NaiSKoDUKaitSe
NaiSKoDUKaitSjaNa
eLLUjÄÄmiSKUrSUSeL Kuus naist, kolm instruktorit ning ohtralt iseseisvaks eluks vajalikke teadmisi – nõnda võiks kokku võtta Naiskodukaitse Tallinna ringkonna ellujäämiskursuse. Tekst: MAARIS LÕKK, vabatahtlik autor
E
llujäämiskursus pole vette visates ujuma õpetamine. Esiti on see ikka kogunemine kuiva, puhtasse ja suhteliselt ohutusse klassiruumi. Teooriat omandama. Näiteks kas sina tead, mis on STOP-reegel? Mina ei teadnud. Seisa. Tutvu olukorraga. Orienteeru. Planeeri.
Selleks polegi suurt midagi tarvis, paar tugevat puuoksa ja pinguldusnööri, mida saad valmistada vajadusel ka saapapaeltest.
Kui tunned, et olukord ei ole õige, siis peatu ja vaata ümbritsevat. Vajadusel helista kohe sõbrale või päästeametisse, pärast ehk ei olegi enam võimalust abi kutsuda. Katsetasime sedagi, kuidas kompassi kasutada ja mida teha, kui kompassi ei ole.
SÄDEMEST TÕUSEB LEEK
Ja peamine tarkusetera: mis on ellujäämise puhul kõige olulisem? Suure raha eest ostetud varustus? Ei! Hoopiski midagi palju filosoofilisemat.
Nimelt on kõige olulisem elutahe.
Esimesel õhtul õppisime veel erinevate terariistadega puid lõhkuma nii, et näpud alles jääksid. Kui võimalik, siis kasuta terariistadega alati kaitsevahendeid, pane kätte kindad ja võimalusel ette prillid. Veendu, et tööpaik oleks puhas ja kindel. Nuga kasutades lükka tera alati suunaga endast eemale. Hiljem vaatasime üle, kuidas telkmantlist endale mõnus ase teha. 66
1/2022
Pidime ka päriselt endale isikliku varjualuse püsti panema, kuhu alla siis oma mati ja magamiskotiga ära mahuks, et hommikuni kuivana püsida. Hommikul kogunesime taas õppeklassi ja algas varustuse kontroll. Pole ammu milleski nii põrunud. Selgub, et kui varustuse nimekirjas on telkmantel, vihmariided ja jope, siis ei piisa
sellest, et sul on kaasas üks vihmakindel jope.
Ja kui kirjas on joogipudel, siis ei lähe arvesse, et sul on seljakotis joogisüsteem. Pussnuga ei ole suvaline kipsilõikamise nuga. Ja oma söök ja jook? Unusta ära! Söögi saime Kaitseliidu varudest. Kolm komplekti kuuele inimesele jagamiseks, päevanormi suurus 500–700 kcal. Üleliigsed on ka magamiskott ja matt. Varustus kontrollitud, asusime teele Kuusalu suunas ja kohale jõudes pidime kohe orienteerumisõpet kasutama. Koolituse peateemaks oli tuli ja tule hoidmine. Eesmärgiks aga
tekitada kahe minutiga sädemest leek, mis peaks vastu neli minutit. Siin olid vajalikud kasetoht ja tulepulk. Kõik see, mida mul kaasas ei olnud, sest mul olid ju veekindlad tikud, mida aga kasutada ei tohtinud. Õnneks oli abi väga lähedal ja kamraadid jagasid enda varustust. Leidsin sada moodust, kuidas tulepulgast sädet ei saa. Ja mõned, kuidas saab. Näiteks tulepulga must osa tuleb enne kasutamist maha kraapida, see ei anna sädet. Tulepulk peab kasetohule lähedal olema, et säde ikka õigesse kohta jõuaks ja tõmbed peavad olema konkreetsed ja tugevad, paitused siin tulemust ei anna.
ISE TEHTUD, HÄSTI TEHTUD
Õppisime joogivett leidma ja puhastama. Eesti põhjarannikul saab häda korral juua näiteks merevett. Tühjast plekkpurgist, turbasamblast ja söest valmistasime aga veefiltri. Mitte ainult ei valmistanud, vaid ka maitsesime läbi selle nõrgunud vett. Päev läks tegusalt ning juba saabuski öö koos ülesandega endale varjualune luua. Asukoht valitud, asusime materjali koguma. Asetasime toikad maasse, lõime mõnusad asemed, katsime telkmantliga ja olime kätetööga rahul, kui tulid instruktorid ja ütlesid,
