TEDER / FOTOD: SHUTTERSTOCK Silja Ostrat
Kõikehõlmav menopaus
Menopausiga kaasnevad muutused on tingitud naissuguhormoonide, eelkõige östrogeeni taseme langusest organismis. Inimese organism on terviklik ja menopausist on haaratud pea kõik organsüsteemid.
Alustame ülevalt ja liigume allapoole. Üheks küllalti
häirivaks sümptomiks on mälu käepärasuse häire. Asjad, mis varem meenusid kohe, võtavad nüüd pisut enam aega. Menopausiga kaasneb kognitiivsete võimete langus. Ka ärevus ja meeleolu kõikumised on osa menopausi tunnustest. Küllalt sageli esinevaks kaebuseks on unehäired. Kui varem on
esinenud migreeni või peavalu, siis perimenopausis ja menopausiga need tihti sagenevad ja võimenduvad. Kõik see toob kaasa vaimse tervise probleemid.
Vähe sellest. Menopausiga kaasneb terve rida füüsilisi kaebusi, nagu kuumahood, öised higistamised, südamepekslemise hood. Kasvab risk haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse. Mõningatel juhtudel võib naisel olla juhtivaks sümptomiks liigeste, harvem ka lihaste valulikkus Östrogeenivaegus põhjustab luude hõrenemist ehk osteoporoosi. Östrogeenitaseme langus toob esile naha kuivuse ja üle selle ka sügeluse. Kuivaks muutuvad ka kõik limaskestad. Näiteks udune nägemine võib olla tingitud östrogeenivaegusest põhjustatud limaskestade kuivusest. Põhikaebuseks on aga ülekaalukalt tupekuivus, mis on tingitud tupe limaskesta
õhenemisest ehk atroofiast. See teeb seksuaalelu valulikuks ja ebameeldivaks. Lisaks sellele langeb ka libiido. Perimenopausi üheks kõige sagedasemaks probleemiks on menstruaaltsükli ebaregulaarsus ja sellest põhjustatud rohked ning ebaregulaarsed menstruatsioonid. Vererohke menstruatsiooniga võib kaasneda aneemia, mis omakorda süvendab jõuetust ja väsimust. Limaskestade õhenemine toimub ka urotraktis. Sellest põhjustatuna tekivad tihti probleemid uriinipidamatusega ja sagenevad alumiste kuseteede põletikud. Kogu endokriinsüsteem saab menopausist mõjutatud ja sellega alaneb naiste ainevahetuse kiirus Tulemuseks on muutused kehakujus ja kaalutõus. Menopausi algus on naisele sageli ülimalt stressirohke, sest keha, millega ollakse harjutud, hakkab korraga muutuma. Õnneks ei toimu need muutused üleöö, kuid siiski mainimisväärselt kiiresti.
Samuti ei jää kõik sümptomid püsima. Aja jooksul leeveneb enamik menopausi sümptome.
Mida naine ise ära saab teha?
Ennetavalt peab naine ise oma tervise eest hoolitsema. Ei tohiks suitsetada ja ka alkoholi tarbimisega peaks piiri pidama. Võimalusel vähendada oma elus stressiallikaid. Loomulikult tervislik toitumine ja vitamiinidepoode täitmine. Üheks parimaks ennetusmeetodiks on liikumine. Igasugune liikumine, olgu see siis kepikõnd, jooks, rahvatants vms, tugevdab luu- ja lihaskonda, tõstab ajus endorfiinide ehk õnnehormoonide taset ning lisaks aitab kehakaalu tõusu kontrolli all hoida.
Mõnel naisel on väga vedanud ja üleminekuiga kulgeb suuremate probleemideta. Enamikul on aga mõni eelmainitud menopausi sümptomitest, mis tema elu tugevalt häirib. Selleks et kaebusi vähendada, tuleks
jätkata aktiivse ja tervisliku eluviisiga.
Üheks kuumahoogude leevendamise soovituseks on hoida toas jahedamat temperatuuri ja kasutada kihilist riietust. Mõnikord on vaevuste leevendamiseks abi tervisetoodetest ja toidulisanditest. Palju on kiidetud maca-pulbrit. Üldiselt soovitatakse sojatooteid. Need sisaldavad taimseid östrogeene ehk fütoöstrogeene ja võiks leevendada menopausi vaevusi. Fütoöstrogeene sisaldavad toiduained on näiteks seesami- ja linaseemned, sojaoad, kuivatatud puuviljad, marjad, tofu jne. Lisaks avaldavad fütoöstrogeenid positiivset mõju luude hõrenemisele ja
Uus menoelle® sari on orgaaniline Saksa sari naistele, mis aitab säilitada head enesetunnet ka menopausi ajal – siis, kui võib tekkida tupe kuivus, tupe muutused, vaginaalne sügelus, ärritus ja põletustunne, tupe tundlik limaskest ning valu seksuaalakti ajal.
Uus menoelle® PLUS ühendab EstroG-100© tervikliku lähenemise üleminekuaastatega kaasnevates tüüpilistes sümptomites ja AFFRON-Safrexi, väga kontsentreeritud safraniekstrakti täiendava, kliiniliselt tõestatud toega selliste sümptomite puhul nagu meeleolu kõikumine, ärevus, sisemine rahutus ja unehäired.
€
Uus menoelle® Vaginalgel 100 ml on hormoonivaba looduslik alternatiiv sünteetilistele ja keemilistele niisutavatele geelidele intiimpiirkonna jaoks. Geel võimaldab kauakestvat loomulikku niiskust. Menoelle geel on vegan, 95% orgaaniline ning niisutava, kergelt jahutava ja rahustava toimega.
14,95 €
Uus menoelle® OVULA med vaginaalsed ravimküünlad bakteriaalse vaginoosi, tupeseene ja tupekuivuse korral. Piimhappe ja hüaluroonhappega. Hormoonivaba ja säilitusaineteta. 10 suposiiti.
€
Menopausi algus on naisele sageli ülimalt stressirohke, sest keha, millega ollakse harjutud, hakkab korraga muutuma.
vähendavad südame-veresoonkonnahaiguste tekkeriski.
Kindlasti tasub apteegis ja tervisepoodides pakutavaid preparaate proovida, sest nendes sisalduvad fütoöstrogeenid on kontsentreeritumas koguses kui toidust saadav kogus. Samuti
nopausi ajal ära unustada D-vitamiini, lisaks võiks tarvitada ka kaltsiumi just luude hõrenemise tõttu.
Kellele hormoonasendusravi?
manustatav sprei või tuppe manustatav geel. Kui emakas on alles, siis on vajalik kombineeritud hormoonasendusravi koos progesterooniga kaitsmaks emaka limaskesta.
on mõnel ravimtaimel leitud positiivne mõju teatud kindlale menopausi sümptomile. Näiteks salveiekstrakt aitab higistamise vastu, linaseemneekstrakt on kasulik südame-veresoonkonnale ja seedeelundkonnale. Üldiselt sisaldavad apteegipreparaadid just soja, aasristikut ja salveid. Meie laiuskraadil ei tohiks me-
Kui aga menopausi sümptomid on väga häirivad, siis peaks kindlasti pöörduma naistearsti poole. Naistearst saab vastunäidustuste puudumisel määrata naisele hormoonasendusravi. Mujal maailmas on hormoonasendusravi väga laialt levinud. Ka meil Eestis on tasapisi muutumas suhtumine hormoonidesse ja enam neid nii väga ei kardeta. Järjest enam tullakse vastuvõtule sooviga alustada hormoonasendusraviga. Hormoonravi ei pea olema vaid suukaudne. Kui naisel on emakas mingil põhjusel eemaldatud, siis on väga mugavaks östrogeenide manustamise võimaluseks nahakaudselt
Menopaus on naise elu loomulik osa ja seda ei tohiks võtta kui elu lõppu. Tänapäeval tõusnud eluea tingimustes elavad naised sageli suurema osa elust just menopausis, mitte fertiilses eas. Muutused on elu loomulik osa ja sellisena peaks võtma ka menopausi.
Üht tahaks naistele küll südamele panna. Olgugi et menopausis ei pea muretsema rasedaks jäämise pärast, siis suguhaigused levivad endiselt ja naistearsti juures käimist ei tohiks ära unustada. Samuti on menopausis naised haaratud emakakaelavähi ja rinnavähi ennetusprogrammidesse. Kes muu naise tervise eest ikka hoolitseb kui naine ise!
Menopaus on naise elu loomulik osa ja seda ei tohiks võtta kui elu lõppu.⁄ Eesti Naise Tervis
MAAILMASKI AINULAADNE!
Eestlased panid musta küüslaugu kreemipurki
Küüslaugust on alati lugu peetud – tänu oma tervist toetavatele omadustele leiab see palju kasutust nii maitseainena kui ka loodusliku ravimina. Tõsi, nahahoolduses on sellest seni üpris vähe kuulda olnud. Kuniks tuli meie oma looduskosmeetikatootja Tilk! ja pani koostöös TalTechi teadlastega musta küüslaugu loodusliku väe ka kreemipurgi sisse.
TILK!-I MUSTA KÜÜSLAUGU TOOTESARI VÕIDAB JÄRJEPANU EESTLASTE SÜDAMEID
Tootja isiklikust vajadusest tekkinud idee must küüslauk kreemipurki panna aitasid ellu viia TalTechi teadlased eesotsas Raivo Vokiga. Koostöös välja töötatud musta küüslaugu tootesarja kuulub lausa 14 toodet. Võimsat musta küüslauku täiendavad saaremaist päritolu väetaimed, nagu astelpaju, kummel, kadakamari, kassinaeris, lavendel ja salvei. Selleks et võimendada noorendavat toimet veelgi, on tooteid rikastatud ka C-vitamiini ja hüaluroonhappega. Sari on võitnud praeguseks paljude eestlaste südamed. Seda, et keegi pärast nahahooldussarja kasutamist küüslaugu järele lõhnaks, ei ole tarvis karta. Võrreldes värske küüslauguga on mustal küüslaugul õrnalt magus ja karamelline maitse ning fermenteerimise käigus kaob ka küüslaugule omane vänge lõhn.
Miks just musta küüslaugu? Vastus on lihtne! Kuigi must küüslauk ei ole tegelikkuses midagi muud kui kõrgel temperatuuril kääritatud valge küüslauk, on see läbi aegade armastatud looduslik antioksüdant ja antibiootikum sellisel kujul mitmeid kordi efektiivsem. Näiteks antioksüdanti nimega S-allüültsüsteiin, mis pakub tõhusat kaitset põletike ja infektsioonide eest, leidub mustas küüslaugus isegi ligikaudu 16 korda rohkem kui toores küüslaugus. See teeb sellest ülimalt hea abimehe ka nahahoolduses. Kuidas täpselt must küüslauk meie nahale hea on?
• Alandab põletikke ja aknet ning ennetab seente teket
Tänu antibakteriaalsele toimele aitab must küüslauk säilitada naha tervislikku mikrobioota tasakaalu ning kaitsta nahka kahjulike mikroorganismide ja nahaseene tekitajate eest. Kuna must küüslauk soodustab ka haavade paranemist, aitab see ühtaegu leevendada aknet ja vältida selle armistumist.
• Noorendab
Tänu kääritamisele sisaldab must küüslauk võrreldes värske küüslauguga topeltkoguses antioksüdante ja aitab seeläbi kaasa kollageeni moodustamisele nahas. Seetõttu on must küüslauk eriti tugevatoimeline vananemisprotsessist kahjustatud naharakkude uuendaja ja turgutaja.
• Leevendab muid nahahaiguseid
Must küüslauk võib aidata lisaks aknele leevendada veel mitmeid nahahaigusi. 2011. aastal tehtud uuringust selgus nimelt, et sellest võiks olla suur abi ka psoriaasi, alopeetsia, armide, tüügaste konnasilmade ja naha seeneinfektsioonide korral.
PROOVI OMAL NAHAL JÄRELE!
Toitev vananemisvastane öökreem lavendli ja musta küüslauguga
See lavendli ja musta küüslaugu öökreem on ülimalt toitev, mis teeb sellest ideaalse öise hooldaja ja naha niisutaja. Eriti hästi sobib kuivale ja vananemisilmingutega nahale. Võiks kuuluda iga 35+ vanuses naise vannitoariiulile või kosmeetikakotti.
Mulle meeldib Tilk! Lab öökreemi minimalistlikpakendjasiidine koostis.Munahkonpigemkapriisne jakaalunalatiuuetootelisamist omarutiini.Tilk!öökreemipuhulolin postitiivseltüllatunud.Kreemonhea lõhnaganingnäginpärastkolme päeva,ettalvestsakutada saanud kuiv nahk onsiidisem,pehmem jasäravam.” – Kerli Savi, Brand Studio müügijuht
TILK!
AITAB TEHA PAREMAID VALIKUID
Too pakend tagasi!
Tilk! On loonud Eestis unikaalse keskkonnahoiuprogrammi REUSEME, millega kogutakse kasutuses olnud pakendid tarbijatelt tagasi ja suunatakse uuesti ringlusse. Samamoodi on võimalik e-poes tellida kõiki tooteid ilma välise pakendita.
Tutvu musta küüslaugu toodetega siin: www.tilk.bio
Tilk! brändi looja Pille LengiÜle 15 aasta põhjalikult uuritud ja patenteeritud piimhappebakterid Lactiplantibacillus plantarum TENSIA®, INDUCIA® ja MCC1. Piimhappebakterite funktsionaalsed omadused on tõestatud kliiniliste uuringutega.
PlantaBif ® SINU SEEDIMISE HEAKS!
1 kapslis
10 miljardit inimese mikrobioomile omast elus piimhappebakterit.
Eestis leiutatud ja toodetud toidulisand.
Teadus- ja arendustööd on teinud BioCC OÜ ja Tartu Ülikooli teadlased.
Suurendab kasulike laktobatsillide üldhulka soolestikus ja rikastab seedemikrobiootat.
KÄED kauniks!
tekkimist ennetada. Käte peale mõtleme aga palju vähem. Nahk meie kätel on sama õrn kui näonahk, kuid tihtipeale unustame käte eest korralikult hoolt kanda.
TEKST: MARIANN VILBRE / FOTO: SHUTTERSTOCK
Koori kord või kaks nädalas
Täpselt nagu nahk sinu näol, vajavad ka meie käed aeg-ajalt koorivat hoolitsust. Koorimise käigus saab lahti surnud nahast, see valmistab käed ette järgmisteks niisutavateks sammudeks ja tagab kõikide toodete korraliku imendumise. Käte koorimiseks ei ole tingimata vaja soetada eraldi toodet, ka tavaline kehakoorija sobib hästi. Kanna koorija kuivadele puhastele kätele, masseeri käsi tootega korralikult ja seejärel loputa.
Kasuta seerumit
Nagu juba mainitud, on käte nahk sama õrn kui mõnes näopiirkonnas. Seetõttu sobivad meie näohoolitsustooted ka kätele väga hästi. Näiteks õhtuti, kui näole seerumeid kannad, ei teeks paha neidsamu seerumeid ka oma kätel kasutada. Nii saab õrn nahk sinu kätel vajalikke niisutavaid ja taastavaid toimeaineid ning see on ka hea viis ära kasutada üleliigne toode, mis tavaliselt peopesadesse jääb. Kõige paremini sobiksid kätele seerumid, milles on antioksüdante.
Hoolitse oma
küünenahkade eest
Ka küünenahad vajavad veidi hoolt, et need näeksid terved ja niisutatud välja. Selleks on kõige parem kasutada eraldi küünenahkadele mõeldud õli.
Ent hästi toimivad ka näiteks kookos-, mandli- ja argaaniaõli. Kui küünenahad on korralikult hooldatud ja niisutatud, on ka küüned tervemad ning tugevamad. Masseeri õli lihtsalt küüntele ja küünenahkadele ning naudi kaunist tulemust.
Kreemita käsi regulaarselt Noorusliku naha saladus on kahtlemata niisutus. Et käed näeksid head välja ega kiheleks või kisuks, tasub soetada korralik kätekreem. Erinevalt kehakreemidest on kätekreemid tavaliselt paksema tekstuuriga ja mõeldud kahjustatumale nahale. Hea nipp on hoida kätekreemi kraanikausi serval, täpselt seebi kõrval. Siis saad pärast iga kätepesu mugavalt kreemi peale kanda.
Kasuta päikesekreemi
Nagu kõik teame, põhjustab päikesekiirgus naha enneaegset vananemist. Muidugi käib see ka meie käte kohta. Oleme juba harjunud sellega, et peame päikeseliste ilmadega päikesekreemi kandma näole ja kehale, kuid käed jäävad sageli tähelepanuta.
Kõige parem oleks, kui kätekreemis oleks päikesekaitse juba sees, nii ei pea palavatel päevadel mitut toodet nahale kandma.
Kanna kindaid
Külmemate ilmadega tuleks õues olles kindlasti kindaid
Kuidas oma kätele
uus hingamine anda?
• Vananemisvastased kätekreemid sisaldavad koostisaineid, mis pinguldavad nahka, soodustavad kollageeni tootmist, niisutavad tõhusalt ja vähendavad vanusega tekkivaid pigmendilaike
• Happekoorimine on levinud protseduur, mida kasutatakse enamasti näonaha noorendamiseks, kuid mis sobib suurepäraselt ka kätele.
• Mikrodermabrasioon ehk mikrolihvimine on samuti kooriv hoolitsus, mida tehakse nii kätele kui ka näole, kuid selle puhul toimub naha koorimine mehaaniliselt.
kanda, sest talvine külm ja kuiv õhk muudab käed väga kuivaks, nii et nahk hakkab lõhenema. Samuti on oluline kindaid kanda majapidamis- ja aiatöid tehes, sest nii kodus kui ka aias puutuvad meie käed tihti kokku tugevate kemikaalidega, mis õrna nahka kahjustavad.
Maanda stressi
Kui kõikvõimalikud välispidised sammud noorema ja tervema naha heaks on tehtud, siis tasub pilk pöörata ka sissepoole. Stress vallandab meie kehas hormooni nimega kortisool ja see lagundab kollageeni. Kuna kollageen tagab meie naha elastsuse ja nooruslikkuse, siis peaksime püüdma seda säilitada.
Allikad: verywellhealth.com, skincare.com
Teame juba päris hästi, kuidas oma näonaha eest hoolitseda, milliseid tooteid kasutada ja kuidas vananemismärkide
Sress, arvuti ja silmade tervis
Inimeste silmad on väga tundlikud, ka paljud tervisehädad annavad endast märku just silmade kaudu. Näiteks võib sinu nägemist oluliselt mõjutada pikaajaline stress ja arvutiga töötamine.
TEKST: LIINA TARUM, optometrist ; KÄTLIN VÕHMAR, optometrist / FOTO: SHUTTERSTOCK
Stress mõjutab nägemist
Optometrist Liina
Tarum on 12 aastat töötanud optika vallas, ta teeb laste nägemisuuringuid ja on spetsialist kontaktläätsede alal.
Uuringud on näidanud, et vaimne stress võib väljenduda muu hulgas ka nägemismoonutustena. Kui tunned stressi, muret või hirmu, paneb keha „võitle või põgene“ reaktsioon sinu organismi toimima nii, et saaksid võimaliku ähvardava olukorraga hakkama. See on meile kasulik siis, kui oht, mida keha tajub, ei kesta kaua. Aga kui keha on pidevas pingeseisundis, on sellel tugev mõju ka tervisele.
Organismi kurnatus
mõjutab ka silmi ja nägemissüsteemi ning võib kaasa tuua silmade väsimuse, peavalu ja erinevaid nägemishäireid.
dist tingitud nägemise halvenemine, vanusega seotud kollatähni degeneratsioon, ja teisi silmapõhja probleeme.
Kui stressitase tõuseb, vabaneb kortisool. Kortisool on peamine stressihormoon, seda toodetakse neerupealistes. Kortisool mõjutab silmade ja aju veresoonkonda – suurendab silmades rõhku, kahjustab veresooni ning põhjustab põletikku.
See kõik võib viia nägemise halvenemiseni. Stressi tõttu langenud nägemine võib stressi leevenedes taastuda – seetõttu on oluline stressitaset kontrollida ja vajadusel maandada.
Need on enamasti märgid liigsest stressist ja sel juhul on soovitatav mõneks perioodiks aeg maha võtta. Sümptomid peaks kiirelt mööduma. Kui aga sümptomid ei taandu, tasub pöörduda spetsialisti poole.
Arvuti mõju silmadele
Optometrist Kätlin
Võhmar on 13 aastat töötanud optika vallas ja tal on pikaajaline kogemus optikakaupluste juhtimises.
Krooniline stress võib põhjustada ka silmasisese rõhu suurenemist, mis omakorda võib kaasa tuua nägemisnärvi kahjustusi. Samuti võib pikaajaline stress süvendada levinud silmahaigusi, nagu glaukoom, optiline neuropaatia, diabee-
Levinud stressiga seotud sümptomid:
Î udune nägemine;
Î tundlikkus ereda valguse suhtes;
Î kuivad silmad;
Î peavalu;
Î silmade koormus;
Î tõmblevad silmalaud.
Arvuti iseenesest nägemist ei kahjusta, kuid seda võib teha silmalihaste pidev pinge ja pisaravedeliku nappus, kui silmi piisavalt ei pilgutata. Samuti peitub digiseadmete ekraanides varjatud oht – lühikese lainepikkusega sinine valgus, mis on lähedane nähtamatule ultraviolettkiirgusele.
Tänapäeva maailmas on suur osa töökohtadest kolinud arvutisse, mistõttu veedetakse ekraanide ees märkimisväärne aeg. Lisaks sellele vaatame koju tulles telekat või veedame aega nutitelefonis. On leitud,
et enamik inimesi veedab ekraanide ees iga päev vähemalt 6 tundi ning seejuures on 70% arvutiga töötavatest täiskasvanutest täheldanud silmade ülekoormuse sümptomeid.
Mida kujutab endast sinine valgus?
Sinine valgus on nähtava spektri osa, millel on väga lühike lainepikkus ja tugev energia. See tungib sügavale silma sisse ning võib kahjustada võrkkesta ja viia kollatähni ehk maakuli degeneratsiooni tekkeni.
Sinise valguse kahjulik mõju annab endast kõigepealt märku silmade väsimuse ja sügelemisega. Hiljem võivad tekkida ka punetus ja nägemine võib muutuda häguseks, mis on juba tõsisemad ohumärgid ning võivad olla seotud põletikuliste protsessidega silmas.
Lühilainelist sinist valgust seostatakse ka peavalu, peapöörituse ja unehäiretega.
Intensiivne niisutus pikaks ajaks
kuivadele, väsinud ja ärritunud silmadele.
•Diabeet •Hormonaalsed muutused •Menopaus
•Ravimid •Silmaoperatsioonide järgselt
Arvuti kasutamine
Kontaktläätsed
Kuidas arvutiga töötades oma silmi kaitsta?
Valgustus – lisaks ekraanile peaks ruumis olema veel valgusallikaid. Arvutiga töötades tuleks lülitada lamp sisse või istuda loodusliku valgusallika lähedusse. Ekraani pimestamise ja valguse peegeldumise vältimiseks ei ole soovitatav monitori akna või lambi ette asetada, kuna ruumi ja ekraani heleduse erinevus põhjustab silmadele väsimust, ebamugavustunnet ja pinget.
Pööra tähelepanu monitori asukohale – monitor tuleks paigaldada väljasirutatud käe kaugusele ja ekraani ülaosa silmade kõrgusele või veidi allapoole. Oluline on reguleerida monitoril kontrasti ja heledust nii, et see oleks silmadele mugav.
Tee vahepause – arvutiga töötades töötavad silmalihased stato-dünaamilises režiimis, mis tähendab, et nad on pidevas pinges ega saa tervislikku koormust. Just selle tõttu on nii oluline teha aeg-ajal pause harjutusteks ja silmade lõõgastumiseks.
Jälgi mikrokliimat – pikka aega siseruumides viibides kannatavad meie silmad kuivuse all. Õige mikrokliima aitab silmadel raskust kergemini kanda. Keha jaoks mugavateks tingimusteks loetakse 18–22 °C ja 40–60% õhuniiskust ning ruumi regulaarset õhutamist.
Pilgutamine – silmi on soovitatav pilgutada sagedasti. Ekraani vaadates keskendume teabe vastuvõtmisele ja seetõttu kipume neid harvemini pilgutama kui tavaliselt.
• Küttesüsteemid
• Saas
• Ilma
• Konditsioneer S ste (näiteks sigaretisuit s) astik (tuul)
Artelac TripleAction hooldab pisarakile kõiki kolme kihti. See jääb püsima silma pinnale, pakkudes intensiiivset niisutust ning leevendab sümptomeid koheselt ja pikaks ajaks.
Artelac Triple Action sisaldab looduslikku niisutajat hüaluroonhapet ja lisaniisutajaid glütserooli, karbomeeri ja lipiidkomponenti.
Meditsiiniseade. Enne kasutamist loe tähelepanelikult infolehte, vajadusel konsulteeri arsti või apteekriga.
Ei sisalda säilitusaineid. Säilib avamisest 6 kuud. Saadaval apteekides.
Maaletooja: Sirowa Tallinn AS, tel 6 830 700
Stress võib põhjustada silmasisese rõhu suurenemist ja süvendada silmahaigusi.
Tee silmadega harjutusi –„20-20-20-reegel“ on tõhus ja lihtne harjutus, mida saab teha ilma töölaua tagant tõusmata. Selleks tuleb vaadata iga 20 minuti järel 20 sekundi jooksul mõnda objekti, mis asub umbes 20 jala ehk 6 meetri kaugusel. Teise võimalusena võib vaadata aknast välja või kolleegi poole, kes istub kontori teises otsas. See aitab silmadel taastada loomuliku asendi ja lubab silma ripslihasel puhata.
Kasuta niisutavaid silmatilku – pika ja väsitava päeva lõpus võib ilmneda silmade kuivus ning põletustunne. Ebamugavust aitab vähendada niisutavate tilkade kasutamine.
Prillide kasutamine – parim viis arvutiga töötada on teha see silmade jaoks võimalikult mugavaks, kasutades selleks optometristi soovitatud prilliklaase. Õigesti valitud prillidel peaks olema vähemalt peegeldumisvastane kate, kuna see aitab suurendada kontrastsust ja selgust, vähendades koormust silmadele.
Viis nõuannet silmade tervise hoidmiseks Kas teadsid, et nägemismeele abil saame ümbritsevast keskkonnast ligi 90% infost? Seetõttu on silmade tervis ja silmanägemise eest hoolitsemine tähtis kogu eluea vältel. Nii seisad hea selle eest, et terav silmanägemine säiliks võimalikult kaua. Kuidas aga silmade tervise eest iga päev õigesti hoolt kanda? Toome välja viis nõuannet silmade tervise hoidmiseks.
1. Regulaarne nägemiskontroll
Silmade tervis ja nägemise eest hoolitsemine peaks olema sama loomulik tegevus nagu hambaarsti juures käimine. Regulaarne külaskäik silmaarsti või optometristi juurde aitab varakult avastada võimalikke muutusi nägemises. Enamiku nägemishäirete ja silmahaiguste diagnoosimine varases staadiumis võimaldab haigusi ennetada ning pidurdada haiguste edasiarengut. Lisaks sellele on
sagedase kontrolli puhul kergem valida vahendeid nägemise korrigeerimiseks ja halvenemise aeglustamiseks.
2. Tervislik toitumine
Silmade tervist saad toetada ka teadliku ja mitmekesise toitumisega. Sinu igapäevane toidulaud peaks sisaldama mõõdukas koguses küllastumata rasvhappeid, vitamiine ja mineraalaineid. Seega jälgi kindlasti, et toidus oleks esindatud sellised toitained nagu beetakaroteen, luteiin, zeaksantiin ja oomega-3-rasvhapped
Beetakaroteeni sisaldavad köögi- ja puuviljad
Î Beetakaroteen on keha põhiline A-vitamiini allikas. Silmade tervise suhtes vajame seda teravaks silmanägemiseks ja immuunsüsteemi tugevdamiseks. Samuti võib beetakaroteen aeglustada vanusega seotud silmahaigust kollatähni degeneratsiooni.
Î Beetakaroteeni leidub kollaste, oranžide ja roheliste lehtedega puu- ning köögiviljades, näiteks porgandis, tomatis, bataadis, kõrvitsas, spargelkapsas, melonis, kabatšokis ja aprikoosis. Mida intensiivsem on puu- või köögivilja värvus, seda rohkem leidub temas beetakaroteeni.
Luteiini ja zeaksantiini sisaldavad toiduained
Î Inimese silmas leidub kahte sorti karotenoide – luteiini ja zeaksantiini. Need kollased pigmendid annavad meie silma võrkkestas asuvale kollatähnile tema värvuse ja nime. Luteiin ja zeaksantiin toimivad looduslike päikeseprillidena, kaitstes silmi kahjuliku UV-kiirguse eest ning aeglustades kollatähni kärbumist. Need karotenoidid aitavad säilitada head nägemist, eriti hämaras.
Î Luteiini ja zeaksantiini leidub enim tumedas lehtköögiviljas, kales, spinatis, lehtpeedis, munas ning maisis.
Oomega-3-rasvhappeid sisaldavad toiduained
Î Oomega-3-rasvhapped on äärmiselt vajalikud meie nägemise normaalseks arenguks ja nägemisteravuse säilitamiseks. Samuti on oomega-3-rasvhapete suureks plussiks kuivade silmade ärahoidmine või sümptomite leevendamine. On leitud, et oomega-3-rasvhapped soodustavad väiksemat pisarate aurustumist.
Î Parimaks oomega-3 allikaks on rasvased kalad, nagu makrell, sardiin, lõhe, heeringas ja tuunikala, aga ka tofu, Kreeka pähklid ja chia-seemned. Heaks alternatiiviks on ka kalamaksaõli toidulisandid.
3. Silmade kaitsmine liigse
UV-kiirguse eest
Päikese UV-kiirgusel on silmade tervisele tugev mõju. Liigne
UV-kiirgus võib põhjustada
negatiivseid muutusi silmades: kiirendada läätsekae arengut ja maakuli degeneratsiooni või põhjustada sarvkesta kahjustusi. Erinevad uuringud näitavad, et umbes 1/3 inimestest on pidanud taluma UV-kiirgusest tekkinud silmade ärritust, nägemisraskusi või silmade punetust ja paistetust.
Nii nagu nahka, tuleb ka silmi kaitsta liigse UV-kiirguse eest. Seega on väga oluline kaitsta oma silmi kvaliteetsete päikeseprilliklaasidega. Enne päikeseprillide ostu mõtle, millistes oludes ja milleks sa prille kõige rohkem kasutad. Soeta päikesevarjud kindlasti prillipoest, sest mujalt ostes võid saada prillid, millel ei olegi UV-kaitset!
4. Suitsetamisest loobumine Kas teadsid, et suitsetamine on silmapõhjade lupjumise ja hallkae tekke üks põhjustajatest? Samuti tõstab suitsetamine
maakuli degeneratsiooni ning südame-veresoonkonnahaiguste riski, mis omakorda mõjutab silmade veresoonkonda ja seega silmade tervist. Mida rohkem inimene suitsetab, seda suuremad on silmahaigustesse haigestumise riskid.
Lühilainelist sinist valgust seostatakse ka peavalu, peapöörituse ja unehäiretega.
Tubakasuits mõjub ka suitsetajaga ühes ruumis olevatele mittesuitsetajale, ärritades silmi ja halvendades kuiva silma sündroomi. Samuti suurendab suitsetamine nägemise kaotamise riski neil, kellel juba on avastatud mõni silmahaigus.
MEIE PAIGALDAME, SINA NAUDID
Täiesti uuel tasemel
ergonoomiline saunaelamus:
• Kaarja joonega kontuur
• Ülimugav istumisasend
• Termatöödeldud materjalist
• Sinule sobivates mõõtudes
• Professionaalne paigaldus
MURRAME MÜÜTE
Suitsetamise maha jätmine või sellega üldse mitte alustamine on parim pikaajaline investeering oma silmade tervise heaks!
ka silmanägemist. Näiteks võib diabeet lõppfaasis põhjustada pimedust.
5.
Hea füüsiline vorm Samuti sõltub silmade tervis sinu füüsilisest vormist. Ebatervislik toitumine ja vähene liikumine viivad kaalutõusu ning rasvumiseni, mis suurendab riski ülekaaluga seonduvatesse haigustesse jäämisse. Täiskasvanutel on peamised ülekaaluga seonduvad nähtused ainevahetushäired ja 2. tüübi diabeet, mis mõjutavad tugevasti
Hea füüsilise vormi ja tervisliku kehakaalu võtmeks on piisav liikumine ning tasakaalustatud toitumine. Üldiselt on soovitatav liikuda regulaarselt mõõduka intensiivsusega vähemalt 150 minutit nädalas või kõrge intensiivsusega vähemalt 75 minutit.
Hea silmatervise tagamiseks pöördu regulaarselt optometristi või silmaarsti vastuvõtule!
Läbi aegade on levinud erinevaid uskumusi, mille kohaselt mõni tegevus kas parandab või kahjustab nägemist. Enamik neist siiski paika ei pea või kehtib vaid osaliselt.
Porgandi söömine parandab nägemist
Osaliselt tõde. Porgand sisaldab A-vitamiini, mis on kasulik silmade tervisele. Seega on ütlusel osaliselt tõepõhi all, kuid siiski ei leidu piisavalt tõendeid, et seda kindlalt väita.
Arvatakse, et see ütlus pärineb II maailmasõjast, kui Briti luure teatas kõigile, et nende pilootidel on parim nägemine, sest nad söövad palju porgandeid. Tegelikult kasutasid piloodid sihtmärkide leidmiseks radarit ja mõtlesid kuulujutu välja, sest nad ei tahtnud, et Saksa väed nende taktikast teada saaksid.
Läätsed saavad silmades „ära kaduda“
Vale. Kontaktläätsede silmamuna taha sattumine on füüsiliselt võimatu. Silma katab sidekest, mis on ühendatud silmalaugudega, kaitstes sel viisil silma võõrkehade sattumise eest silma taha. Halvimal juhul võib lääts nihkuda ainult silmalau alla, kuid sel juhul tekib tunne, nagu oleks midagi silma sattunud.
Kui lääts on paigast nihkunud ning seda on keeruline kätte saada, siis on soovitatav silmad sulgeda ja masseerida õrnalt silmalaugu.
Pimedas lugemine on silmadele kahjulik
Vale. Kuigi pimedas lugemine võib põhjustada ajutist silmade väsimust, ei kahjusta see püsivalt nägemist. Silmadesse tekib pinge siis, kui silmad on sunnitud keskenduma halbades tingimustes. Näiteks piisava valguse puudumine.
Sellisel juhul võivad silmad olla valusad või väsinud ja selle tagajärjel tekkida peavalud. Tavaliselt taanduvad need iseenesest, kui silmad puhkust saavad.
Televiisorile liiga lähedal istumine kahjustab nägemist
Vale. Telerile liiga lähedal istumine ei kahjusta silmi, kuid võib põhjustada silmade pinget. Lapsed keskenduvad paremini lähedal asuvatele objektidele ja nad eelistavad sageli vaadata televiisorit lähemalt.
Kui laps istub pidevalt telerile liiga lähedal, võib see olla märk lühinägevusest. Sellisel juhul soovitame pöörduda nägemiskontrolli.
Päikest on ohutu vaadata
Vale. Päikesesse pole kunagi turvaline vaadata isegi päikeseprille kandes. Päikesest kiirgab ultraviolettkiiri, mis võivad kahjustada sarvkesta, võrkkesta ja läätse. Võrkkesta kahjustusi nimetatakse retinopaatiaks. See on tavaliselt valutu, seega vahel ei saa tekkinud kahjust arugi. Päikesekahjustus võib põhjustada täieliku või osalise nägemise kaotuse.
Pausideta ekraani vaatamine ja raamatute lugemine kahjustab lapse silmi
Osaliselt õige. Pausideta lähedale vaatamine ei kahjusta tingimata nägemist, kuid siiski on lastel, kes veedavad palju aega toas ekraanide taga, suurem risk müoopia tekkeks.
Prillide kandmine võib nägemist kahjustada Vale. Prillide või kontaktläätsede kandmine ei kahjusta nägemist. Vahel võidakse ekslikult arvata, et prillid halvendavad nägemist, sest prillide eest võtmisel tunduvad asjad „hägusemad“ kui enne prillide kandmist. On tavapärane, et nägemine muutub vananedes, kuid see ei halvene prillide või läätsede kandmise tõttu.
Silmakontrollis tuleb käia vaid siis, kui nägemine on halb Silmakontroll on oluline igas vanuses, olenemata nägemisest. Põhjalikus nägemise kontrollis selgitatakse välja prillivajadus, kontrollitakse silmarõhku ja silmapõhjasid. Regulaarne nägemiskontroll võimaldab tuvastada silmahaigusi, mis on varajase avastamise korral ravitavad.
Allikas: nägemisuuringud.ee
Ilumaailm kummardab aastaaastalt üha enam loomulikkust. Siiski pole nn pardihuuled veel tänavapildist kuskile kadunud. Arvatakse, et ka meid tundmatuseni muutvad sotsiaalmeediafiltrid võivad pikapeale jätta oma jälje. Mida on selline ebarealistlike tulemuste ihalus endaga kaasa toonud? Milline on üldse ilus loomulik tulemus?
ILUSÜSTID LUUBI ALLA: kui palju on palju?
Vestlesime ilusüstidest ja loomulikkusest ning sellest, kuidas need kaks ühte lausesse sobima panna, Medemis Clinicu meditsiiniala juhataja Kristel Kauriga.
Teame ju hästi, et ega äärmused endaga enamasti midagi väga head kaasa too. Nii ka selles vallas. Oletame, et inimene on ilusüstide suhtes niigi skeptiline. Kui tema tutvusringkonda satub keegi, kes
on andnud ilusüstidele sõrme ja mõne aja pärast tundub, et need on võtnud nüüd talt terve käe (teisisõnu: ta on kõikvõimalike välimust muutvate protseduuridega selgelt liiale läinud), külvab see skeptikus muidugi hirmu ning paneb mõtlema, et ega vast teisiti saagi. Nagu karussell, mis kogub iga ringiga ainult hoogu juurde ja kust enam kuidagi maha ei saa.
Tegelikkuses jääb siiski nende kahe leeri – süstidega liialdajate ja tuliste vastuseisjate –
vahele ka väga palju loomulikke tulemusi. Nagu ütleb aastaid ilusüste teinud Kaur: „Kindlasti on sul vähemalt kaks kolleegi, kes on oma huuli süstinud, aga mitte keegi ei saa aru.“
Ebaloomulikud tulemused külvavad hirmu
Kristel nõustub, et vast just nende ülesüstitud huulte ja nägude tõttu, mida meedias pidevalt näeme, ongi jäänud mulje, justkui teisiti ei saakski. On ju huuled üks kõige enam
TEKST: RIINA PALMISTE FOTO: SHUTTERSTOCKüle süstitud piirkondi ilumaailmas. Nii on ka Kristelil ette tulnud, et kui ta on soovitanud kellelgi huultesse täitesüste teha, on esimese hooga päris ära ehmutud. Olgugi et soovitus on antud hoopis teisel põhjusel kui huulte silmatorkavalt suuremaks muutmine. „Huulte täitmise õige eesmärk on siiski huule niisutamine, huulepealsete kortsukeste vähendamine ja kaotamine või asümmeetria korrigeerimine, mitte huule kuju muutmine või ebaloomulikult suureks süstimine,“ selgitab Kristel.
Samast, loomulikkuse põhimõttest ei lähtuta tegelikult ainult huulte süstimisel, vaid esteetilises meditsiinis üleüldiselt. „Eesmärk ei ole sinu välimust muuta, vaid parandada seda, mis sul on, ja taastada seda, mis oli näiteks kümme aastat tagasi,“ selgitab ta. Ise alati moto less is more järgi talitav Kaur usub, et sama juhtmõtte järgi tegutseb tänapäeval juba suurem osa
ilusüstijaid. Oma igapäevatöös silutakse peamiselt väikeseid kortsukesi, vähendatakse näo vajumist ja muid vanusega tekkinud ilminguid. Preparaadikogused on sellisel juhul pigem väikesed. Eesmärk ise aga õilis – parandada inimese enesehinnangut ja elukvaliteeti.
Kust alates võib siis üldse öelda, et inimene on süstidega liialdanud? Kristeli sõnul on selleks olemas väga lihtne mõõdupuu – kui täitesüst paistab näost välja, on preparaati kasutatud tegelikult juba liiga palju. „Keegi teine ei pea teadma, et midagi üldse tehtud on,“ selgitab ta, milline võiks välja näha ideaalne tulemus.
Angelina Jolie pildi võib
koju jätta
See ei tähenda, et vahel ei jalutaks ukse vahelt sisse neid, kes soovivadki neidsamu hiiglasuuri huuli ja seljataha paistvaid põsesarnu. „Siin on spetsialisti ülesanne ja tegelikult isegi kohustus öelda ei ning selgitada, miks me seda ei tee ja mis on loomulik tulemus,“ jagab Kaur, et õnneks on sellised soovid siiski pigem harvad ja mitte igapäevane praktika.
„Kui keegi tuleb sooviga täita väga peenikesi huuli – kaasas Angelina Jolie pilt –, siis kahjuks me seda soovi täita ei saa. Esiteks seetõttu, et huuled mahutavad korraga siiski väikese koguse preparaati, et tulemus jääks
loomulik. Teiseks – neil, kellele on loodus andnud peenikesed huuled, ei pruugi suured huuled näoprofiiliga üldse sobidagi.“
Võtmesõna on siin muidugi konsultatsioon, mille käigus hinnatakse üheskoos spetsialistiga, mis võiks ühele või teisele sobida ja kui suur kogus oleks üldse mõistlik süstida. Kas kliendid on väljendanud teinekord Kristelile ka pettumust, kui ei saa päris sellist tulemust, nagu oleks esialgu tahtnud? Naise sõnul pigem mitte. „Minu kliendid väga hindavad mu ausust ega solvu, kui jätan mõne ampulli tegemata.“
Kuigi Kristeli sõnul hindab suurem osa ilusüstide tegijaist loomulikkust, on inimeste arusaam loomulikkusest paraku üpris erinev. Kuidas olla siis lõpuni kindel, et saan spetsialisti arvamust usaldada? Kristelil on selleks väga lihtne nõuanne. „Soovitan alati vaadata spetsialisti nägu, kelle juurde süstima minnakse. Kui sinu soov on saada loomulik tulemus, aga spetsialist paistab ülesüstitud, siis see võiks ka olla ohumärk.“
„Kindlasti on sul vähemalt kaks kolleegi, kes on oma huuli süstinud ja mitte keegi ei saa aru.”
„Kui täitesüst paistab näost välja, siis on juba preparaati kasutatud liiga palju.”
MIDA TEHA, kui iluoperatsioonist ei jää ilus arm?
Christinas Clinic pakub teenust, mis hajutab lõikusest tekkinud armid ja tagab loomuliku tulemuse.
Pärast sünnitamist ja imetamist oli mu rindadest järele jäänud sõna otseses mõttes kaks nahariba,” räägib Susanna (41), kes otsustas kaks aastat tagasi lasta omale rinnaimplantaadid paigaldada. „Kliinikus oli mu soov, et tahaks selliseid rindu nagu mul enne olid,” lisab ta. Tulemusega on Susanna väga rahul. Kuna ta oli teadlik, et haavad ei kipu tal hästi paranema, palus Susanna, et operatsiooni käigus tehtaks võimalikult vähe sisselõikeid. „Mulle tuldi võimaluste piires vastu, lõiked tehti rinnanibu juurde ja rinna alla. Operatsioon läks hästi ja ma taastusin kenasti.” Kui Susanna läks kliinikusse plaanilisse kontrolli, leiti, et moodustuvate armide väljanägemist saaks paremaks muuta. Punetava ja kergelt paistes nibuümbruse piirkonda otsustati lasermeetodi abil paremaks muuta. Laserravile lisandus ka tätoveerimine kliiniku koostööpartneri juures. Nende protseduuride tulemusena on
„
haavamügarikud kadunud ning nibu ja areool loomulikud. Susanna ütleb, et nipsust ei juhtunud midagi – ta käis kliinikus laserravis üle aasta. Alguses iga kuue nädala, hiljem kuue kuu tagant. „Ma ei teadnud, et punetuse saab maha võtta ja arme ilusamaks teha. Nüüd ei ole peaaegu midagi näha. Mul on väga ilusad ja loomulikud rinnad,” räägib ta rahulolevalt.
ARMIRAVI MITU ETAPPI
Laserspetsialist Marcella Norlan ütleb, et kui Susanna jaoks leiti parim lahendus ja kirurgia osakonnast naine tema juurde saadeti, olid implantaadid paigaldatud, Benelli plastika tehtud (areoolplastika ehk Benelli plastika puhul tehakse poolkuu-kujuline sisselõige rinnanibuala kohale või ringkujuline sisselõige ümber areooli). Haavad olid Norlani sõnul küll paranenud, aga armid laienenud ja punetavad. Tegemist oli hüpertroofilise reaktsiooniga (punetav arm), mille spetsialist tunneb ära veresoontejoonise järgi ja mis tüüpiliselt kutsub esile armkoe vohamise. Vahel võib armkoe kiire kasvu taga olla ka geneetiline eelsoodumus, tõdeb laserspetsialist. Esteetilises kirurgias on enamasti siiski põhjuseks nahaplastika järgne nahapinge. Norlan selgitab, et armiravi käib tavaliselt kahes etapis. Esimeses etapis alustatakse töötlemist veresoonte eemaldusega, mis armi nö toidavad. Teises etapis eemaldatakse küps armkude CO2 laseriga, millega saavutatakse armi hajutamise efekt ümbritsevate kudede suhtes ja piirkond näeb selle tulemusel parem välja. Niisiis eemaldati Susannalt esmalt veresoonte võrgustik, mis armkude toitsid ja nö „liigliha” kasvatasid. Õige lainepikkusega valguse abil töödeldi veresooni, eesmärgiga tõsta nende temperatuuri. Selle tulemusel veresoon ei ole enam elujõuline ja imendub loomuliku ainevahetuse käigus. Protseduure jätkati Susanna puhul sagedusega kord kuus, kuni arm oli muutunud valgeks. Seejärel tuli pooleaastane paus. „Kui hakata kohe töötlema, hakkab arm uuesti vohama,” selgitab Norlan, mille jaoks on vajalik
hoida kuuekuulist vahet. Armi hajutatakse CO2 fraktsionaallaseriga, mis eemaldab armkudet osaliselt ning pärast protseduuri taastub eemaldatud osa normaalse nahaga, tekitades nii hajutamise efekti. Pärast fraktsionaalravi võib nahk hakata sügelema ja kiskuma, hoiatab ta. „Ärrituse leevendamiseks annab kliinik patsiendile niisutavat geeli kaasa. Ise ei pea midagi ostma.”
ETTEVAATUST, KOLLAGEEN!
„Kuna lõige oli areooli ümber, muutus seda ümbritsev armiserv laserraviga ebakonkreetseks, mis oligi tegelikult meie eesmärk. Lõpliku ilusa tulemuse saavutamiseks käis Susanna meie kliiniku koostööpartneri juures, kus püsimeigi abil loodi areoolile uus konkreetne serv ja loomulik värv. Ja armi praktiliselt näha pole,” resümeerib Norlan. Ta toonitab, et pärast fraktsionaalravi ei ole nahal kaitsebarjääri. Seega on oluline, et patsient ei läheks pärast seansse trenni, vanni, sauna jne. Ja veel üks oluline teadmine – kes läheb esteetilise operatsioonile, ärgu kasutagu toidulisandina kollageeni. „See soodustab armi vohamist. Kliiniku patsiendid, kellel on tekkinud hüpertroofiline reaktsioon nagu näiteks Susannal, saavad kliinikus järelravi sümboolse hinnaga. On normaalne, et haavad armkoestuvad mis tahes lõike tulemusel,” selgitab Norlan. Kõhu- ja reieplastika patsientidel tekib hüpertroofilist reaktsiooni statistiliselt rohkem, kuna on rohkem eemaldatud liigset nahka ja nahapinge on suurem. „Arm jääb teatud määral igal juhul, aga see ei pea olema paks ja kole keloid- armkasvaja, mis ulatub üle algse haava serva. Armiravi ei ole sugugi mitte kõigil vaja. Vajadus edasise ravi osas otsustatakse siis, kui patsient tuleb kliinikusse niite eemaldama ja spetsialistid vaatavad haava korralikult üle. On siiski fakt, et üleöö armi kaotada ei ole võimalik. Peab varuma aega ja kannatust. Tulemus on seda aga väärt,” ütleb Norlan.
Tähelepanu! Tegemist on tervishoiuteenusega. Christinas Clinic omab Terviseameti tegevusluba L04979 (CBF Medical OÜ). Operatsioone ja protseduure teostavad tervishoiutöötajad.
Hoolitse oma UNE EEST! See on elutähtis
Üha rohkem inimesi kannatab unetuse all ja vähene või ebakvaliteetne uni mõjutab omakorda kogu meie elukvaliteeti.
Vaatame, miks unetus tekib ja kuidas oma unehügieeni eest paremini hoolt kanda.
TOIMETAS: TAAVET KASE / FOTOD: SHUTTERSTOCK
Vähese unega kaasnevad mitmed ohud
Kui koged unetust, on mitmeid asju, mille suhtes peaksid eriti tähelepanelik ja ettevaatlik olema. Unetust võivad põhjustada näiteks stress, ärevus, kehv toitumine ja unehäired.
Maailmas kannatab igal aastal unetuse käes üle 60 miljoni inimese. Üles ärgates tuntakse väsimust ja tuju on paha. Insomnia võib kesta paarist päevast kuni mõne kuuni, aga sellest võib
välja kujuneda ka aastatepikkune võitlus.
Unetust võivad põhjustada stress ja ärevus. Öösiti on emotsioonid tugevamad ja elatakse päeva jooksul kogetut läbi. Ka peresuhted või töömured võivad sind öösiti üleval hoida.
Kõige levinumaks unetuse põhjuseks on depressioon. Ka võib magamata öid põhjustada vanus, sest mida vanemaks inimene saab, seda raskemaks muutub magamine. Vahel tuleb seetõttu
Maailmas kannatab igal
aastal unetuse käes üle 60 miljoni inimese.
teha päevaseid uinakuid. Uuringutest on selgunud, et kuskil 50% inimestest, kel vanust üle 60 eluaasta, kogevad insomniat.
Veel võivad magamist raskendada probleemid vaimse tervisega, ravimid, rahutute jalgade sündroom ja toitumine.
MIS VÕIB MAGAMATUSE TAGAJÄRJEL JUHTUDA?
1. Ette võib tulla õnnetusi.
2. Võivad tekkida tõsisemad terviseprobleemid.
3. Võib esineda mälukaotust.
4. Võib kaasa tuua enneaegse vananemise.
5. Kehakaal võib tõusta.
Kuidas oma unehügieeni eest paremini hoolitseda?
1. Pane paika unegraafik Pane paika ajavahemik, millal iga päev voodisse lähed ja igal hommikul üles tõused. Täiskasvanud inimene vajab vähemalt seitse tundi und, ent soovitatav on öösiti täis saada kaheksa unetundi.
Tähtis on järjepidevus, graafikust kinnipidamine. Hoolimata sellest, kas on nädalavahetus, pingeline aeg tööl või palju reisimist, proovi iga päev samal ajal magama minna ja ärgata. Niimoodi harjub keha stabiilse unerežiimiga.
Kui sa ei jää voodisse minnes esimese 20 minuti jooksul magama, tasub üles tõusta ja magamistoast üldse välja minna. Linade vahel vähkremine ja une ootamine üldjuhul ei aita. Tee pigem midagi lõõgastavat –loe, kuula rahustavat muusikat või lihtsalt jaluta. Mine tagasi voodisse, kui tunned end väsinuna. Esialgu võib unerežiimi paikasaamine olla raske, ent mida aeg edasi, seda lihtsamini see välja tulema hakkab.
2. Jälgi õhtust toitumist Ära mine voodisse väga täis või väga tühja kõhuga. See võib uinumist häirida. Kogukas õhtusöök võiks toimuda kaks-kolm tundi enne magamaheitmist. Samuti tasub enne magamist hoiduda ergutavatest ainetest – eriti nikotiinist ja kofeiinist. Nende mõju püsib kehas tunde pärast tarbimist ja see võib rahulikku uinumist häirida.
Pea meeles, need on ergutid ja hoiavad sind üleval. Küll aga võib mõnda aega enne uinumist juua rahustavat teed, näiteks kummeliteed.
3. Magamistuba olgu magamiseks
Hoia magamistuba jaheda, pimeda ja vaiksena – just need on hea unekeskkonna põhikomponendid. Tund-kaks enne uinumist kustuta laelambid ja väldi eredat valgust, kaasa arvatud nutividinate ekraanikuma.
Mida pimedam on magamistuba, seda parem tuleb uni. Kes oma unekvaliteedist tõesti hoolib, see paigutab magamistuppa pimendavad rulood, tõmbab magamiseks pähe unemaski ja torkab kõrva kõrvatropid. Täielikus pimeduses ja vaikuses puhkab meie keha palju paremini välja.
4. Väldi pikki lõunauinakuid Kuigi lõunauinak võib mõnikord olla meie päevasele tegevusele isegi kasuks, siis tasuks kindlasti jälgida, et see liiga pikale ei veniks. Vastasel juhul ei jää me õhtul lihtsalt magama. Päevane uinak ei tohiks kesta üle 45 minuti ja mida õhtupoole see toimub, seda raskem on meil uinuda.
5. Väsita end füüsiliselt Trenn mõjub kasulikult ka unele, see on selge. Päeva jooksul füüsiliselt väsitatud keha uinub õhtul palju kiiremini. Küll aga tasuks vältida intensiivset jõutrenni paar tundi enne magamaminekut, kuna see aktiveerib meie närvisüsteemi ja raskendab uinumist.
6. Tänasida toimetusi ... ... ära lükka homse varna. Kõik probleemid, millega saad päeval tegeleda, tasub ära lahendada. Nii palju kui võimalik. Nagu mainitud, tekitavad unetust väga tihti just ärevus ja stress ning homse varna lükatud asjaajamised võivad sind hiliste öötundideni üleval hoida.
Allikad: mayoclinic.org, naistekas.delfi.ee
Tund-kaks enne uinumist kustuta laelambid ja väldi eredat valgust, kaasa arvatud nutividinate ekraanikuma.
SISUTURUNDUS
MAGADES NOOREKS
Me kõik teame, et uni on hea enesetunde ja kauni välimuse üks kõige olulisemaid komponente. Mis aga oleks, kui saaksime oma iluune veelgi efektiivsemaks muuta?
Särava ja noorusliku naha saavutamiseks on meil vaja kollageeni ja hüaluroonhapet: kollageen muudab meie naha elastseks ja hüaluroonhape tagab niiskustasakaalu. Vananedes hakkab keha aga mõlemat aina vähem tootma ja see toobki esile esimesed vananemise ilmingud. Seetõttu soovitataksegi juba hilistesse kahekümnendatesse jõudes hakata kasutama kollageeni ja hüaluroonhapet sisaldavaid tooteid.
Tänapäevase kiire elutempo juures ei pruugi meil kõigil aga aega olla, et igal hommikul ja õhtul 10sammuline ilurutiin läbida. Pärast väsitavat päeva ei taha me sageli teha muud, kui kodus diivanil pikutada või teki alla pugeda. Siinkohal tulevadki appi ainulaadsed hüaluroonhapet sisaldavad rõivad.
Yaluronica
hüaluroonhapperiietus
Yaluronica hüaluroonhapperiietus on valmistatud ainulaadsest lõngast, mis sisaldab hüaluroonhapet ja eraldab seda
kandmise ajal pidevalt. Regulaarse kandmise korral niisutavad Yaluronica rõivad nahka sügavuti, vähendavad reite ja puusade ümbermõõtu, parandavad naha elastsust ja leevendavad vananemise märke, ilma et peaksime muretsema kreemide või seerumite pealekandmise pärast. Yaluronica rõivad on pehmed ja mugavad ning eelkõige mõeldud kasutamiseks magamise ajal. Samas võib neid kanda ka kodus või soojendava kihina teiste riiete all.
Nende rõivaste valmistamiseks kasutatav kiudkangas sisaldab lisaks hüaluroonhappele ka 24karaadiseid kulla nanoosakesi. See on esimene ja ainus lõng maailmas, mis kasutab hüaluroonhappe ja kulla kombinatsiooni, pannes kulla ainulaadseid omadused meie naha kasuks tööle. Kulla nanoosakestel on kaks peamist ülesannet: esiteks toimib kuld hüaluroonhappe kandjana ja teiseks valmistab see nahakoe ette hüaluroonhappe vastuvõtmiseks.
Reklaamimüügi projektijuhi
Racheli kogemus Yaluronica
pidžaamaga:
Alguses kõlas toode ikka päris uskumatult. Lugesin ja lugesin, aga aru ei saanud, kuidas selline pidžaama toimima peaks. Ega siis ei jäänudki muud üle, kui ise järele proovida!
Praeguseks olen Yaluronica pidžaamat kasutanud kuu aega. Ainult nendel õhtutel, kui isepruunistavat kreemi kasutasin, ei kandnud pidžaamat, kuna seda tuleb kanda täiesti kuival ja puhtal nahal. Esialgu tundus see veidi kammitsev, aga kui ära harjusin, oli sellega tegelikult väga mugav magada: lasi õhku läbi, ei kiskunud kuskilt ja materjal on väga mõnus pehme. Suvisel ajal oleks võibolla pisut palav olnud, aga talvel oli ideaalne. Ja kuna pidžaama näeb päris kena
välja, siis tegelikult sobib see hästi ka koduriietuseks, või miks mitte isegi näiteks tööle kampsuni alla ja sukkpükste asemele, kui pakane praksub.
Hoolimata sellest, et mul on läbitud vaid üks kuu kolmekuulisest kuurist, võin juba praegu öelda, et pidžaama tõepoolest töötab. Pärast mõnda korda kasutamist tundsin, et nahk oli pehmem, justkui oleksin seda kreemitanud. Ka nahk mu reitel muutus siledamaks ja dekolteel olevad ringjad kortsud, mis vaatamata mu noorele eale väga häirisid ja silma torkasid, kadusid. Igal juhul on tegemist väga põneva tootega ja ootan huviga, mida järgmised kaks kuud toovad.
REGULAARNE TREENING mõjub nii kehale kui ka vaimule
Liikumine võiks olla ja lausa peaks olema osa meie elust. Just nagu hambapesu. Mida vanemaks saame, seda enam on meil regulaarsest treeningust abi – seda nii vaimses kui ka füüsilises plaanis. Vaatame erinevaid treeninguid ja jagame inspiratsiooni neile, kel tahtmine suur, kuid ideedest jääb väheks.
TOIMETAS: TAAVET KASE / FOTOD: SHUTTERSTOCK
Peale selle, et iga päev peaks vähemalt 30 minutit liikuma, tuleks TAI hinnangul vähemalt 150 minutit nädalas liikuda intensiivsemalt – nii, et pulsisagedus tõuseb ning inimene hakkab hingeldama ja higistama. See ei tähenda ilmtingimata lõputut jõusaalis rassimist (kui just ise ei soovi), vaid liikumiseks ja vaimu turgutamiseks on palju teisigi võimalusi.
Jooksmine või jalutamine
Kui üldist motivatsiooni napib, siis üks, mis seda märgatavalt kasvatab, on see meeliülendav joovastustunne, mida pärast sörkjooksu või sprindiseanssi kogetakse. Arvatakse, et eriti tõhusalt mõjub kardiotreening just siis, kui teha seda värskes õhus. Seega kui eesmärk on saavutada võimalikult häid tulemusi, võib jooksulindi mõneks ajaks heaga unustada. Joostes on inimesel aega oma mõtetega rohkem tööd teha, see mõjub hästi nii kaalunumbrile kui ka peas valitsevale sasipuntrale.
Poks
Eelarvamus, justkui aitaks poksikoti löömine stressi ja viha endast välja lasta, vastab ka päriselt tõele. Lisaks on poksimine tõepoolest intensiivne treening, mis pulsi lakke lööb. Kolmeminutiline raund ei kõla just kontimurdvalt, ent tegelikult võtab täiesti läbi. Pole kahtlust, et oma sisemisele raevule väljundi leidmine mõjub tervendavalt. Peale selle vabastab intensiivne intervalltreening, kus kiiretele ja teravatele löökidele järgneb pisike puhkus, heaoluhormoone ehk endorfiine.
Rattasõit
Mis oleks veel parem viis looduses viibimiseks? Sõida kas või Tallinnast Tartusse ja tutvu Eestimaa võrratu iluga! Kui minna mitmetunnisele rattasõidule, on see ideaalne madala intensiivsusega treening, mille ajal põletab keha piisavalt kaloreid. Lisaks saab inimene olla üksi oma mõtetega. Värskes õhus! Täiuslik!
Neile, keda maanteel ringivuramine hirmutab, on palju teisigi võimalusi. Jõusaalis trenažööril võib rattatrennist saada palju lühem, ent samal ajal intensiivsem kaloripõletus.
Pilates
Pilatese kasulik mõju üleüldisele tervisele on jäänud sageli tähelepanuta, sest traditsiooniliselt on spordiala keskendunud rohkem selja tervisele ja lihaste tugevdamisele. Tegelikult uskus pilatese looja Joseph Pilates ise nii tugevalt füüsilise ja vaimse tervise omavahelisse seotusse, et nimetas ka oma treenimissüsteemi esialgu kontroloogiaks, mis tähendab just keha kontrollimist vaimuga. Pilates on suurepärane viis stressi leevendamiseks ja lõõgastumiseks tõepoolest kõigile, kuna sel spordialal puudub igasugune võistlusmoment. Paraneb painduvus, keha läheb trimmi ja vaimgi teravamaks.
Ujumine
Ujumine on ideaalne kogu keha treening, mis ei koorma liialt ka liigeseid. Vigastusoht on tõeliselt väike, kuna intensiivne liikumine toimub vees. Lisaks on veel teisigi positiivseid
mõjusid – olgu see soe või külm, keha põletab vees palju rohkem kaloreid. Maailmakuulus ujuja Michael Phelps on saanud tuntuks oma äärmiselt suure
kalorsusega toitumise poolest. Kuigi mees sõi tippvormi ajal sama palju kui kehakulturistid, siis tegelikult kulutas ta vees treenides kõik need kalorid sama kiiresti ka ära.
Jooga
Üks peamisi põhjuseid, miks jooga aitab tervist parandada, on asjaolu, et see on ühtaegu väljakutse nii kehale kui ka vaimule. Trennina on jooga omamoodi paradoksaalne – olgugi et näib esmapilgul lihtne, töötab see tegelikult väga sügavuti. Pidev hingamisele keskendumine võimaldab olla hetkes kohal ning aktiveerib parasümpaatilise närvisüsteemi, mis vastutab puhkamise ja rahunemise eest. Pealtnäha lihtsate väändeasendite hoidmine kulutab hulgaliselt kaloreid ja tihti juhtub, et pärast tunniajast praktiseerimist on joogamatt higist läbimärg.
Tänapäeval on joogat mitut tüüpi. Kõik põhinevad aga ühel
veendumusel – peame tasakaalustama oma yin’i ja yang’i (õrnema ja jõulisema energia) ning nägema oma kehaga vaeva, et jõuda seeläbi täieliku heaolutundeni.
Vastupidavustreening
Nii raskuste tõstmise kui ka oma keharaskusega treenimise mõju on samamoodi laiem – lihaste kasvatamise ja enesehinnangu parandamise kõrval võib see olla hea viis ärevusega võitlusse astumiseks. Hiljutised uuringud on tõepoolest näidanud, et madala mõõduka intensiivsusega vastupidavustreening vähendab oluliselt ärevust. Klišeeks kulunud hüüdlause „Terves kehas terve vaim!“ kehtib eriti just vastupidavustreeningu puhul. On tõendeid ka selle kohta, et vastupidavustreening aitab parandada kesknärvisüsteemi toimimist, millel on suur mõju meie üldisele meeleolule ja väsimustundele.
Allikad: netdoctor.co.uk, tai.ee, tropeaka.com
TÜÜTU OHATIS
Kõik, kes on kordki elus enda eksisteerimisest rõõmu tundva ohatise tõttu piinelnud, teavad, kui ebamugav see villiline tüütus olla võib. Selgitame, miks ohatis tekib, kuidas sellega toime tulla ja missugused ohatist puudutavad müüdid kohe üldse paika ei pea.
TEKST: EESTI NAISE TERVIS / FOTO: SHUTTERSTOCK
Herpesviirused on üks levinumaid viirusnakkusi maailmas ja nakatunute arv kasvab. Arvatakse, et huuleherpesesse on viiekümnendaks eluaastaks nakatunud pea 80% inimestest. Enamik pole aga oma haigusest teadlik, kuna see lööb välja vaid 20% viirusekandjatel.
HSV-1 (Herpes simplex) on tavalise huuleherpese tekitaja. Haigus ilmneb esialgu punetava laigukesena huultel, silmal, näol, nina või suu limaskestadel. Seejärel hakkab nahk tugevamini punetama ja tursub. Tekivad villid, mis kuivavad koorikuks. Kui need ära kukuvad, jääb järele õrnroosa ketendus.
Huuleherpese puhul paranevad villide purunemistest põhjustatud haavandid tavaliselt umbes viie ööpäeva jooksul iseenesest. Väga harvadel juhtudel võivad herpesviirused põhjustada ajupõletikku ehk entsefaliiti ja ajukelmete põletikku ehk meningiiti.
Lihtne levik
Herpesviirused levivad otsese kontakti teel. Viirus tungib organismi kas limaskestade kaudu või läbi vigastatud naha.
Kõige levinum viis nakatuda on suudlemine HSV kandjaga.
Ohatise sümptomid on väga tüüpilised ja harilikult eraldi uuringuid ei tehta. Kuid diagnoosi saab kinnitada, kui koguda tampooniga materjali villi või haavandi põhjast ja uurida seda laboris. Vereanalüüsist saab määrata ka viirusevastaseid antikehi.
Nakatumise järel jääb viirus organismi, liikudes nahalt tundenärvide kaudu seljaaju tundenärvikogumikesse. Seal püsib ta varjatud kujul kogu elu ja kui organismi immuunsüsteem ajutiselt nõrgeneb, võib haigus ägeneda. Herpesviirus kipub ägenema ka järsul kliimavahetusel.
Peamised organismi kaitsevõime langetajad on stress, alkoholi liigtarbimine, depressioon, teised viirusnakkused ja külmetumine.
Ravi
Sõltuvalt haiguse raskusest valitakse ravi. Harilikult piisab paiksest ravist, tablette kasutatakse väga tihti korduva ohatise ja nõrgestatud immuunsüsteemiga patsiendi puhul. Rasketel juhtudel (näiteks ajupõletiku korral) manustatakse viirusevastast ravimit veeni.
Vöötohatise kõige ohtlikumaks tagajärjeks on tüsistused, mis võivad õigeaegse süsteemse
OHATISEGA SEOTUD MÜÜDID
Müüt. Hambapasta ja õunaäädikas aitavad suurepäraselt ohatise vastu.
Fakt. Hambapastal ja õunaäädikal on oma kindel otstarve, mis paraku pole seotud herpesviiruse raviga.
Müüt. Kõik rasedad naised, kellel on genitaalherpes, peavad sünnitama keisrilõikega.
Fakt. Keisrilõige on vajalik vaid nende naiste puhul, kes nakatuvad ohatisse ehk herpesesse raseduse viimasel kahel trimestril.
Müüt. Selleks et genitaalherpes ei leviks partnerile, tuleb loobuda seksist haigusnähtude ajal.
Fakt. Kahel juhul kolmest levib ohatis ajal, mil nakatunud partneril ei ole üldse haigusnähte. Parim viis riski vähendada on kasutada kondoomi haigushoogude vahel ja loobuda suguelust haigushoogude ajal.
Allikas: ohatis.ee
ravi puudumisel tekkida mitte ainult närvisüsteemis, vaid kõikjal üle kogu organismi – silmades, kopsus, seedetraktis, südamelihases. Kõige efektiivsem viis vöötohatisest hoidumiseks on aga vaktsineerimine.
Haigushooge aitavad ära hoida tervislikud eluviisid – öösel tuleks magada vähemalt 8 tundi, olulised on ka tasakaalustatud toit, piisav liikumine ja stressiolukordade vältimine.
Allikad: inimene.ee ja ohatis.ee
Huuleohatist pole võimalik täielikult välja ravida.C-hepatiidi viirus hävitab maksa nagu rooste laeva!
Вирус Гепатита С разрушает печень подобно ржавчине, разъедающей корабль!
Testi end C-hepatiidi suhtes, kui:
Sulle on tehtud vereülekanne enne 1994. aastat
Oled kokku puutunud teise inimese verega
Oled lasknud end tätoveerida, augustada või sulon tehtud püsimeik
Oled olnud kaitsmata vahekorras
Oled kas või üks kord jaganud süstalt mõne teise inimesega
Сделайтест на
Гепатит С, если:
У тебя было переливание
крови до 1994 года
Соприкасался с кровью
другого человека
У тебя есть пирсинг, татуировка
или сделан перманентный макияж
У тебя был незащищенный половой акт
Хотя бы один раз пользовался
шприцем другого человека