PROJEKT
PROJEKT: MITTEPROFESSIONAALSETE MEESMARATOONARITE (≥ 45 A) TERVISESEISUND, KEHALINE AKTIIVSUS, KEHAKOOSTIS, TOITUMINE JA TAASTUMINE Project: Health condition, physical activity, body composition, eating habits and recovery after marathon in non-professional male marathoners’ (≥45 yr.) Ülle Parm, Anna-Liisa Tamm, Andras Laugamets, Margus Viigimaa Abstact – see the Conference Abstracts Sissejuhatus Regulaarne kehaline aktiivsus on soovitatuim elustiili osa südame-veresoonkonna tugevdamiseks (Parto jt 2016, Vuori 2013). Kuigi Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab vähemalt 150 minutit keskmise intensiivsusega või 75 minutit tugeva intensiivsusega kehalist aktiivsust nädalas, ei ulatu sellele tasemele üle poole USA ega ka Eesti elanikkonnast (Vuori 2013, Parm 2014). Teisalt tegeleb liigse koormusega vastupidavustreeninguga (sh maratoniga) < 8% USA elanikkonnast ja nende osakaal on 1976. aastast pidevalt kasvanud (Parto jt 2016). Nii nagu mujal maailmas on ka Eestis maratonid (nii jooksu-, ratta- kui ka suusamaratonid jm) pidevalt populaarsust kogunud ja nendest osavõtjate arv on märkimisväärne. Aina rohkem suurendab ürituste tuntust kuulsate inimeste osalemine (näitlejad, lauljad, president) harrastajatena ehk n-ö tervisesportlastena. Tervise- ehk mitteprofessionaalseks sportlaseks loetakse inimest (tavaliselt ≥ 35 aastast), kes tegeleb spordiga regulaarselt või ebaregulaarselt, osaleb erinevatel spordiüritustel, ei treeni süstemaatiliselt ega püüdle tipptaseme poole (Chugh ja Weiss 2015). Maraton on aga spordiala, millel on tõsine mõju südamele ja kogu organismile (O›Keefe jt, Bekos 2016, Parto jt 2016) ning ülipikk maraton 157
