maailmapilk
E
estist territooriumilt väiksem, Ukraina ja Rumeenia vahele surutud Moldova oli keskajal võimas vürstiriik. 1989. aastal tegi seal ilma kohalik rahvarinne, kes asendas vene keele rumeenia keelega, põrkus aga kohaliku interrinde vastutegevusele, kel oli käepärast toetus seal paiknenud Nõukogude 14. kaardiväearmee kujul. Moldova alles tekkinud relvajõud said lüüa, Venemaa täna 1500meheline väeüksus on Moldova pinnal siiani ja seda ümbritseb Pridnestrovskaja Moldavskaja Respublika kui Moskva omapärane eelpost Kagu-Euroopa sees. Lisagem, et Pridnestrovje „enda“ armee on 3500 ja Moldova oma 7000 meest.
EKSPERIMENT
MOLDOVA Seoses Krimmi vallutamise ja Ida-Ukrainas alanud sõdimistega on rahvusvaheline suhtlus 2014. aastast alates iga aastaga alla käinud, muutunud lärmakamaks ja järsemaks. Ent on üks riik, Moldova, millest võib saada normaalse dialoogi taastamise katsepolügoon. PIXABAY
Tekst: TOOMAS ALATALU, politoloog
42
8/2021
OSCE tippkohtumisel 1999. aastal lubas Venemaa president Jeltsin väeosa äraviimist, ent tema järglane Putin jättis selle lubaduse täitmata. Ja lääs – lääs leppis sellega. Tasub mäletada, et oma võimu alguses oskas Putini meeskond veel kasutada seda, mis on tuntud kui pehme jõud – Nõukogude armee 1939. aasta Poolale kallaletungi kuupäeval ehk 17. septembril 2006 toimus Pridnestrovjes referendum, millel osalenuist 97% pooldas liitumist Venemaaga. Sellele viitas ka Putin oma kuulsas Müncheni kõnes viis kuud hiljem, mil ta nõudis Venemaale väärilist kohta suurte ühislaua taga. Moskva kontrolli all olevast Moldova osast aga sai suure poliitika tööriist NATO ja Euroopa Liidu survestamisel. Toonane seis oli Putinile soodne, sest Moldova presidendiks oli kommunist Voronin, kes sidus valimiskampaania SRÜ eesistujaks olemisega, mille tippkohtumine pidi toimuma novembris 2009 Moldova pealinnas, Chisinaus. Kohtumine toimuski, ainult et aprillis 2009 oli rahvarevolutsioon Voronini minema pühkinud ning Moldova pealinna saabunud president Dmitri