Põhjamaa päikese kullas
IDEOLOOGILINE KONTROLL
Vastavalt ametlikele kaanonitele pidi kultuurielu olema absoluutse ideoloogilise kontrolli all. Mistahes hälve ametlikust suunast pidi takerduma lausa ületamatutena näivate tõkete rägastikus. Tartu Linna RSN Täitevkomitee kauaaegne kultuuriosakonna juhataja Elvi Alekand on oma 28. novembril 2010. aastal mulle antud intervjuus detailselt kirjeldanud konkreetselt Tartu olusid, milles Laasmäel ja tema kolleegidel tuli töötada, samuti bürokraatlikke reegleid ning rituaale, mida tuli täita. Sedasama räägivad laulupidude kavad. Kommunistliku partei kõigi aegade kõige äärmuslikum kontroll avaldus 1950. aastal toimunud XIII üldlaulupeo repertuaaris, kus domineeris Stalini nn suurte tegude motiiv. Kolm avalaulu olid A. Aleksandrovi „Kantaat Stalinist”, G. Ernesaksa „Laul Stalinile” ja E. Kapi kantaat „Rahva võim”. Kõiki neid juhatas Gustav Ernesaks. Alates 1955. aasta laulupeost (peale Stalini surma) kõlasid aga pidudel suurt kodumaad ülistavate laulude kõrval taas laulud „Lenini sõnadest” ja „Suurest Leninist”404. Eesti laule oli kavas vaid 17% kogu repertuaarist. Ideoloogiline kontroll ei piirdunud laulupidude repertuaariga. Nagu Alekand meenutab, pidid kõik koorid, teiste hulgas Gaudeamus, oma esinemiste kavad vastavates ametiasutustes kooskõlastama. Eestis toimuvate kontsertide puhul piisas Tartu Linna RSN TK kultuuriosakonnast, kaugemate esinemiste kavad tuli kooskõlastada EKP Tartu Linnakomitee propaganda- ja agitatsiooniosakonnas. http://laulupidu.tartu.ee/muuseum.
404
172
