mILITAArTUrISm
HIIUmAA mILITAArmUUSEUm –
SÕJA PärAST SÜNDINUD Kes seda teab, kas üldse ja kus võiks praegu paikneda Hiiumaa militaarmuuseum, kui millalgi kolmekümnendate lõpus poleks hakatud Tahkuna poolsaare põhjaosas saarele kaitserajatiste ehitamiseks kive purustama. Tekst: ASSO PUIDET, Kaitse Kodu! tegevtoimetaja
T
ublidele kivipurustajatele oli ometi vaja seinu ümber ning katust pea kohale ja nii kerkiski praeguseks sihvakaks sirgunud mändide vahele kasarmu tüüpi hoone, mis on nüüd koduks Hiiumaa militaarmuuseumile.
ENN SUTTING
Muidugi, enne kui 2007. aastal jõudis kätte „nüüd“, nägi hoone kõiksugu-
seid aegu ja inimesi. Peamiselt küll halbu aegu ja vormis inimesi, keda vastavalt Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel sõlmitud vastastikuse abistamise lepingule 1939. sügisel massiliselt saarele saabuma hakkas. Nii toimetas ka muuseumi ümber üle saja soldati eesmärgiga valmistuda sõjaks. 1941. aasta suveks oligi Hiiumaal val-
mis kuus statsionaarset rannapatareid – 180 mm Tahkunas, 152 mm Hiiessaares, 130 mm Tahkunas, Ristnas ja Tohvril, 100 mm Pallil. Tahkuna poolsaarel oli ka kaks 76 mm õhutõrjepatareid. Plaanide järgi pidi Tahkunas 1942. aastaks valmima veel 406 mm ja 1943. aastaks 305 mm patarei. Ühe aruande järgi oli 1941. aastaks Hiiumaal ehitatud 38 dotti, 57 dzotti, 70 km kaevikuid, 46 km traattõkkeid maal ja 19 km traattõkkeid meres. Suurtükipatarei jäi Tahkunas mehitatuks kuni kuuekümnendateni. Pärast seda kaader vahetus ning suurtükiväelaste asemel võtsid koha sisse metsamadrused. Nii noid mehi, kelle ülesandeks oli radarite abil merel toimuvat jälgida, rahvasuus nimetati.
