Tuudur Vettiku kirjavahetused
VETTIKU KOOLKOND
Tuudur Vettiku ja Roland Laasmäe kirjavahetus võimaldab mõista ja mõtestada koori ning kooriliikumist kui võimsat sünergiat tekitavat kooslust kodanikuühiskonna loomisel. Nende tegevus näitab meile kultuurilise järjepidevuse ja kultuurikoolkondade püsimise võimalusi nõukogude korra tingimustes. Selleks et mõista koori vaimsuse tähendust selle liikmete ja juhtide jaoks, ei piisa ainult ajaleheväljalõigete, hooaja aruannete ega arhiivimaterjali lugemisest. Laasmäe-Vettiku kirjavahetus on sõnasse, teksti ja sümbolitesse paigutatud sõnum ühest ajastust Eestis, sisaldades mitmetahulisi arvamusi muusikaelust ja elust üldisemalt. Need sõnumid on tänapäevalgi aktuaalsed. Sellised põhimõtted või lähenemised nagu „oskus kuulata on dirigendi töö põhialus” ja „soov on mõtte isa” (Roland Laasmäe) ning „laul on hinge kõnelus” (Tuudur Vettik) on koorilaulu- ja laulupeoliikumises märgilised praegu ja ka tulevikus. Koori ja koorijuhtide hingeelust räägivad kõige vahetumalt erakirjad ja mälestused, mida Laasmäe ja Vettik ligi paarikümne aasta jooksul vahetasid. Nende pikas ja avameelses kirjavahetuses on sees aeg oma painete, viletsuse ja rõõmuga. Pea kõigis kirjades väljendatakse otse või alltekstina ajastu muresid, elamise surutist ja ebaõiglusest tingitud hingevalu. Kirjavahetus toob ka kujukalt esile, kuivõrd suure pühendumusega mõne aasta eest Siberi vangistusest naasnud Vettik ning tema õpilane Laasmäe suhtusid kontsertide ettevalmistamisse. 143
