Tuudur Vettiku kirjavahetused
Raamatus „Sillad üle piiride”, mis ilmus 2012. aastal, olen avaldanud ka Vettiku seitse kirja oma abikaasale Lonnile, mis on kirjutatud aastatel 1955–1956 ja saadetud Eestisse Siberist Irkutski oblasti Taišeti vangilaagrist. Samuti on raamatus üks Lonni vastuskiri ja abikaasade kirjavahetus hiljem, aastatel 1957–1967. Samuti on seal tervikuna avaldatud Tuudur Vettiku kirjavahetus oma õpilase ja kolleegi Roland Laasmäega (1959–1975) ning allpool olev selgitus põhineb minu valduses oleval käsikirjalisel arhiivil.
KIRJAD KOJU Vettiku vangis kirjutatud kirjad344 oma naisele Lonnile annavad ülevaate elust Siberi vangilaagris ja läbilõike nõukogulikust mentaliteedist, millega Vettikul tuli vangina lähemalt kokku puutuda. Need on vastuoluliste emotsioonidega kirjutised: kohati bravuurikad, sisaldades isegi roppusi, aga samas siirad, täis hellust ja armastust. Kuid vastuseid sai ta Lonnilt harva. Säilinud on neist vaid üks345. Ja arvatavasti ei saatnudki ta neid eriti või ei jõudnud need kohale. Sellest vähesest on aga aimata kahe inimese suurt vastastikust usaldust. See, et Lonni oli tal olemas, andis Tuudurile hingejõu üle elada kuus ebainimlikku aastat täis alandusi ja ülekohut. Kirjade sisu ja toon iseloomustavad hästi ka ajastu vaimu, kus inimeste ja asjade üle otsustas bolševistlik partei ja valitsus. Iga Vettiku kiri sisaldab koduigatsust ja ootust, mis puuudutas uudiseid ja teateid. Ilmselt on siiski mõned väikesed read suudetud saata ka vanglast väljaminejate või töötajate kaudu, sest 1955. aasta ETMM, M 347:1/107. ETMM, M 347:1/108, 20–21.
344 345
139
