EESSÕNA ASEMEL
Hea lugeja Tartu koorijuhist Roland Laasmäest, tema loodud meeskoorist Gaudeamus ja tema õpetajast Tuudur Vettikust kirjutasin esimest korda oma diplomitöös, mille kaitsesin 1989. aastal Tallinna Konservatooriumi lõpetades. Selline teemavalik oli tingitud asjaolust, et kokkupuuted meeskoori ja koorieluga on saatnud mind kogu mu teadliku elu. Minu isa, kes laulis Gaudeamuses aastail 1966–2018, hakkas mind varakult kooriproovidele kaasa võtma. Seal tutvusingi Roland Laasmäega, kes nimetas mind hellitavalt „oma tütrekeseks”. Mäletan üht kontserdiproovi TRÜ aulas 1973. aastal. Istusin esimeses reas ja kuulasin suu ammuli meeskoori laulu, kui järsku keeras Roland ümber ja teatas: „Laine, teeme sinust ka dirigendi!” Ma kargasin püsti ja hüüdsin rõõmsasti: „Kas kohe?!” Olin siis kaheksa-aastane. 4. oktoobril 1975. aastal (kuu aega enne oma surma) on Roland Laasmäe kirjutanud meie perekonna külalisteraamatusse: „Laine, ära unusta muusikat!” Tema sõnad ja isiksus jäid minu elu eeskujuks ja koorijuhi ideaaliks. Konservatooriumi lõpuaastal – 1989 – kinkis Rolandi lesk Linda Laasmäe mulle käsikirjad perekonna arhiivist. Sellest sai alguse palju aastaid kestev uurimus, mille eri faasides on olnud fookus küll kooritöö metoodikal, küll Laasmäel ja hiljem põhjalikumalt Tuudur Vettiku elul ja tegevusel. Antud raamat sündis aga nii. Esimesed trükifailid on dateeritud aastaga 2012 ja tegemist oli Tartu Ülikooli arhiivinduse õppetooli 7
