Laulupidude sõnum
POLIITILISE VÕITLUSE PEEGELDUS LAULUPIDUDE REPERTUAARIS
Okupatsiooni ajal kujutas laulupeoliikumine endast võõrvõimudele osutatava passiivse vastupanu olulist osa. Kuidas ja mil määral mõjutavad oma aja laulupeod rahvusliku identiteedi kujunemist lähiminevikus ja tänapäeval? Kui püsivad on mälestused kunagistest laulupidudest ja neid ümbritsevast kontekstist? Mil määral ja kas praegused loojad on sõltuvuses mineviku hoiakutest?103 Kas koorilaul või laulupeod kujunesid nõukoguliku ideoloogiaaparaadi osaks? Parema ülevaate saamiseks muutustest ja rõhuasetustest erinevate valitsuste või ühiskondliku korra ajal analüüsisin laulupidude repertuaari läbi kogu 140 aasta104. Ülevaade on jagatud kolmeks: laulupidude repertuaar aastatel 1869–1938 (vt diagramm 1)105; 1947–1980 (diagramm 2) ja 1985–1994 (diagramm 3). Olen repertuaari iseloomustamiseks lisanud siia pikema seletuse. Samal ajal on esimene ja kolmas diagramm heaks võrdluseks, aidates paremini tajuda nii kontrastseid ajajärke kui ka üleminekuperioode aastatevahemikus 1938–1947 ja 1985–1994. Repertuaari analüüsi mõte on näidata meetodeid, mille abil Nõukogude võim püüdis osa loomingulisest intelligentsist enda poole tõmmata ning sel viisil loomeinimeste vahele tugevaid vastuolusid külvata. Barkalaja, Anzori. Identiteet ühiskondliku ja isikulise vahelülina: efektiivse keha mõiste kasutusvõimalusi. // Muutused, erinevused ja kohanemised eesti kultuuriruumis ja selle naabruses. Koostanud Madis Arukask. TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, Viljandi, 2007, lk 168. 104 Analüüsi aluseks on võetud laulupeoalbumis „130 aastat eesti laulupidusid” avaldatud kavad. Vt album, lk 116–207; Tartu Laulupeomuuseumi kodulehekülg http://laulupidu.tartu.ee/ muuseum. 105 1869.–1938. aastate üldlaulupidude repertuaari on kaardistanud Vello Salo. 103
57
