Artiklid ja kokkuvõtted magistritöödest
KUKKUMISTE ENNETAMINE SA TARTU ÜLIKOOLI KLIINIKUMIS HAIGLARAVIL VIIBIVATEL PATSIENTIDEL Autor: Lea Žoržoliani1 Juhendaja: Reet Urban 1
SA Tartu Ülikooli Kliinikum, projektijuht lea.zorzoliani@kliinikum.ee
Tausta kirjeldus. Maailmas sureb aastas kukkumise tagajärjel ligikaudu 646 000 inimest. Haiglas viibimise ajal kukub sõltuvalt osakonna spetsiifikast vähemalt korra kuni 12% patsientidest, nendest kuni 51% saavad erineva raskusastmega vigastusi. Lisaks inimese elukvaliteedi mõjule, võivad kukkumisest tingitud vigastused pikendada haiglas viibimise aega ja suurendada lisakulutusi tervishoiusüsteemile. Haiglaravil olevate patsientide kukkumiste esinemissageduse indikaatoriks on kukkumisvõi vigastuskordaja 1000 voodipäeva kohta. Erinevates riikides kõigub see kordaja 1-9 vahel. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi veresoontekirurgia osakonnas oli kukkumiskordaja 2018. a 3,1 ning 2019. a 3,6. Kuigi seda võib teiste riikide võrdluses lugeda keskmiseks näitajaks, näitab see siiski tõusutendentsi. Kukkumiste esinemissageduse vähendamine nõuab koordineeritud süsteemset interdistsiplinaarset lähenemist. Kukkumiste ennetusprogrammi keskmes on patsiendi poolsete riskifaktorite hindamine ja nendega tegelemine; haigla füüsilise keskkonna kohandamine vastavalt riskihindamise tulemustele ning koolitamine. Kukkumisriski hindamisel, mis on ennetamise aluseks, soovitatakse multifaktoriaalset lähenemist, mille eesmärgiks on tuvastada kõik patsiendi kukkumise riskifaktorid. Kukkumise ennetamisega seotud õpetamine on suunatud nii personalile, patsiendile kui ka patsiendi perekonnale.
250
